2/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Roheliste rattaretk
Mitu kraatrit leiad Kaalis?

Kaali ei thenda vaid hte suurt meteoriidkraatrit, vaid koosneb meteoriidikraatrite rhmast, mida kokku on heksa. Peale peakraatri vib hoolega otsides leida mbruskonnast ka teisi.

Kaali meteoriidikraatrite rhma moodustavad peakraater ja kaheksa vikekraatrit, mis paiknevad 50 hektari suurusel maastikukaitsealal. Kaali kraatrite meteoriitne teke testati 1937. aastal, kui leiti vikekraatritest 2 ja 5 kolmkmmend rauakildu. Kildude anals nitas, et Kaali langenud kosmiline keha esindas raudmeteoriidi tpi jmedastruktuurilist oktaedriiti, mille raua ja nikli sisaldus oli 91,5 ja 8,3 protsenti


Meteoriidi langemisega kaasnenud plahvatuse toimel kallutati dolokiviplokid les 2590kraadise nurga all, kuid kohati on nha isegi lekallutatud pankasid. leststetud kihikompleksi paksus on keskmiselt 10 meetrit ning see on lhestatud heksaks eraldi nihkunud kuni 50 meetri laiuseks plokiks. Aastatuhandete jooksul on kivimite vlispind svitunud ja murenenud ning omandanud konarliku ilme. Dolokiviplokkide all on kuni 6 meetri paksuse ltsena plahvatusel pulbristatud dolomiidijahu, milles sisaldub erineva suurusega dolokivitkke. Kraatri phjas on tugevasti purustatud 810 meetri paksune dolomiitbreta kiht. Geofsikalistel andmetel on dolokivikihid kuni 50 meetri sgavuseni tugevasti lhestatud.
Purustatud kivimite kontuur maapinnal letab enam kui kahekordselt kraatri enda mtmed, ulatudes 250 meetrini, ja on omaprase kujuga selle smmeetriatelg kulgeb idast lnde. Valli sisekljel avaneb vikeselt tehisterrassilt vaade srjale jrvikule, mille lbimt olenevalt veehulgast on 30...60 ja sgavus 1...6 meetrit. Jrvik toitub phjaveest ja sademetest. Puastel suvedel kuivab jrvik peaaegu tielikult ra. Kevadise suurvee ajal ja tugevate vihmasadude perioodil vib aga jrvikusse koguneda nii palju vett, et kraatri sisenlval kasvavate puude tved jvad meetri-pooleteise krguselt vee alla.

Kaali kaheksa vikekraatri lbimt ulatub 12...40 ja sgavus 1...4 meetrini. Vttes arvesse Kaali kraatrite geoloogilist ehitust ja meteoriitse materjali levikut, vib elda, et Kaali meteoriidisajus tekkinud peakraater on tpiline plahvatuskraater ja vikekraatrid on lgikraatrid. Vall vikekraatrite mber on tavaliselt vaevumrgatav vi katkendlik ning geoloogiliste kaevetde tttu on need tublisti moonutatud. Looduslikult on kige paremini silinud kraater nr 3, mille laugel phjal ei kasva puid ega vsa. Kaevetdel on kogutud vikekraatritest ligi 2 kilo meteoriidikilde, kusjuures suurim leitud kild kaalus prast puhastust ksnes 28,4 grammi.

Kaali kraatrite tekkeaja probleemi on ptud lahendada eri meetoditega. Kraatrites ning nende vallides ei ole meresetteid ning seetttu ei saa kraatrid olla vanemad ajast, mil piirkond kerkis le merepinna. Kaali jrviku fsikaline vanus ietolmu analsi jrgi on ligikaudu 3700 aastat. Radiossiniku meetod on andnud kraatri phjasetete vanuseks vhemalt 4000 aastat. Silikaatse plahvatusmaterjali leiud mbritsevate soode turbakihis lubavad oletada, et kraatrid on kuni 75007600 aastat vanad.

Peakraater on phiplaanilt kll peaaegu mmargune, kuid lbimt (valliharjalt keskmiselt 105...110 m) on pisut suurem phjaloodest lunakagusse. Kraatri keskmine sgavus valli harjalt kuni jrvephjas oleva mudakihini on 16 meetrit ja kui silmas pidada jrvesetete maksimaalpaksust, siis vib kraatri sgavuseks lugeda 22 meetrit. Kraatrivalli ebahtlus on osaliselt seotud langemissuunast tingitud materjali vljapaiskumise ebahtlusega, kuid veelgi rohkem sajanditepikkuse inimmjuga. Kraatri nlval on avastatud rauasulatuskohad ja ringmri osad, mis on viidanud linnuse esinemise vimalusele. Misahoonest kraatrini judmiseks kaevati lbi ringvalli ka tee. Piki kraatrivalli on aga ilmselt juba sajandeid kulgenud intensiivselt kasutatav jalgrada.
Vimalusi Kaali katastroofi kajastamiseks inimkonna mlus on analsinud kaasakiskuvalt Lennart Meri oma raamatutes Hbevalge ja Hbevalgem. Ta slmib huvitavaks tervikuks nii varasemad andmed kui ka oma mttearendused. Vimalik on, et Kaali sndmus kajastub skandinaavia mtoloogias ja rahvaluules (Kalevala, Vanem Edda).



Reet Tiirmaa, meteoriitik
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet