6/2011



Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

omal ajal
Vapid ja loodus 6. Võru linn ja kuusk

Võru linna lugu algab Vene keiser Katariina II otsusest ühtlustada impeeriumi äärealade haldus sisekubermangude omaga.
Selleks oli vaja tugevdada kohapeal riigivõimu ning 1783. aastal moodustati asehalduskorra kehtestamisel senise Tartumaa lõunaosast uus maakond.

Aastal 1784 asutati uuele maakonnale ka keskus, kui Riias asuv asehaldurkonna kindralkuberner George Browne andis käsukirjaga teada uue linna asukoha ja nime. Linn asutati Põlva kihelkonna lõunaossa Võru mõisa maadele. Maastikuliselt oli paik Otepää ja Haanja kõrgustikke eraldava Võru-Hargla orundi põhjas, läänest Tamula järve ja põhjast ning idast Võhandu lammi poolt piiratud madalal künnisel. Linna põhiplaan tehti korrapärane. Ühed tänavad kulgesid rööbiti Tamula järve kaldajoonega, teised risti, suundudes järve poole. Samasugune malelauda meenutav põhiplaan on ka samal ajal asutatud Paldiski linnal.

Uuel linnal oli vaja ka oma vappi. Samal ajal toimus kogu
impeeriumis vappide korrastamine ja kinnitamine. Keiser
kinnitas Võru vapi 1788. aastal. Vapil kujutati rohelist
kuuske kuldsel kilbil. Keisri ukaasis oli olnud ka põhjendus,
et linna ümbruses on palju seda puud kasvamas. Asutatavat
linna juhtis esimestel aastatel politseimeister, 1790. aastal
moodustati ka linnakodanike valitud omavalitsusorganid.
Maakonnalinna õigused kaotas Võru aastal 1796, kui Paul
I mitmed oma reformid tagasi pööras. Uuesti sai Võru maakonnalinnaks
1888 ning järgmisel, 1889. aastal sai linn ka
raudteeühenduse Pihkva ja Riiaga. Kuid sellegipoolest oli
Võru aeglase kasvuga linn kuni teise vene ajani, mil sinna
rajati mitmed tööstusettevõtted.
Vaatamata muutustele linna staatuses jäi vapp samaks,
saades linnaomavalitsuse kinnituse 1937. aastal. Vapi värvid,
kollane-roheline-kollane võeti ka lipule. Ka XIX sajandi
teisel poolel oli Vene senatile esitatud vapp ikka kuusega.
Talvisel ajal on kuusk paljudele rõõmu toov jõulupuu,
kuigi meil müüakse nüüd ka nulgusid. Tallinnas olla juba
1441. aastal talvel kuusk turuplatsil silma rõõmustanud,
kuid jõulupuu juurdub siinsetes tavades ülemöödunud
sajandi lõpus.



Vootele Hansen, Postkaardid Indrek Ilometsa erakogust
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?