6/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Rahvuskivist ehitisi

Eesti ehitab paekivist hiskondlikke hooneid, ent kui palju? Kmnest keskajal kige enam vrtustatud paeliigist on praegu kasutusse jnud ksnes neli. Paeteadlane Helle Perens loetleb kimasoleva paeaasta puhul kiviliike, millele viks kaasajal taas thelepanu prata.

Eesti Kunstimuuseumi uue hoone KUMU ehitamisel ei unustatud eesti rahvuskivi, hoones vib nha mitut liiki paasi nii vljas kui siseviimistluses, samuti Rotermanni kaasajastatud kvartali puhul vime rmustada, et Lasname helehallist lubjakivist seinad on taas esinduslikult korda tehtud. Need on aga ksikud nited. Kunagist pae vimu ehituses meenutab ksnes liikide arv, mida eesti meistrimehed tundsid ja kasutasid neid oli sadu. Kmmekond liiki olid aga kige-kige paremad ehk esinduspae liigid, mis sajandite jooksul sadade liikide hulgast vlja valituna toimisid kui kige sobilikum materjal vastupidavate seinte ja raidtde tarvis ning kige pikema kestvusajaga. Esinduspae hulka kuuluvad nd ka uustulijad Saaremaa uued marmorid ehk Tagavere ja Selgase dolomiit, ent neidki viks ehituses rohkem kasutada.

Kaarma dolomiit on jnud kasutusse lbi aegade Kige tiuslikum ehitis Kaarma dolomiidist on kahtlemata keskaegne Kuressaare piiskopilinnus, ent tnapeva arhitekt suhtub Kaarma dolomiiti ja ka teistesse paeliikidesse eelkige kui viimistlusplaadi materjali, mis kige selgemini on vljendunud viimase aja kige suuremas paekasutusega ehitises KUMUs. KUMUs on kasutatud ka Lasname ja Ungru lubjakivi ning Orgita dolomiidi plaate nii tugimride kui ueala katmiseks. Massiivset Kaarma dolomiiti armastasid kasutada ka Eesti esimese iseseisvusperioodi arhitektid koos hemakihilise Lasname lubjakiviga vi Vasalemma marmoriga. heks ilusamaks niteks selles vallas on Herbert Johansoni Metsakalmistu kabel. Kaarma paemurd vib aga lhitulevikus tuntuks saada lbi AS Saare Dolomiidi tellitud rekultiveerimise projekti, mille koostasid O Artes Terrae ja Keskkonnakaitse Instituut (2004) ja mille teostumisel valmib huvitav teemapark Kivi ja arhitektuur ajastutes. Ungru lubjakivi meie dekoratiivseim paas Ungru kivi sobivust hauaristide materjaliks nitavad Ridala kirikuaia ja Vormsi kalmistu vga hsti silinud 19. sajandi rngasristid, ent selle tunnusehitis on kindlasti Ungru loss. Teise iseseisvusperioodi alguses lks moodi klombitud Ungru kivist lossitaoliste eramute ehitamine. Viimasel ajal annab tooni nii eramutes kui ka hiskondlikes ehitistes meie kige dekoratiivsemast paest, Ungru lubjakivist viimistlusplaatidega seinte, aedade, treppide ja muu sellise katmine. Lasname ehituslubjakivi Vana Tallinna kivi Lasname ehituslubjakivi murdmiskihtide (56 kihti) vastupidavus on vga erinev ja ilmneb selgelt alles ehitiste seintes ja soklites. Olulisemad kasutuselolevad paemurrud on Vos, Maardus, Kundas ja Valklas. Toompea ja Lasname murdudest on prit suurem osa ehituspaest, millest on rajatud vana Tallinn. Kivi sisemisele dekoratiivsusele panid rhku arhitektid Alar Kotli, Herbert Johanson ja Edgar Johan Kuusik, kes kasutasid lihvitud pindu koolide, haiglate ja kalmistuehitiste fassaadide ilmestamiseks. Efektne on helehall Lasname lubjakivi koos tellisega Tondi endiste loodusesberkasarmute seintes, mis hakkasid srama alles peale renoveerimist. Pnevust pakub ka graniidi ja lubjakivi kasutusnide Taani kuninga aias. Eesti teisel iseseisvusperioodil on Lasname lubjakivi viimistluses kasutatud palju. Omaprase faktuuriga kivikasutust neme 2001. aastal ehitatud Pha Birgitta Ordu keskuses. Seinakatteks on ligatud ribad, mille siledad pinnad vahelduvad eenduvate klompribadega. Eredaid niteid leiab seoses vanade Lasname lubjakivist pae-, eriti tstushoonete kaasajastamisega, olgu see siis Rotermanni kvartalis, Dvigateli endiste tehaste kompleksis vi tselluloosi- ja vineerivabriku hoonetes. Orgita dolomiit parim raidmaterjal Orgita dolomiit oli juba keskajal tuntud Eesti parima raidmaterjalina, poleks ju muidu osa 14. sajandi raidtid Tallinnas tehtud sellest kivist. Massiivne hstitdeldav dolomiit leidis eriti intensiivset kasutamist Tallinnas 16. sajandil ja 17. sajandi esimesel poolel ning Narvas 17. sajandi teisel poolel. Uue suuna sai Orgita dolomiidi kasutamine teisel iseseisvusperioodil, mil lks kiku ka dolomiidist katteplaatide kasutamine. Pastelsetes toonides dolomiit kaunistab vlisministeeriumi seinu, sadama hotelli vlisviimistlust ja paljusid muusid kohti. Kmme aastat on peetud Paide linnas paepevi, mille kigus kujurid on valmistanud hulgaliselt Orgita dolomiidist skulptuure. Osa neist kmne pevaga valminud kiirtdest on saanud vrilise koha linnapildis. Vasalemma marmor esimese iseseisvusaja armastatud siseviimistluskivi Vasalemma marmori vanimad ehitusnited on keskaegne Padise klooster ja Harju-Risti kiriku raidtd. Kige esinduslikum on Vasalemma marmori kasutamine Vasalemma lossis (18901893). Viimases on ehitusinsener Hubert Matve snul ra kasutatud kik selles materjalis kivitahuja jaoks pakutavad vimalused. Vasalemma marmorist on ka Aleksander II mlestuseks 1883. aastal alustatud Spas na Krovi kiriku rikkalikud raidtd Peterburis. Vasalemma marmor oli ks esimese iseseisvusperioodi arhitektide meeliskive sellest on presidendi kantselei hoone vlisviimistlus ja mbrisaed ning osa siseviimistlust, Riigikogu hoone fuajee prand, osa Oru lossipargi tugimre ja kindlustusi. Kaasajal pole sellest kaunilt sdelevast kivist htegi esindushoonet ehitatud. Ra dolomiit unustuses Ra kihistiku dolomiit on massiivne kollakashall paeliik, mis tdeldavuselt jb maha tihedast htlasest Orgita dolomiidist. Avamusalal on seda paeliiki kasutatud seinakiviks ja raidtdeks juba alates keskajast Rapla, Ambla ja Kadrina kirikus ning Porkuni linnusekirikus. Kige kaunima vljenduse on leidGraniidi nud Ra kihistiku dolomiit Inju lossi nol, mille ehituseks murti kivi kohalikust paemurrust. Teised tuntumad Ra kihistiku dolomiidi murrud on Ra Raplamaal, Kuru Jrvamaal ja Porkuni Virumaal. Tnapeval on selle kivi kasutamine unarusse jnud, vaid mnel korral on Ra dolomiidist skulptuure tehtud Porkuni paepevadel. Rngaspaas hea seinakivi Rngaspaas on avamusalal Rapla-, Jrvaja Lne-Virumaal tuntud hea ja vastupidava seinakivina juba keskajast saati. Kige esinduslikum on kahtlemata Vao linnus, kus algselt oli kik kohalikust rngaspaest. Ka 18.19. sajandi misaehitistes on rngaspaas sagedasti kasutatud materjal. Raidtdeks see paeliik hsti ei sobi oma koostisosade ksijalgse Borealis borealise kaante rohke sisalduse tttu. Seda llatavam on nha paevaesel Tartumaal keskaegse No kiriku portaali raidkatkete materjalina kaugelt Virumaalt toodud rngaspaasi. See dekoratiivne paeliik vriks ka tnapeval kasutamist viimistluskivina. Unustatud Mndi, Paide ja Narva paas Arvestatava jlje on ehituslukku jtnud ka mitmed teised paeliigid. Mndi dolomiidist raidtid vib leida keskaegsetes Koeru, Pilistvere, Kolga-Jaani kirikutes. Seinakivina neb Mndi dolomiiti Jrvamaa misates ja Paide linna hoonetes. Atraktiivsed on ka Mndi murrud. Suurem neist on eraomanduses ja ligipsuta. Viksem kuulub Mndi misale ja ootab klastatavaks tegemist kas teemapargi vi millegi muu huvitava nol. Suur hulk raiddetaile Paide kunagisest paemurrust murtud peenpoorsest dolomiidist (nn Kurekla dolomiidist) lebab Viljandi muuseumi arhiivi riiulitel, olles Viljandi ordulossi kunagise vimsuse tunnistajaks. Loomulikult on see dolomiit ka Paide ordulinnuse philiseks raidmaterjaliks olnud. Sama kivi vib ra tunda veel Tri ja Pltsamaa keskaegse kiriku raidtdes. Kahjuks pole Paide paemurdu silitamisvrsete prandkultuuri objektide hulka loetud. Murru kohal laiub praegu thi rohtunud plats. Kuid linnas on silinud hoone, mille seintes vib huviline tutvuda Paide dolomiidi struktuuri, tekstuuri ja vrvinanssidega. Selleks on Rtli tnav 2 asuv kunagine Kodanikkude klubi. Narva vrvikirev paekivi on oluline paeliik Ida-Virumaa ehitistes. Koha pealt murtud kivi sai philiseks ehitusmaterjaliks juba keskajal Hermanni linnuse ehitamisel. Linnuse hoovis eksponeeritud hauaplaadid knelevad kivi sobivusest ka selleks otstarbeks. Narva kivist on ka Eesti vanim rngasrist phendatud Paul Weddele aastast 1521. Eriti dekoratiivsest kivist on Aleksandri kiriku seinad. Kiriku restaureerimisel ei nnestunud kohalikku kivi kasutada, see asendati Tallinna lhedalt toodud Lasname lademe lubjakiviga. Narva kivi ootab uut kasutuselevttu kas seinakivina vi viimistlusplaadina. Mned Rootsi ajast silinud hooned kinnitavad selle kivi sobivust ka tnapevasteks raid- ja treitdeks. Uued thtsad paeliigid ehituses Tagavere ja Selgase dolomiit Mda ei saa minna veel kahest olulisest paeliigist. Tagavere dolomiit on Saaremaalt prit paekivi, mille tegid eriti tuntuks arhitekt Raine Karbi paeehitised Eesti Rahvusraamatukogu, Linnahall ja tnaseks lammutatud Sakala kultuurikeskus. Silmatorkavaks teeb nimetatud hooned nende mastaapsust rhutav omaprane arhailise moega seinaladu. Selgase dolomiidi omapra on kigis nanssides esile tstnud aga ettevtja Alver Sagur, kelle kivitundmine on vimaldanud pstitada nauditava kivikasutusega ehitisi nagu Kaali klastuskeskus ja tnavu avatud Angla prandkultuurikeskus.



Helle Perens
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet