6/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

reisikiri
Kolm reisi imelisse Dovrefjelli

Dovrefjell on paik, kus kord paistab pike, mis katmata no kiiresti punaseks kpsetab, siis jllegi sajab vihma, mis ei lange vertikaalselt, vaid peaaegu horisontaalselt. Mnikord hommikuti telgist vljudes ei saa enam aru, kus on maa ja kus taevas, sest vahepeal oled mattunud pilve sisse. Siis istud telgi ees kivil ja ootad, kuni pilvekihid pintslitmmetega eemaldatakse ning maastik nende all paistma hakkab.

Paar aastat tagasi, kui ma planeerisin retke Phja-Rootsis asuvasse Sareki rahvusparki, tles ks tuttav, kes seal varem mitu korda viibinud oli, et Sarek on nii suur, et seal vib kogu elu matkata. Sama kehtib ka Dovrefjelli kohta, sest lisaks suurusele on sealne maastik ka eripalgeline ning vahelduv. Avar mgitundra, kus selge ilmaga vib vaadata kmnete kilomeetrite taha, vaheldub dramaatiliste mgedega, mille vahel voolavad kiired ja klmad jed.

Kik retked algavad huvist ja ideest ning Dovrefjell polnud selles suhtes mingi erand. Tsi, mind ei kitnud esialgu niivrd sealne maastik, vaid loomastik. Muskusveised, kes Dovrefjellis aastatuhandeid tagasi elasid ja kttimise tagajrjel vlja surid, toodi sinna 1932. aastal uuesti tagasi. Paik taasasustati mnekmne Ida-Grnimaalt prit loomaga. Teine maailmasda jttis oma jlje, mistttu veti asustamine uuesti ette 1950. aastal. Praeguse seisuga elab Dovrefjellis ligi 300pealine muskusveiste kari, mis on sna rohkearvuline.

Esimene retk tundmatusse koos sbraga
Enne esimesele retkele minekut sai tehtud suur eelt, selgitamaks endale, kuhu ikkagi sidan. Lugesin muskusveiste kohta, et nad on loomad, kes elavad teliselt karmides tingimustes, trotsides ligi 50kraadist pakast, tuult ja kasinat toidulauda. Kui hel suvepeva htupoolikul sbraga kohale judsime, tundus paik veidi teistsugune oluliselt rikkam loetust.
Enne mgedesse minekut parkisime auto vikese mgihotelli krvale ning uurisime kohalike kest veidi inot. Selgus, et muskusveiste ngemiseks pole vaja vga kaugele minnagi, sest kevadeti veedavad nad philise aja rahvuspargi lnekljel asuvates metsatihnikutes. See teadmine rmustas, sest 40kilose seljakoti kandmine poleks 51just kige magusam tegevus, eriti siis, kui jrsemalt mkke tusta. Olin end ette valmistanud 15kilomeetriseks matkaks, et eelnevalt kaardil valitud laagrikohta juda. Plaan oli sealt siis pevaseid retki muskusveiste sekka teha. Kohalikud olid veidi skeptilised, et me otsustasime just nd, htul teele asuda. Nad hoiatasid meid mitu korda, et me muskusveistega distantsi hoiaksime. Eriti ettevaatlikud pidime olema metsapiiri lbimisel, sest llatusi muskusveised ei armasta.

Kohtumine suursuguste veistega
Sobitasime seljakotid selga ning asusime teele. Juba raja alguses oli nha muskusveiste jlgi ning mida rohkem rada metsa sisse lks, seda intensiivsemaks lksid mrgid muskusveiste kohalolekust. Peale jlgede, mida aeg-ajalt ngime, tundsime ka spetsiifilist lhna, mille jrgi need loomad on oma nime saanud. Prast ligi tunnist mkke rassimist judsime metsapiirile ning platoole. Sealt avanes hoopis teistsugune vaade, mis meid mlemaid seisatama pani. Suur lage ala, mida kauguses mbritsesid karmi ilmega med. Otsustasime esimesel htul kaugemale mitte minna, et siis hommikul olukorraga veidi lhemalt tutvuda. Pstitasime telgi platoo servale, kust helt poolt avanes vaade avarusele ning teiselt poolt allpool olevale kasemetsale. Vtsime telgi krval vulisevast ojast vett ning tegime htusgi. Nautisime vaikust ning kerge tuule paitust. Pike oli mgede taha loojunud, kuid valgust oli nii palju, et vabalt vis raamatut lugeda. Vaatasin igatsevalt kauguses asuvaid mesiluette, kui htkki tekkis platoo servale kuju. See oli esimene muskusveis, keda ma vabas looduses ngin. Tunne oli lev, sest juba esimesel htul oma eesmrgi ngemine tekitas suuri lootusi jrgnevaks kaheteistkmneks pevaks.
Muskusveistest said meie igapevased kaaslased. Tsi, mitte iga kord polnud neid vimalik pildistada, sest ilm tegi sageli omi korrektuure. Niteks pidime 24 tundi telgis lamasklema, sest vljas sadas tugevat tuulist vihma ning kesise nhtavuse tttu pidasime paremaks telgis olla, raamatut lugeda ja niisama juttu puhuda.

Muskusveiseid luurates
Nagu mujalgi mgedes, on ilm ka Dovrefjellis sna muutlik ning sellega tuleb arvestada. hel htupoolikul, mil lhenesime me otsas puhkavale muskusveisekarjale, kogesime ilma muutlikkust omal nahal. Esialgu puhus tugev tuul, mis oli kll vrdlemisi jahe, kuid ei viidanud sellele, et prnakuus lund sadama hakkab. Kuna karjale lhenedes ei olnud mttekas lihtsalt ligi kndida (esiteks oleks see olnud ohtlik ning teiseks ei soovinud me puhkavaid muskusveiseid hirida), vaid tuli vaikselt luurata, roomata ja oodata, siis hakkas kohati sna loodusesberjahe. Termomeeter nitas ainult 2 soojakraadi, lisaks juba mainitud sna tugev tuul. Selleks, et klmavrinaid ei tekiks, soojendasime keha ktekverduste abil. Olles judnud pildistamiskaugusele, jime passima. Paarikmne minuti prast tusis esimene emasloom les ning hakkas sma. Peagi toimis tema eeskujul kogu kari. Katikud laksusid ja mlukaardid titusid. Siis aga lks asi veelgi pnevamaks. Taustal olevad med mattusid tumesinise pilve sisse, mis muutus mllavaks lumesajuks, ldse mitte nii nagu meil juluiluna pehmete laiade helvestega. Kohati lks sadu nii tihedaks, et polnud vimalik nhagi, rkimata pildistamisest. Lumesadu kestis ligi 10 minutit, et siis jrsult lppeda. Paistma hakkas madal htupike, mbritsev maailm muutus tielikult.

Teine retk pakase ja lumega
Oma jrgmise reisi Dovrefjelli tegin talvel radokuus ksinda. Kuigi mul oli paikkonnast ligi kahendalane kogemus olemas, pidin sellegipoolest veidi ka eeltd tegema. Seda nii varustuse kui ka olude koha pealt. Talved on seal karmid ja mitmepalgelised. Nelikmmend miinuskraadi pole mingi haruldus, lumetormid veel lisaks. See kik seab eritingimused nii foto- kui ka matkavarustusele, rkimata enda mttemaailma kohandamisest. Talvel on kik oluliselt aeglasem, arvestama peab paljude asjaoludega ning alati peab olema varuplaan. Otsustasin suuskade asemel minna lumertsadega, sest lumi on seal kll kohati paks, kuid tugev alpinistid kutsuvad seda firniks ehk firnlumeks. Samuti on mgedes parem liikuda rtsadega, sest kohati tuleb ka ronimisliigutusi teha. Varustust oli oluliselt rohkem, kuna talvised riided, magamiskott, lisamadrats, ktus jms vtavad rohkem ruumi, lisaks veel fotovarustus. Polnud meldav seda ligi 60 kilogrammi kaaluvat koormat seljas tassida, nneks ajas kelk asja vga hsti ra.

ksinda talveises telgis
Ka talvel sain kogeda Dovrefjelli erinevat palet. Oli pevi, kus temperatuur langes 27 miinuskraadini ning tuulekiirus kndis 15 meetrini sekundis. Mnel peval tusis temperatuur 2 miinuskraadini ja paistis pike. Oli lumetormi ja lumist vaikust. Esimesel htul, kui olin kelguvedamisega judnud oma sihtkohta, pstitasin laagri. Koha valisin sellise, mis oli kll sna avatud tuultele, kuid see-eest polnud vaja seal telgialust lund vga palju khveldada. Lumi oli ksnes labidapaksune. Asetasin telgi nii, et sissekik jks allatuult ning katsin kik telgi servad lumega. Seda nii paremaks soojapidamiseks kui ka selleks, et tuiskav lumi sise- ja vlistelgi vahele ei satuks. Hakkas juba pimedaks minema ning kht oli ka thi. Telgi eeskoja serv ji poolenisti lumega katmata, sest arvasin, et kuna see paikneb allatuult, siis sinna lund sisse ei puhu. Sin htusgi ning pugesin sooja magamiskotti. llatavalt kiiresti jin magama. sel rkasin paaril korral, kuid uni tuli kiirelt tagasi. Mtlesin siis, et nii mnus ja hubane on siin telgis magada, kui vljas ulub tuul ning lumi trillerdab telgikattel.
Hommikul rgates ngin, et telgi uks on kahtlaselt sissepoole paindes. Pugesin magamiskotist vlja ning panin sulejope selga, et asja lhemalt uurida. Selgus, et kogu telgi eeskoda oli lund paksult tis, minu toidunudki mattunud. Kiirest hommikusgist ei tulnud midagi vlja, kigepealt oli vaja lumi eeskojast vlja khveldada. nneks olin lumelabida eeskotta jtnud, mitte vlja kelgu alla. Prast hommikuski oli esimene t eeskoja vlisseinte kindlustamine.

Taas Dovrefjelli sgisvalguses
Kolmas kord kisin Dovrefjellis selle aasta sgiskuul. See oli nagu vga hea sbra klastamine. Soe, sdamlik, turvaline. Nd oli aega minna ka pealispinnalt sgavamale, hoopis teisele 53tasandile. Paik oli tuttav, muskusveised ja nende kitumine arusaadavam ning ilm igati huvitav. Esimesed kolm peva paistis pike, mis Dovrefjelli sgise kohta on suhteliselt haruldus. Kui meil olid puud veel rohelised, siis seal mgedes olid kased juba lehed maha lasknud. Ilmselt jb kogu s tuule kanda. Hommikuti telgist vlja tulles oli esimene toiming binokliga mbruse vaatlemine ja veiste asukoha mramine. Seejrel, prast veeprotseduure ja hommikuski, vtsin kaamerakoti selga, statiivi ktte ja asusin teele.
Lisaks minule liikus sealkandis ka jahimehi. Alguses arvasin, et jgreid huvitavad kanalised nagu lumep vi rabap, kuid kui he mehega jutule sain, selgus, et jahitakse hoopis phjaptru. Jahihooaeg kestab ainult 10 sgiskuu peva ning luba maksab sna palju. Jahtida tohib ksnes vasikaid ja nooremaid emaseid, trofeepullid jetakse rahule. Dovrefjell on koos naabruses asuva Rondane rahvuspargiga ks vheseid kohti Euroopas, kus vib kohata teliselt metsikuid Beringia pritolu phjaptru. Beringiaks kutsutakse maa-ala, mis kunagi hendas Alaskat Siberiga ning mille kaudu liikusid loomad ja ka inimesed vana ja uue maailma vahel. Phjapdrajaht on keeruline, sest jahitakse ksinda ning arvestama peab paljude asjadega, niteks tuulesuuna, ilmastiku, maastiku jm eripraga. Peva jooksul knnib jahimees oma kandamiga maha ligi 20 kilomeetrit. Kik jahimehed, kellega seal kohtusin, olid vga sportliku vljangemisega.

Muskusveis vib olla ohtlik
Lisaks phjapdrajahi saladustesse svimisele, sain palju uusi kogemusi ka muskusveistega suheldes. Selgus, et sgisel pole soovitatav karjale lhedale minna, eriti siis, kui seal parasjagu mni suur isasloom viibib. Nimelt on neil pimu- ja sgiskuul jooksuaeg, mil pullid erinevate karjade vahel liiguvad. Nad on pris tredad ning teisi isaseid nha ei taha. Elasin minagi le he sellise ebasbraliku pulli kapriisi. Istusin hel kivil, puhkasin jalgu ja vaatasin teiselpool orgu oleval mel liikuvat 20pealist muskusveisekarja. Nende pildistamine ei olnud meldav, vahemaa oli liiga suur, ligi 4 km. Samas lamas minu lhedal ks teine kari, kus oli 8 emaslooma ja 5 poega. Kaugemal si rahulikult ka ks isasloom. Olin just nende pildistamise lpetanud, kuna valgus hakkas kaduma ja loomad sttisid end magama. Jlgisin parasjagu lbi objektiivi isaslooma tegevust, kui ta sammud minu poole seadis. Peagi kadus ta vikese krgendiku taha ra. Arvasin, et ta otsib paremat sgikohta, kuid eksisin. htkki oli ta krgendikul ning jrjest kiiremate sammudega minu poole teel. Vahemaa oli ligi 50 meetrit, kuid kiirusega 60 kilomeetrit tunnis jooksev isasloom lbib selle kiiremini, kui oskaks arvata. Mul ei olnud aega ega ka mtet les tusta, kik toimus vga kiiresti. Judsin veel melda, et sageli pull ksnes hvardab, aga tegelikult ei rnda. Seekord oligi nii, sest ligi 8 meetrit enne minuga kokkuprget pidurdas ta jrsku ning lasi ninasrmetest tugeva pahvakaga hku vlja. Seejrel, nagu midagi poleks juhtunudki, pras ta rahulikult ringi ning kummardus sma. Minul sda peksis ja ked vrisesid. Samas olin tnulik koha ktte nitamise eest, eks olin hakanudki end liiga mugavalt nende seltsis tundma. Lugedes raamatuid, ajakirju vi sirvides internetis matkapevikuid mingi piirkonna kohta, saame sna palju infot ning aimdust kohalikest oludest ja tingimustest. Lbi teiste kogemuste vormub ettekujutus. Kui aga ise kohale minna, muutub ettekujutus tegelikkuseks. Hingates sealset hku, tundes tuult oma nol, trotsides vihma ja lumetormi, oodates telgis ilma paranemist. Alles siis saame telise pildi ja tunnetuse, mida omakorda raamatutes, ajakirjades vi ka matkapevikutes kirjeldada, lootes, et keegi sellest tuld vtab ning kogemuse vrra rikkamaks saab.



Jaanus Jrva
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet