2/2011



Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Roheliste rattaretk
Viiger, Saaremaa sild ja Suur väin

Vaadates tänavuse ja mulluse talve satelliidipilti Läänemerest, näeme kenasti, kuidas meri jäätub. Üks jäärohkemaid paiku on korralikul talvel Suur väin, kuhu plaanitakse sillaehitus. Et Suur väin on viigripopulatsioonile elutähtis, teadsid juba vanad hülgekütid.

Soojadel talvedel on jääd Väinameres ja Pärnu lahes Vanad hülgekütid teadsid, et viigrid liiguvad Suurest väinast läbi kevadel ja sügisel. Suvistest rännetest küttidel aga head ettekujutust ei olnud. Sellest said teadlased aimu alles 1994. aastal, kui paigaldati esimesed raadiomärgised, mis näitasid läbi väina edasi-tagasi liikumist, kuid küllaltki ebatäpselt. Täpsem rändeuuring toimus aastatel 2008–2009, kui selgus sagedus, millega nad Liivi lahe ja Väinamere vahel liiguvad, ja samuti seegi, kas viigrid kasutavad liikumiseks rohkem väina lääne- või idapoolset osa.

Suur väin Muhu ja mandri vahel on viigrite ainuke rändetee Väinamere ja Liivi lahe vahel. Külmade ja jäärohkete talvede korral lahkub suurem osa viigritest Väinamerest, vaid üksikud jäävad sinna talvituma.

Soojal talvel vajab viiger Suurt väina
Lumevaesel talvel läheb hall Hülgerahule ja teistele laidudele poegima, aga viiger saab poegida ainult jääl. Ega viigril muud pääsu pole, kui see jäätükk leida ja seal poegida. Aga kui palju on meil olnud sooje talvi! Siis leidub jääd ainult Väinameres ja Pärnu lahes.

Viigrid ei talu loomaaeda
Viigrid on pärit arktilistest meredest ja on jäänud Läänemerre pärast jääaega lõksu. Teiste asurkondadega Põhja-Jäämeres pole neil ühendust olnud juba ligi 10 000 aastat. Nad on teiste hülgeliikidega võrreldes äärmiselt pelglikud ja hoiavad paikadesse, kus inimene neid ei häiri. Vangistust, näiteks loomaaeda, taluvad nad väga halvasti ja nende eluiga on jäänud siis lühikeseks. Samuti on viigrid väga tundlikud merekeskkonna reostusele. Ligikaudu 30 aastat tagasi, kui keskkonnamürkide tase oli meres väga kõrge, olid üle poole emasloomadest viljatud, hallhüljestel oli see protsent tunduvalt väiksem. Viigrid toituvad meil peamiselt kilust-räimest ning väiksematest põhjakaladest, näiteks emakala. Sageli söövad ka selgrootuid nagu merikilk, kui selle saagi arvukus on suur. Kevadel saavad viigrid jälgimisseadmed Tänavu kevadel varustatakse viigrid GPSseadmega, et täpsustada liigi elupaigakasutust laiemalt. Rohkem tähelepanu on eelkõige pööratud poegimispaikade valiku ajale ja piirkonnale, kuhu poegimiseks paikseks jäädakse. Uuring on üks osa Liivi lahe jää ja tuule ning hüljestele ja merelindudele oluliste piirkondade selgitamiseks. Projekti toetab ELi Interreg programm ja selle koodnimi on GORWIND.
Aga viigrite loendusega oleme tegelenud juba pikka aega. Esimene toimus 1994. aastal ja pärast seda on vahelduva eduga olnud veel 4 lennuloendust. Seda saab läbi viia ainult siis, kui aprillis on veel piisavalt jääd. Paaril aastal oleme ka saarte ääres kividel puhkavaid loomi loendanud ja need erinevate meetoditega saadud tulemused on isegi võrreldavad. Viigreid on meid tuhatkond, aga hallhülgeid on meil viigritest vähemalt kolm korda rohkem. Ligi 3500 oleme halli arvukuseks saanud. Hallhülgeid oleme loendanud samuti 1990. aastate algusest.

Mida teeks Saaremaa sild jääl poegijatega?
Paari aasta tagused talved on olnud mõlemale liigile ebasoodsad. Ka hallhüljeste sigimisedukus on maal poegimise korral oluliselt väiksem kui jääl. Hallid saavad maal kuidagi siiski hakkama, viigritele on aga jää hädavajalik. Kui nüüd ehitada sild, peame silmas pidama, et igasugune senisest erinev toimetamine on loomadele uus häiriv tegevus. Ehituspiirkonnast hoiaksid nad kindlasti eemale. Maailmas ei ole ühtegi sellist silda viigerhüljeste asustusalale ja rändeteele ehitatud. Seega ei saa ka ühtegi sarnast olukorda võrrelda, sest neid lihtsalt ei ole.
Hallhüljestele ei ole sild ilmselt probleem. Halli ränded läbi Suure väina on juhuslikud. Ja Väinameri ei ole hallhüljestele eriti oluline ala. Samuti ei ole mujal sellised sillad liigile oluliseks takistuseks osutunud.

Milline ühendus sobiks?
Silla puhul on käsitletud mitmeid variante, sild pika tammiga ja lühemaga ning tunnel. Pika tammiga variandi korral suletakse Viirelaiu ja Muhu vaheline väin. See mõjutab nii vee ja setete liikumist kui tekitab ka rändeteele otsese füüsilise takistuse.
Tunneli korral ei teki ühtegi ohtu, mis silla puhul. Peamiseks probleemiks ongi sild kui füüsiline takistus lindude ja hüljeste rändeteel. Muud mõjud loodusele on tunneli puhul leevendatavad.

Hüljes rattaretkel
Kui rattaretkelised Saaremaal rannikut mööda väntavad, võib hea õnne korral Soegininalt näha mõnda hüljest kalda ääres ujumas. Muul aastaajal käivad hülged loomulikult ju maal puhkamas. Suvel vähem, sügisest talveni rohkem. Ent sellegipoolest võib õnnestuda mõnd looma ka sedakorda näha.



Ivar Jüssi, hülgeuurija
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?