2/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Roheliste rattaretk
Viiger, Saaremaa sild ja Suur vin

Vaadates tnavuse ja mulluse talve satelliidipilti Lnemerest, neme kenasti, kuidas meri jtub. ks jrohkemaid paiku on korralikul talvel Suur vin, kuhu plaanitakse sillaehitus. Et Suur vin on viigripopulatsioonile eluthtis, teadsid juba vanad hlgektid.

Soojadel talvedel on jd Vinameres ja Prnu lahes Vanad hlgektid teadsid, et viigrid liiguvad Suurest vinast lbi kevadel ja sgisel. Suvistest rnnetest kttidel aga head ettekujutust ei olnud. Sellest said teadlased aimu alles 1994. aastal, kui paigaldati esimesed raadiomrgised, mis nitasid lbi vina edasi-tagasi liikumist, kuid kllaltki ebatpselt. Tpsem rndeuuring toimus aastatel 20082009, kui selgus sagedus, millega nad Liivi lahe ja Vinamere vahel liiguvad, ja samuti seegi, kas viigrid kasutavad liikumiseks rohkem vina lne- vi idapoolset osa.

Suur vin Muhu ja mandri vahel on viigrite ainuke rndetee Vinamere ja Liivi lahe vahel. Klmade ja jrohkete talvede korral lahkub suurem osa viigritest Vinamerest, vaid ksikud jvad sinna talvituma.

Soojal talvel vajab viiger Suurt vina
Lumevaesel talvel lheb hall Hlgerahule ja teistele laidudele poegima, aga viiger saab poegida ainult jl. Ega viigril muud psu pole, kui see jtkk leida ja seal poegida. Aga kui palju on meil olnud sooje talvi! Siis leidub jd ainult Vinameres ja Prnu lahes.

Viigrid ei talu loomaaeda
Viigrid on prit arktilistest meredest ja on jnud Lnemerre prast jaega lksu. Teiste asurkondadega Phja-Jmeres pole neil hendust olnud juba ligi 10 000 aastat. Nad on teiste hlgeliikidega vrreldes rmiselt pelglikud ja hoiavad paikadesse, kus inimene neid ei hiri. Vangistust, niteks loomaaeda, taluvad nad vga halvasti ja nende eluiga on jnud siis lhikeseks. Samuti on viigrid vga tundlikud merekeskkonna reostusele. Ligikaudu 30 aastat tagasi, kui keskkonnamrkide tase oli meres vga krge, olid le poole emasloomadest viljatud, hallhljestel oli see protsent tunduvalt viksem. Viigrid toituvad meil peamiselt kilust-rimest ning viksematest phjakaladest, niteks emakala. Sageli svad ka selgrootuid nagu merikilk, kui selle saagi arvukus on suur. Kevadel saavad viigrid jlgimisseadmed Tnavu kevadel varustatakse viigrid GPSseadmega, et tpsustada liigi elupaigakasutust laiemalt. Rohkem thelepanu on eelkige pratud poegimispaikade valiku ajale ja piirkonnale, kuhu poegimiseks paikseks jdakse. Uuring on ks osa Liivi lahe j ja tuule ning hljestele ja merelindudele oluliste piirkondade selgitamiseks. Projekti toetab ELi Interreg programm ja selle koodnimi on GORWIND.
Aga viigrite loendusega oleme tegelenud juba pikka aega. Esimene toimus 1994. aastal ja prast seda on vahelduva eduga olnud veel 4 lennuloendust. Seda saab lbi viia ainult siis, kui aprillis on veel piisavalt jd. Paaril aastal oleme ka saarte res kividel puhkavaid loomi loendanud ja need erinevate meetoditega saadud tulemused on isegi vrreldavad. Viigreid on meid tuhatkond, aga hallhlgeid on meil viigritest vhemalt kolm korda rohkem. Ligi 3500 oleme halli arvukuseks saanud. Hallhlgeid oleme loendanud samuti 1990. aastate algusest.

Mida teeks Saaremaa sild jl poegijatega?
Paari aasta tagused talved on olnud mlemale liigile ebasoodsad. Ka hallhljeste sigimisedukus on maal poegimise korral oluliselt viksem kui jl. Hallid saavad maal kuidagi siiski hakkama, viigritele on aga j hdavajalik. Kui nd ehitada sild, peame silmas pidama, et igasugune senisest erinev toimetamine on loomadele uus hiriv tegevus. Ehituspiirkonnast hoiaksid nad kindlasti eemale. Maailmas ei ole htegi sellist silda viigerhljeste asustusalale ja rndeteele ehitatud. Seega ei saa ka htegi sarnast olukorda vrrelda, sest neid lihtsalt ei ole.
Hallhljestele ei ole sild ilmselt probleem. Halli rnded lbi Suure vina on juhuslikud. Ja Vinameri ei ole hallhljestele eriti oluline ala. Samuti ei ole mujal sellised sillad liigile oluliseks takistuseks osutunud.

Milline hendus sobiks?
Silla puhul on ksitletud mitmeid variante, sild pika tammiga ja lhemaga ning tunnel. Pika tammiga variandi korral suletakse Viirelaiu ja Muhu vaheline vin. See mjutab nii vee ja setete liikumist kui tekitab ka rndeteele otsese fsilise takistuse.
Tunneli korral ei teki htegi ohtu, mis silla puhul. Peamiseks probleemiks ongi sild kui fsiline takistus lindude ja hljeste rndeteel. Muud mjud loodusele on tunneli puhul leevendatavad.

Hljes rattaretkel
Kui rattaretkelised Saaremaal rannikut mda vntavad, vib hea nne korral Soegininalt nha mnda hljest kalda res ujumas. Muul aastaajal kivad hlged loomulikult ju maal puhkamas. Suvel vhem, sgisest talveni rohkem. Ent sellegipoolest vib nnestuda mnd looma ka sedakorda nha.



Ivar Jssi, hlgeuurija
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet