6/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

loodus kodus
Merisead peavad videvikutundi

Nora Kreenile kuuluvad merisead kurdutavad omavahel nii puuris olles kui ka perenaise voodil jalutades. Eriti hlekaks muutuvad nad aga hmaruse laskudes, asudes valjult ruiates videvikutundi pidama.

Kahest sai kolm
heksa-aastane koolitdruk Nora Kreen on meriseapidaja juba pikka aega. Praegu on tal neid tntsaka kehaehitusega nrilisi kodus kokku kolm, ehkki pooleteise aasta eest oli plaan piirduda vaid kahe meriseatdrukuga. Valisime merisigu loomapoes pikalt, pdes veenduda, et mlemad loomad on kindlasti hest soost.

Hda on aga selles, et merisea sugu ei ole paarikuuliste isendite puhul sugugi lihtne kindlaks teha ning alati jb vimalus, et emaste puuri on sattunud ka isaseid merisigu, selgitab Nora ema Katrin pikka valikuprotseduuri, kus mngis lisaks lemmikute soole rolli nende vlimus ja karvastiku vrvus. Igatahes vlja valitud beeika kasukaga Kiki ja musta-valgekirju Niki tunnistati mitte ainult tdrukuteks, vaid ka kige kenamateks merisigadeks ning nad pandi heskoos Nora kummutil troonivasse ruumikasse puuri elama. Suur oli aga kogu pere llatus, kui hel peval oli merisigu kolm. Hakkasin just puuri heina juurde panema, kui jrsku tuli merisigade majast vlja pisike karvane meriseapoeg tpselt Kiki vike koopia, jutustab Nora, kes oli uue hoolealuse ootamatu ilmumise le mistagi linnelik ja andis talle nimeks Miki. Kllap siis oli Miki ema enne meile tulekut loomapoes mne meriseapoisiga sbrustanud, muigab Nora ema Katrin ttre voodil sibavaid merisigasid silitades. Kui Miki osutus isaseks, osteti llatusklalisele eraldi puur, mille vrede vahelt ta tna teiste merisigade ja perenaise toimetamisel silma peal saab hoida.

Salatilehega peibutamine
sja majja vetud merisead on ldiselt sna pelglikud loomad, kellel vtab oma pererahvaga harjumine aega. Esimestel kordadel, kui ma neid puurist vlja tahtsin tsta, tmbasid nad ennast revusest kangeks nagu kivi. Ehkki nad on ka nd arglikud ja hoiavad nii puuris kui ka puurist vljas olles kambakesi kokku, on nad minuga aja jooksul sna harjunud ega karda enam nii kangesti, kui ma neid silitan vi oma voodile tstan, jutustab Nora. Prandale jooksma ta oma lemmikuid ldiselt ei lase, sest argliku iseloomuga merisead ei kasuta seda vimalust toas ringi jalutamiseks, vaid poevad kohe kuhugi nurka peitu ega taha sealt enam vlja tulla. Sellises olukorras ei aita muu, kui pda neid kavaluse abil kapi- vi voodialusest urust vlja meelitada. Nad on nii aplad, et ei suuda kunagi salatilehest vi kurgitkist keelduda, rgib Nora ja demonstreerib, kuidas voodi alla lastud merisiga perenaise kes olevat salatilehte haistes sammhaaval peibutise poole hakkab liikuma.

Vledad rohusjad
Seda, et merisead on isukad loomad, kes svad ra kik, mis neile ette pannakse, kinnitab ka Nora ema Katrin. Hein peab neil kogu aeg puuris olema ning lisaks anname neile spetsiaalseid meriseakrbuskeid ja sltuvalt aastaajast ka rohtu vi siis muud rohelist, niteks kurgi- ja unatkke vi porgandit, seletab ta, lisades, et targad elukad teavad tpselt, millal sa on oodata. Nii kui nad kuulevad toidukoti krabinat, pistavad kohe valjult ruigama ja nuavad koju toodud kraamist oma osa, jutustab Katrin. Ning toidu prast vivad muidu igati sbralikult koos elavad merisead ka omavahel kiskuma minna. Siis nad ngivad ksteist koonuga puuri pandud toidust eemale ja pavad teise eest paremaid suutisi ra rabada, jutustab merisigade perenaine Nora. Kige mnusam aeg on tema lemmikutel aga suvel, mil merisigu lubatakse lausa uemurule toidu sisse trampima. Aga ue viies tuleb nende territoorium alati eelnevalt ra piirata. Kige lihtsam on seda teha niteks kodust kaasa vetud meriseapuuri kattega, sest uskuge vi mitte nad on erakordselt vledad elukad ja vivad jalga lasta vi pugeda mnda maa sees olevasse nsusesse veel enne kui sa reageeridagi juad, seletab Nora ema Katrin.

Vestlused videvikutunnil
Kuna merisigade puhul on tegu nrilistega, nrivad nad kike, mis aga ette satub. Puuris olevasse plastmassist pessa on nad nrinud niteks lisaaugu, kust sisse ja vlja kia, seletab Nora. Perenaise peal ei ole merisead aga kunagi oma teravaid hambaid kiku lasknud. Vastupidi Nora sles on need vikesed nrilised leebemast leebemad, nautides vaikselt ruiates, kuidas neid krva tagant sgatakse. Kllap on see ruigamine rahulolu mrgiks. Kuid tasast kudrutamist ja ruigamist kostub merisigade puurist ka siis, kui nad seal omakeskis toimetavad. Aktiivsed on need elukad enamasti peviti, heites nagu pererahvaski seks magama. Kuid igahtusele uinumisele eelneb meriseapuuris omaprane videvikutunni pidamine. Videvikus, siis kui tuled toas on juba ra lastud ning kogu pere on ennast magama sttinud, muutuvad merisead jrsku vga hlekaks ja hakkavad valjusti ruigama. See ruigamine kestab vikeste vahedega kokku oma paarkmmend minutit ning on sedavrd vali, et vga raske on ilma ust vahelt sulgemata magama uinuda. Nora voodist kostub siis tavaliselt malbeid keelitusi stiilis: no olge ometi veidi tasem! muigab Katrin. Nora kuulab ema juttu ja silitab oma lemmikuid, kelle videvikutunnil peetavaid vestlusi ta sugugi pahaks ei pane. Kui keegi on tiesti veendunud, et merisead on maailma parimad lemmikloomad, ja pealegi veel imearmsad, siis on see Nora Kreen. Sbralik ja vhenudlik Merisigalaste sugukonda kuuluvate kodustatud merisigade (Cavia porcellus) nimest jb mulje, justkui oleks nende vikeste elukate puhul tegu veelembeliste minisigadega. Tegelikult kuuluvad nad hoopis nriliste seltsi (Rodentia) ning eelistavad sarnaselt oma Luna-Ameerikas elavatele looduslikele sugulastele pigem kuiva elupaika. Vimalik, et nende loomade merisigadeks ristimisel (ka saksa keeles kannavad nad nime merisiga, das Meerschweinchen) mngis rolli eelkige nende meretagune pritolu. Inglise keeles kutsutakse neid aga hoopis guinea sigadeks (guinea pigs), milles sna guinea on seostatud Luna-Ameerikas asuva riigi Guyanaga, kus merisea lhemaid ja kaugemaid sugulasi vib looduses kohata. Nime teisele poolele on tenoliselt alust andnud nende elukate pontsakas, sigadele sarnanev kehakuju, ruigamist meenutavad hlitsused ning hinnangud, mille kohaselt sarnanevat nende liha maitselt sealihale just lihaloomadena hakkasid inkad neid Ladina-Ameerikas elutsenud nrilisi sajandite eest kodustama ja kasvatama. Ehkki kodustatud merisea liigikaaslasi enam vabas looduses ei leidu, on nad levinud tnaseks le kogu maailma lemmikloomana, kelle kasuks rgivad nii nende sbralik iseloom kui ka vhenudlikkus toidu osas.



Helen Rohtmets
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet