6/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Kuidas Maardu hiit raiuti ja viie pevaga raie peatati

Peterburi maanteed pidi Tallinnast vlja sites on kllap paljudele silma jnud Maardu jrve silmatorkav punane kaarsild, mille res Lasname elanikud pikeseliste ilmadega suvemnusid naudivad. Vhesed teavad, et le silla teisele poole minnes ja jrve vaadates neksime suurte sangleppade latvu. Need hiiepuud poleks tenoliselt alles, kui Saha klaelanikud Jaanus Hiis ja Leo Ltti poleks kevadel raiele vastu astunud.

Esimestel pevadel juetu tunne Algas kik sellest, et 2. aprilli (mahlakuu toim), laupeva hommikul helistas minu sber Leo Ltti ja teatas revalt, et hiiemetsa serva toodi saemasin ja alustati lageraiet, meenutab
kevadesi sndmusi Saha klavanem Jaanus Hiis, kes elab mitu kilomeetrit raiepaigast eemal, 800aastase jrjepidevusega Saha kla teises serva. Jaanus oli teabest nii hmmingus, et ei osanud esiotsa midagi teha. Ta helistas kigepealt valda, et ksida raielubade seaduslikkuse kohta, aga ei saanud kedagi ndalavahetusel ktte ja nnda tuli esmaspevani nagu neltel istuda.

Raiet uudistama minna Jaanus esialgu ei tihanud. Olin nagu okis, ei tahtnud kohale minna vaatama. Nagu liiklusnnetuse puhul ei taha ju ka vaadata, kirjeldab Jaanus oma vastumeelseid tundeid.
Tean, et hilja htuni paistsid metsast punased tuled Inimesed, kes mda sitsid, jutustasid, meenutab klavanem. Phapeval teavitas ta kll kla meililoendisse kuulujaid toimunust, aga keegi midagi vastu ei kirjutanud. Esimestel pevadel oldi vait, inimesed ei osanud reageerida. ks tuttav meenutas prast, kuidas tal olid uudist lugedes snad kurku kinni jnud. Tegu oli ju ikkagi hiiemetsaga Rebala kaitsealal. Olin samuti snatu.

Kolmandal peval saabus pettumus
Esmaspeva varahommikul hakkas Jaanus erinevatest ametitest abi otsima. Helistasin valda, sain sealt teada, et raieluba hajaasutuses vljastab hoopis keskkonnaamet. Keskkonnaameti inimeste kest sain lpuks raieplaanid, millega sitsin ka kohe langi juurde, meenutab Jaanus oma tegutsemist. Kui ta luna ajal koos Leoga raiepaika judis, oli juba ks metsaserv maha vetud ja t kis. Lksime ttavat saemeest nhes endast vlja, aga tema tegevusse polnud midagi parata. Tmees titis ainult ksku, jutustab Jaanus.
Jaanus ja Leo ei teinud esialgu muud, kui ainult pildistasid kohapeal, klomp kurgus. Koju sitnud, esitasid nad keskkonnaametisse ja muinsuskaitseametisse teabenuded ksimusega, kelle loal langetatakse nende kla iidseid hiiepuid. Keskkonnaametnik tles neile telefonitsi, et raie on seaduslik.
Tohutu pettumus valdas meid, kui selgus, et firmal, kes raiet teostas, on paberid korras, rgib Jaanus. Kohalikud kutsusid isegi politsei kohale niivrd ei usutud nende dokumentide kehtivust, mida meile nidati, meenutab Jaanus kla hmmingut. Dokumendid aga kehtisid, muinsuskaitseameti luba oli neil peal.
Metsas teostas raiet firma Eremka, loodusesbermillele riik oli mnud poole aasta eest riigimaad. Dokumentidest paistis, et hiiemetsa kaardi peal polegi enam vi igemini on vaid paarihektarine metsatukk palju viksem kui rahvas mletas. Siin pidi olema mingi eksitus!
Saha kla elanikud teavad vga hsti, kui suur on hiiemets, selgitab Jaanus, me kik teame. Poisikestena kisime ju hiiemetsas olevas kraavis ujumas, tlesime kogu paiga kohta hiiemets. Me teadsime, kus see algab ja lpeb.

Neljas pev ti lekrre
Teisipev ehk raie neljas pev oli vga masendav, ohkab Jaanus. Me ei osanud enam absoluutselt midagi teha. Hiie langetajatel paistsid kik paberid korras olevat, kaitsealuse hiie uued mtmed olid muinsuskaitseameti ametnikud kinnitanud. Leo helistas siis Aleksei Lotmanile, kes soovitas kutsuda kohale keskkonnainspektsiooni. Nii tegimegi, aga inspektsiooni esindaja ei saanud sel peval tulla. Tundus, et asi libiseb kest Kuni nneks ks inimene klast tles, et ainuke abi vib tulla Maavalla kojast. Vtsin samal peval hendust koja juhi Ahto Kaasikuga.
Jaanuse rmuks tundis Maavalla koda, millega tal enne polnud mingit kokkupuudet elus olnud, elavat 19huvi kige toimuva vastu ja lubas asja uurida. Samuti hakkas Looduslike phapaikade keskus eesotsas Heiki Valguga oma jreleprimisi saatma. Siiski oli masendus suur, meenutab Jaanus. Tore oli ksnes see, et klainimeste e-kirjavahetus elavnes ja tekkis vike lootus, et kki pole kik kadunud. See oli hmane lootus, tunnistab klavanem.

Viiendal peval saadeti vlja pressiteade
Jrgmise peval lunal jalutasid Jaanus ja Leo revusega Saha kla tee res, oodates keskkonnainspektsiooni. Otse maantee krval mrisesid masinad. Mdasidul ngi igaks, kuidas ks sanglepp teise jrel lumme langes. Kui vanemad klaelanikud mdusid, olid neil silmad vees.
Jalutasime ja jalutasime edasi-tagasi ning lpuks me ei lasknudki keskkonnainspektsioonil kohale tulla, meenutab Jaanus raielangil kigu lppu, sest korduvate telefoniknede kigus selgus, et ka inspektsioon ei saa kehtivate dokumentide puhul midagi teha! Tundus, et klaelanike kige tugevam trump osutus liiga nrgaks.
Kuid juhtus midagi rmustavat: samal peval vrku saadetud Maavalla koja teade Maardu hiies toimuva kohta plvis pressi thelepanu. Klaelanike rmuks reageerisid teatele mitu suurt meediavljaannet. Ega me ei uskunud, et see midagi enam aitab, rgib Jaanus. Aga vhemalt lekohtust oli teada antud. Seetttu tundus uskumatu, et juba jrgmisel hommikul lugesin he klaelaniku e-kirjast, et ta oli ninud, kuidas hommikul kell seitse viidi masin langilt minema!

Masin seiskus kuuenda peva hommikul
Kll oli hea meel, meenutas Jaanus uudise kuulmise meeleolu, ma pole kll hiieskija selle levinud mttes, et viin sinna andi. Aga ma olen alati teadnud, et paik on pha ja et hiiest ei tohi midagi kaasa vtta. Kik need viis peva vitlust, mil sdisime raie vastu, ei judnud ma ju midagi eriti tunda, tuli tegutseda. Nd saabus kergendus.
Pressiteade, protestid ja mitmed jreleprimisnuded olid viinud selleni, et kuuenda peva hommikuks katkestati raiet ajutiselt kuni muinsuskaitseameti edasise otsuseni. Ent sellega polnud vitlus veel lbi ja pole senini. Looduslike phapaikade ekspertkomisjon heitis oma protestis muinsuskaitseametile ette, et hiiekoha piiride mratlemisel pole arvesse vetud mratlemise metoodilist juhendit. Konkreetsel juhul thendab see, et kui hiiemetsa lhedal paikneb ohvrikivi, moodustab see tenoliselt koos hiiemetsaga htse kompleksi. Maardus on selline ohvrikivi olemas, praegu asub see mahamdud maade alal ja ei moodusta hiiega mingit htset tervikut. Muinsuskaitseamet kevadel konkreetset kivi ohvrikivina tunnustada ei tahtnud. Ja muresid on veelgi: kaheldakse, kas hiiemets on ikkagi nii suur olnud nagu eksperdid vidavad. Ent primusandmed knelevad selget keelt.

Mis juhtus hiljem
Ekspertkomisjoni hinnangul ei arvestatud Maardu hiiemetsa piiride mratlemisel primusandmetega rahvas mletab, kui suur on hiis. Saha kla 130 elanikku on suuremalt jaolt plisasukad. Nemad peaksid ju teadma, kui suur on hiiemets, kommenteerib klavanem tsiselt.
Selgitamaks hiie tegelikku suurust, nudis muinsuskaitseamet vastavat uuringut. Suvel kogutud primused testavad, et rahva mlus on hiis le kmne korra suurem kui kaardil paiknev mnehektarine ala. Rahva mlus on hiis ligi 68 hektarit.
Suvel, 28. prnakuul avaldas muinsuskaitseamet kskkirja, mis vttis ekspertkomisjoni soovitatud 68hektarise hiie kuueks kuuks ajutise kaitse alla. sna pea, tnavuse julukuu lpus saab aga armuaeg otsa ning selgub, kas hiis jb psima neis piirides vi antakse taas luba raiet jtkata. mberkaudsetel Eremka maadel praegu kibki taas raie, mis suveni seisnud oli.
Vald lubas meie kla omalt poolt aidata, loodab Jaanus Hiis soodsale lahendusele, lhiajal lubati avaldada soovi muuta kogu hiiemets kaitsealuseks paigaks. Ja muinsuskaitsjad peaksid kindlasti arvestama kohaliku omavalitsuse arvamusega, nii on mulle eldud.
See, et sain hiiesbra tiitli, on suurim tunnustus mu elus, tunnistas Jaanus 19. kooljakuul Tartus Hiiesbra pidulikul ritusel auhinda ktte vttes, aga ega sellist vitlust ksi ei pea, see on vga paljude inimeste t. Oleksin tahtnud tunnustuse saada millegi ilusa puhul, niteks puude istutamise eest, lisab Hiiesber mtlikult.



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet