Madalmaade Wageningeni ülikooli teadlased püüavad tappa malaariat levitavaid sääski Victoria järve Rusinga saarel püünistega, mis ei sisalda mürki.
Professor Willem Takkeni juhitavas Solarmali projektis löövad kaasa tudengid nii Wageningeni ülikoolist kui ka Kenyast. Idee on lihtne: koostöös kogukonnaga paigutatakse elamute lähedale püünised, millesse sääski meelitatakse „inimese lõhna meenutava lõhnaainega”; püünisesse sattunud putuka ei
tapa mitte mürk, vaid dehüdratsioon.
Püüniste ventilaatorid saavad toidet
majakatustele paigutatud päikesepaneelid st,
mis üksiti varustavad energiaga majapidamise elektrilampe ja annavad võimaluse laadida mobiiltelefone. Sel moel loodetakse muuta 10–15-kilomeetrine 30 000 elanikuga saar viie aasta jooksul moskiitovabaks. Aga projekti raha
eest tohterdatakse ka siiski malaariasse
haigestunud patsiente. Õnnestumise korral saab tööst muidugi eeskuju, mida laiendada mujalegi Aafrika malaariapiirkondadesse.
Maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO andmeil on malaaria viimase kümne aasta jooksul veidi taandunud; ometi oli 2009. aastal 225 miljonit haigestumist ja 781 000 surmajuhtu. Aafrika
kaotab igal aastal malaaria tõttu hinnanguliselt 8,7 miljardit eurot. Paraku on
Mustal Mandril mitu põllupidamisviisi, mis loovad sääskedele uusi sigimispaiku ja soodustavad sellega haiguse levikut.