6/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Metssea lisastmine - kui palju on piisav?

Kuigi raskel talvel metsloomade lisastmine on kahepoolselt kasulik tegevus, nitavad
uuringud, et lisaks pllule, mis arvukate metssigade tuhnimise all kannatab, ei j krvalmjuta ka mets. Kanaliste pesad sdaplatsi mbruses ei j psima ja seetttu peaks tedre ja metsise elupaikade lheduses stmist vltima.

Uluksraliste arvukuse hoidmine teatud tasemel on oluline, et kiskjatel jtkuks looduslikke saakloomi ja inimestel oleks vimalik neid kttida. Siiski kaasnevad krgema arvukusega mitmesugused mured. Pllukahjustuste ja metssigade lisastmise vahelisi seoseid on varem palju uuritud, aga alles viimasel
ajal on hakatud prama thelepanu teistele krvalmjudele.

Et teada saada metssea sdaplatside ligimeelitavat mju maaspesitsevatele kanalistele, viidi 2010. aasta kevadel Vnnu jahipiirkonnas (pindala 83 km2) Tartumaal lbi katse kunstpesadega. Lehekuul maapinnale rajatud 81 kunstpessa asetati vutimune ning jlgiti pesade saatust kolme ndala jooksul. Pesi paigaldati kuue sdaplatsi lhedusse, samuti ka kontrollaladele, kus stmist ei toimunud. Kontrollimas kidi peva ajal, sest sel ajal liiguvad metsloomad kige vhem. Sdaplatsi lhedus osutus pesitsejatele ohtlikuks Kuigi kevadel ja suvel metssiga tegelikult toiduabi ei vaja, on paljudes kohtades st maas ka kevadel ja suvel. Kui loomad on terve talve jooksul kindlast kohast midagi hamba alla leidnud, kivad nad seda sealt ka kevadel otsimas. Kigist katsealustest pesadest rstati 46 (57% kigi pesade hulgast), neist pooled suure intensiivsusega sdaplatsil ja ainult 5 (11% lhutud pesade hulgast) kontrollaladel, kus lisastmist ei toimunud. Ka mujal lbi viidud uuringud on nidanud, et sraliste sda platsid meelitavad ligi maaspesitsevat lindude pesade rstajaid. Uudsed olid aga vrdlustulemused suure ja vikese intensiivsusega sdaplatside vahel suurema intensiivsusega sdaplatsid meelitavad pesarstajaid rohkem ligi ja pesade rstamine toimub nende vahetus lheduses kiiremini kui vikese intensiivsusega stmiskohtade mbruses. Kes lhub pesi? Tegevusjlgede jrgi jagati pesarstajad nelja rhma: metssiga, khrikkoer/ rebane, pisiimetajad ja linnud. Kui pesast oli eemaldatud ks vi kaks muna, aga alles jnud munad olid terved, vis pesarstaja olla kas pisiimetaja vi lind, kes muna pesast eemale veeretas. Kui rstatud pesade mbruses olid tuhnimis- vi srajljed, oli tegu metsseaga, kuigi nad vivad eemaldada pesa ka nii, et tegevusest jlgi ei j. Kui pesad olid lhutud ja munakoored pesalohu mber laiali pillutud, jid sdlaseks tenoliselt khrikkoerad vi rebased. Kik pesad rstati ainult hel sdaplatsil, kus toimus ka toitmine lihaga, mistttu visid kiskjad seda sagedamini klastada. Paljudel juhtudel ei olnud vimalik 35kindlaks mrata, mis liiki loom pesasid rstas, sest puudusid iseloomulikud tegevusjljed. Pisiimetajad ja linnud Lindude ja pisiimetajate rstatud pesi leiti kokku viis ehk 21% juhtudest, mil pesarstaja kindlakstegemine oli vimalik (kigist lhutud pesadest moodustas see 11%). Kuna pisiimetajad suudavad lhkuda ainult viksemate kanaliste mune, ei ole nad otseselt ohtlikud metsise ja tedre pesitsusedukusele, aga vivad ohustada viksemaid kanalisi. Antud katses kasutati vutimune, mis on suurest kanamunast kordades viksemad. Arvatavalt lindude lhutud pesi leiti kaks ks kontrollalalt ja teine suure intensiivsusega stmiskohast, nii et antud katses oli lindude osakaal pesarstajana vrreldes imetajatega ootuspraselt madal. Metssead lhkusid vhemalt veerandi pesadest Metssigade lhutud pesi leiti 12, mis moodustas poole neist rstatud pesadest, mille puhul oli vimalik mrata pesarstaja liiki (26% kigist lhutud pesadest). Kui metssead olid tehispesa loodusesbermbruse tugevalt les tuhninud, ei olnud harilikult enam vimalik leida mitte htegi jlge varem maha pandud pesast. Kolmel juhul mdusid selgelt tuvastatavad metssea jljed tehispesast, kuigi pesa oli jnud puutumata. See nitab, et metssiga ei oska maaspesitsevate lindude pesasid otsida, vaid leiab need juhuslikult. Linnumunad on looduses saadaval vga lhikest aega, mistttu ei ole mttekas toiduks ainult linnupesasid otsida, sest suurem osa aastast lheks ikkagi vaja muid toiduobjekte. Kuna metssead leiavad lindude pesad les juhuslikult, on tenosus, et just metssead mingis piirkonnas maaspesitsevate lindude pesad rstavad, seda suurem, mida rohkem on sellel alal metssigu. Siiski ainult metssigade rohkuse tttu ei pruugi tusta lhutud pesade hulk, kuna nende kohalolek vib peletada eemale teisi pesarstajaid. Khrikkoeri ja rebaseid tmbab liha Arvatavalt khrikkoerte vi rebaste lhutud pesi leiti viis ehk 21% juhtudest. Katse toimumise ajal nhti khrikkoeri klastamas kahte sdaplatsi, kus mlemal toimus suure intensiivsusega lisastmine. hel neist sdaplatsidest toideti loomi ka lihaga ja see oli ainus katsepunkt, kus rstati kik pesad. Seega vib sdaplatsil kasutatava sda tp mjutada maaspesitsevate lindude pesade lhkumist erinevalt, sltuvalt sellest, kas sdaplatsil on harjunud kima ka kiskjad, kes otsivad pesasid haistmismeele abil. Sda tp on kindlasti rebastele veelgi olulisem kui khrikkoertele, sest viimased on kigesjad. Viksem sdaplats ohtlikum kui suur Oluline on seegi, et Eestis pesitsevad kanalised on vimelised munema samal pesitsushooajal ka teise kurna juhul, kui esimene pesitsemine ebannestub. Teise kurna pesitsusedukus on eriti krge siis, kui eelmine kurn rstatakse esimese kolme peva jooksul prast munemist ja kolme pevaga rstatakse tenolisemalt just suurema sdaplatsi mbrust. Siiski tuleks kanaliste kaitse seisukohalt lisastmist igal juhul vltida, mitte aga leida lahendust lisastmise intensiivsust vhendades. nneks on Eestis metssigade lisastmine vastavalt looduskaitseseadusele keelatud metsise psielupaigas. Pisiimetajadki platsis Ka nriliste lksupgi tulemused nitasid metssea sdaplatside ligimeelitavat mju. Arvatavasti phjustab sellist suunda toidu parem kttesaadavus stmiskohtades. Nende suurenenud arvukus ei ohusta otseselt metsiste ja tetrede pesitsusedukust. Siiski meelitavad nad omakorda ligi suuremaid kiskjaid, kelle toidulauale nad sobivad ja kes rstavad ka linnupesi, nii et kaudselt vivad nad ikkagi vhendada maaspesitsevate lindude pesitsusedukust. Taimkate vib kannatada Mida suurem on metssigade arvukus mingil alal, seda rohkem esineb seal tuhnimist, mille kigus paisatakse segamini mulla pealmine kiht 515 sentimeetri sgavusel ja lhutakse taimejuuri, samuti hreneb taimkate kuni 80%. Uuritud piirkonnas vhendas metssigade tuhnimine lhiajaliselt oluliselt taimede katvust, mis vib hlbustada vrliikide levikut ja kahjustab pisiimetajate elupaika. Tuhnitud ala taastumine sltub oluliselt mulla viljakusest. Antud uuringus vhendas metssigade tuhnimine kll lhiajaliselt eri taimeliikide hulka, aga ei mjutanud taimeliikide taastumist. Sellist tendentsi vis phjustada metssigade korduv tuhnimine uuritud alal, mistttu olid hirimisele tundlikumad liigid juba kooslusest vlja trjutud ja kik allesjnud liigid suutsid olukorda vrdlemisi hsti taluda. Ettevaatust lisastmise kavandamisega Metssigade stmiskohad mjuvad koondavalt nii pesarstajatele kui ka pisiimetajatele, kelle suurenenud asustustihedus on omakorda ligimeelitav khrikkoertele ja rebastele. Need on ksnes mningad metssigade lisastmisega kaasnevad krvalmjud ja on kas otseselt vi kaudselt seotud maaspesitsevate lindude pesade rstamisega. Varem on nidatud, et stmiskohtade lhedust oskavad ra kasutada ka suuremad kiskjad, kes vivad talvel murda sinna sgava lume tttu lksu jnud sralisi. Samuti vib sagedasem kokkupuude teiste liigikaaslastega sdaplatsidel aidata kaasa haiguste ja parasiitide levikule. Kuigi praegune metssigade asustustihedus Eestis ei oleks meie laiuskraadide kliimat arvestades vimalik ilma talvise lisastmiseta, tuleks ulukite lisastmisel ja selle kavandamisel arvestada ka vimalike soovimatute krvalmjudega.



Ragne Oja
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet