2/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Roheliste rattaretk
le silla Muhusse ehk Saaremaa

Saaremaa silla le on vaieldud juba 14 aastat. Kui kohalike hulgas ksmeel puudub saarlaste seas on nii tuliseid sillapooldajaid kui vastaseid, siis looduskaitsjate seisukohad on hesed sild ei ole parim lahendus.

Saare Maavalitsuse initsiatiivil moodustati 1997. aastal komisjon psihenduse loomise vimaluste vljaselgitamiseks le Suure vina. T lks kima ning kolme aasta prast oli selge, et silla vi tunneli ehitus on majanduslikust seisukohast teostatav. 2003. aastal moodustas Vabariigi Valitsus asjatundjate komisjoni, mis jtkab nd juba riiklikul tasandil maavalitsuse algatatud ideed. Kuigi kaugele pole aga jutud.

Saaremaa psihenduse projekt on praegu uuringute faasis, millega Maanteeamet soovib selgitada vlja parima liiklushendusviisi olgu see praamihendus, sild vi tunnel koos majanduslike phjendustega le Suure vina, teatas kesoleva aasta mrtsis Maanteeameti avalike suhete juht Allan Kasesalu.

Lindudele thtsaim rndetee
Sillaehituse poolt rgivad peamiselt kohalike soov igal ajal mandrile pseda ning majanduslikud aspektid, mis lubavad Saaremaale elanike arvu kasvu ja majanduse elavnemist. Kuid mida thendaks mandrit ja Muhumaad (sest igupoolest viiks sild ju Muhusse, mitte Saaremaale) hendav sild piirkonna loomadele ja lindudele?
Eesti Maalikooli ornitoloogi Aivar Leito snul on Suur Vin ks thtsamaid veelindude rndeteid kogu Lnemerel. Sealt rndab hel rndeperioodil lbi le miljoni veelinnu, niteks lagled, kaurid, merepardid. Suur Vin moodustab nende rndeteel nn pudelikaela, kus rnne koondub ja tiheneb eriti suures kontsentratsioonis, rkis Aivar Leito. Leito snul on visuaalsed ja radarvaatlused kinnitanud, et suurem osa veelindudest lendab seal madalal, 10300 meetri krgusel. Koguni 36% lindudest lendab alla 25 meetri krgusel. Valdav osa veelindudest rndab seega just kavandatava silla krgusel ning see oleks rndlindudele oluliseks rndetakistuseks. Eriti hull on olukord piki vina, seega otse risti kavandatava sillatrassiga. Just ristkohtumisel on lindude potentsiaalne kokkuprkeoht sillaga kige suurem. Samuti tekib silla rajamisel kumulatiivne rndebarjr ja kokkuprkeoht koosmjus olemasolevate tuulikutega Virtsus ja Kukerannas ning vimalike tulevaste tuulikutega selles piirkonnas. Linnustiku seisukohalt oleks ornitoloog Aivar Leito hinnangul kige ohutum tunnelihendus. Tunneli lahendus vlistatud
Kuigi Maanteeameti vitel tegeleb tgrupp alles parima liiklushendusviisi vljaselgitamisega, kritiseerivad mitmed eksperdid, et tegelikult on tunneli lahendus juba ammu vlistatud. Uuringutega juti kallutatud tulemusteni, sest hte patta pandi teiste seas ka kaitsealused liigid, keda seal enam ei ole. Tunnelitrassi ainuvimalikuks asukohaks pakuti vga kaugelt minevat teed, mille hind on kindlasti suurem silla maksumusest, rkis ornitoloog ja T Prnu kolledi loodusvarade rakendamise teadur Mati Kose. Minu jaoks on kurb, et psihenduse rajamise komisjoni on sisuliselt kaasatud vaid sillaehituseksperdid seal ei ole ei tunneliehituse ega looduskaitseeksperte. Ja objektiivseid argumente he vi teise lahenduse poolt vi vastu on liialt optimistlik otsida, kui seltskonnas on sillaehituse emeriitprofessor, selgitas Mati Kose.
Tunneli variandi vlistamine on kummaline olnud ka Eestimaa Roheliste erakonna jaoks, kes mdunud kevadel esitasid aruprimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Roheliste esindaja Aleksei Lotmani snul on thelepanuvrne, et kui sillatrassi puhul vrreldi kahte varianti, siis tunneli puhul kaaluti vaid hte, millel on potentsiaalselt suurem mju maismaaelustikule.
igupoolest kinnitab tunnelivariandi krvalejtmist ka Maanteeamet. Hetkel otsivad Maanteeameti palgatud eksperdid tiendavat kinnitust vitele, et vaekausile jnud silla variandi mju lindude ja viigerhljeste elutingimustele jks keskkonnanuetega lubatud normide piiresse, rkis Maanteeameti esindaja Allan Kasesalu. Kasesalu snul tmmatakse kohe prast kinnituse saamist joon alla keskkonnamju strateegilise hindamise aruandele, mis koosklastusringi jrel esitatakse valitsusele.
Millal? Kui vhegi nnestub, tehakse seda Maanteeameti kinnitusel juba sel kevadel.

Hukkamine kaitsealal?
Saaremaa psihenduse rajamise tgrupi liige, Tallinna Tehnikalikooli emeriitprofessor Ilmar Pihlak kirjutas kesoleval aastal 4. radokuu (veebruari) Eesti Pevalehes, et ebaolulise hulga lindude hukkumine kokkuprkel sillaga ei saa olla phjuseks, et silda mitte ehitada 35 000 elanikuga Saaremaa ja mandri vahele. (EPL, 4.02.2011). Emeriitprofessori snul tuleks vhendada lindude hukkumist tervikuna, mitte konkreetselt Natura heks kaitsealaks olevas Suure Vina piirkonnas. Ornitoloogide snul on seesugune vide kohatu. Merepardid ja luiged, kes sealt le lendavad, on kaitse all nende lindude tapmine kaitsealal on eetiliselt sdimatu, tles Mati Kose. Kui risk on olemas, siis ei tohi seda igustada, vaid peab jlgima mjude kumuleerumist. Sild vales kohas vib olla tilk karikasse, mis vib saada mnele linnuliigile saatuslikuks.
Lisaks lindudele mjutaks psihendus ka maismaaimetajate ning viigerhljeste elu. Keskkonnamjude strateegiline hindamine mereimetajate kontekstis leidis, et Vinameri on viigerhljestele lioluline puhkeala, samuti ka sigimisala soojade talvede korral, kui ainult Suur Vin on jkattega. Ivar Jssi koostatud uuringust jreldus, et mistahes tegevus selles piirkonnas omab arvestatavat negatiivset mju poegimise edukusele ja phjustab tiendavaid energiakadusid nii tiskasvanud loomadele kui ka hlgepoegadele.

Hljestele eluthtis piirkond
Viigerhlge jaoks on Vinamere piirkond eluthtis puhkamisel, toitumisel ja poegimisel. Siin ei ole vaja rkida sellest, kas hljes ujub vastu silda vi mitte meie peaks 51kartma, et hljes kardab, sest kui ta on ka kaks aastat sigimata, siis vib see alustada doominoefekti liigi kadumise poole. Ksimus on ka joludes ja selles, kuidas sild neid muudab, sest need mjutavad otseselt hljeste elu ja poegimist, selgitas Mati Kose.
Lisaks hljestele ning lindudele mjutaks kavandatav silla variant olulisel mral ka maismaaloomade elu. Tartu likooli teadlaste Jaanus Remmi ja Asko Lhmuse uuringust selgus, et vga tenoliselt soodustab psihendus Saaremaal mittetpiliste vrliikide sissetungi. Nimelt on Suur Vin seni olnud levimistkkeks mitmetele imetajaliikidele ja seega vhendanud ka metsloomataudide levikut Saaremaale.

Imetajad vajavad lisainvesteeringuid
Lahendused silla ehitamise tagajrjelt tekkida vivate mjude vltimiseks vi vhemasti kompenseerimiseks, on teadlaste soovitusel uute kaitsealade loomine, olemasolevate kaitsemeetmete mberkorraldamine ja ranged nuded kinnisvara ja infrastruktuuri arendamisele. Maakonna tasemel oleks vaja ka ruumilisi protsesse arvestavaid planeeringuid. Liiklustiheduse kasvades tekiks vajadus ka loomapsude jrele nii ehitatavatel kui juba olemasolevatel likudel. Sealhulgas oleks maanteedele vaja loomasildu suurimetajatele ja spetsiaalseid tunneleid vike- ja pisiimetajatele.
Kui seni on Saaremaa silla puhul rgitud ligi 67 miljardi krooni ehk enam kui 385 miljoni euro suurusest maksumusest, siis eelpool mainitud kaitsemeetmete rakendamisel kujuneks hind oluliselt krgemaks. Vrdluseks on siinkohal niteks resundi psihendus Kopenhaageni ja Malm vahel, mille ehitamise osutus esialgsest kaks korda kallimaks (lplik hind 45 miljardit krooni), tegelik vedude maht aga prognoositust kolmandiku vrra viksemaks. Thelepanuvrne on siin asjaolu, et resundi silla puhul oli eeluuringute tegija sama Taani konsultatsioonifirma Ramboll, mis on nustanud ka Saaremaa psihenduse rajamist.

Looduskeskkond ja majanduslik mtlemine
Lisaks keskkonnauuringutele on psihenduse ksimuses luubi alla vetud ka Saare maakonna ettevtted ning elanikud. Soome uuringufirma WSP Finland Oy esindaja Jani Pivneni juhitud uuringust selgus, et psihenduse ksimuses on saarlaste ja muhulaste jaoks olulisimateks teguriteks uute tkohtade loomise krval ka saartel turvalise keskkonna hoidmine ning looduskeskkonna silitamine alguprasena. Kas neid soove saab aga hendada, hoida turvalist keskkonda ja samas nautida sillahendust? Huvitav on see, et uuringust selgus pideva psihenduse vajajate vga madal arv: ainult 1,8 protsenti saarlastest. Need on aktiivsed kohalikud, kes kivad mandril vhemalt 5 korda ndalas. Peab aga mrkima, et samas uuringus tdeti, et suurem osa saarlasi ei olnud eriti rahul praamihendusega suve- ja phadeperioodil.
Saaremaa psihenduse saatus ei ole senini selge. Eesti Keskkonnahenduste Koda esitas mrtsis oma ettepanekud valitsuskoalitsiooni programmile ning soovitas investeeringuplaanidest vlja arvata Suure vina silla kui liiga suure keskkonnamjuga projekti. Rahvusvahelised keskkonnahendused Bankwatch ja Friends of the Earth lisasid Saaremaa silla juba 2009. aastal Euroopa keskkonnavaenulikemate europrojektide nimekirja. Ornitoloog Mati Kose usub, et kuna tegemist on Natura linnukaitsealaga, siis lindude ohustamise korral Euroopa Liit silla ehitamist kindlasti ei rahasta.






Karin Volmer
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet