6/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Kuidas ktta puudega?

Talveks valmis? Ega korstnas pragusid ole? Millal kis viimati korstnaphkija? Millega ja kuidas me ktame? ige ktmine vhendab tulekahjuohtu ja annab tublisti rahalist kokkuhoidu. Kui korstnat phkida aastas he korra asemel kaks, hoiame kokku kaks ruumi puid. Nii vidavad korstnaphkijad.

Tihti pannakse pliidi alla, mida juhtub. Saaremaa korstnaphkija- meister Madis Me snutsi on ta oma pikaajalise t jooksul ninud pletatavat pigi tekitavaid tetrapakendeid, mrgist suitsu eritavat kilet, kloorihendeid tekitavaid ja korstnat svitavaid plastpudeleid, aga ka ilmselgelt mitteplevaid materjale nagu klaas, foolium, sealhulgas suitsupakid ja lastemhkmed. Kige mahukam leid hes korstnajalas oli 17 mbrit hakipesa jtmeid. Tsi kll, see polnud mitte plemisest, vaid korstna pikaajalisest hooldamata jtmisest.

Ktmine vajab hku Korstna ige hooldus algab igest ktmisest. Krge plemistemperatuuri saavutamiseks peab kttekolle piisavalt hku saama. Restkolletega kttekolletel, pliitidel ja osal ahjudel on selleks eraldi kolde all tmbeuksed. Need peavad kogu plemise ajal lahti olema. Ahjud ja kaminad, millel need puuduvad (umbse phjaga kolded), saavad hku lbi kolde huukse ja ktmise algul tiesti avatud kolde vlisukse. Siiber peab kogu ktmise ajal tiesti lahti olema! Korstnaphkijad vidavad, et perenaiste seas on levinud eksiarvamus ktta poolkinnise siibriga. Et niimoodi kestvat plemine kauem ja sama koguse ktusega annab ahi rohkem sooja. Tegelikult on vastupidi kui siiber on pooleldi kinni, ei ple ktus tielikult ra. Tekib tahm, mis ladestub suitsulridesse ja muudab need tuleohtlikuks. Mittetielik plemine mjub ka rahakotile laostavalt. Esiteks, tuleb sagedamini korstnaphkija kutsuda. Teiseks, kuna kogu ktus ei ple ra, eraldub sellevrra ka vhem soojust ning ktteainet kulub rohkem. Kolmandaks, kttekolde kasutusiga on pea kaks korda lhem kui igel ktmisel. Siibri vib sulgeda ligi 20 minutit prast ahjuukse tielikku sulgemist. See vide tekitab tavaliselt vastuseisu: aga kik on ju ra plenud! Ometi tuleb meil ette vingusurmasid. Ju siis kik ei olnud ra plenud Ahjutis mrga puitu sisaldab kuni 8 liitrit vett Mned ei plga ra ka ahju alla mrga ktust panna. Ent mrg ktus soodustab korstnas pigi tekkimist ja seetttu lheb umbes 70% soojusest kasutult korstnasse. Kigepealt peab ju vesi ra aurama. See vib kindlasti uskumatu tunduda, aga ahjutis mrga ktust vib sisaldada kuni 8 liitrit vett. Selle plemisel on temperatuur koldes madal ja kuna plemine on mittetielik ja eraldub palju veeauru, rikub see korstnat. Nimelt kui aur koos tahmaga klmale lripinnale sadestub, tekib pigi. Melge kaheksa liitrit on ju pea terve mbritis. Proovige see niteks pliidile panna ja nii ra keeta, et mber thi. Elektrit vi gaasi kulub kvasti. Ja tuba on muidugi auru tis. Ei taha, eks ole? Aga ahjus keeta klbab kll. Niiskusesisalduse vhendamiseks tuleb koldesse rohkem hku juhtida. Niimoodi suitsugaasid lahjenduvad ja pigi tekib vhem. Seda tuleb eriti arvestada ktmise algul, mil suitsukigud on klmad. Seevastu hukuiv puit (ues, ilma katusealuseta kuivanud) annab 80% rohkem sooja kui mrg vi toores puit. Tiku tmbamisest siibri sulgemiseni Nd rgime paar sna ahju rollist: ahi on soojuse akumulaator. Ktmisel salvestab see endasse soojust, hiljem annab soojuse pikkamda le toahule. Ka see soojushulk sltub suurel mral igest ktmisest. Kui ahju vi pliiti igesti ktta, vib 2030% ktust kokku hoida, sest sooja saab vhema ktusega rohkem. Pealegi pikeneb ahju kasutusiga niimoodi kaks korda. Mismoodi seda teha? Umbkoldega ahjus siiber plemise ajal tiesti lahti Umbkoldega ahjul tuleb kolle enne ktmist kolle vanast tuhast puhastada, sest kttematerjal sattub selle sisse ega ple hsti. Kolde esiossa pannakse stematerjal paber, pilpad, raod. Nende peale peenemad halud ja kige peale jmedamad. Otstarbekam on valida lhikesed, ligi 4050 sentimeetrised halud. Liiga peened halud plevad kiiresti lbi ja ahi ei jua soojeneda. Halu keskmine lbimt viks olla 1015 sentimeetrit. Okaspuu halud vivad olla veidi jmedamad kui kasel ja lepal, kuivad halud jmedamad kui mrjad. Halud pannakse koldesuule vimalikult lhedale, kolde tagumine osa tuleb jtta umbes kolmandiku vrra thjaks. Kui halud on vga lhikesed, umbes 2025 sentimeetrised, laotakse need kahes reas ksteise taha, kusjuures tagapool olgu jmedamad ja niiskemad. Kui puud on sttinud, pannakse tmbeuks kinni, kuid vlisuks jb esialgu lahti. Ktmise algul on lrid veel klmad ja kui see kokku lkata, ladestuvad veeaurud ja trvad lride seintele. Kui ktus on umbes 1020 minuti prast intensiivselt plema hakanud (leek on kollane ja suunatud les, ahjust kostub iseloomulikku mhinat), vib vlisukse koomale lkata, ligi 10 sentimeetri peale. Vahepeal vib kolde esiossa halge juurde panna. Nii keb ahi umbes poolteist-kaks tundi. Ktmise lpupoole on parem vlisukse pilu veelgi vhendada, kuni poole srme laiuseni. Vlisukse vib sulgeda alles siis, kui leeki enam nha pole ja ahju on jnud ainult hguvad sed. NB! Siiber peab kogu plemise aja tielikult lahti olema. Selle vib sulgeda alles umbes paarkmmend minutit prast ahju vlisukse sulgemist. Kui aga vlisuks ja siiber prast ktmise lpetamist liiga pikalt lahti jvad, lheb soojus korstna kaudu vlja. Restkoldega ahi saab hku lbi tuharuumi ja resti Restkoldega ahjul pannakse stematerjal paber, pilpad, raod restile kige alla. Siis peenemad ja kuivemad halud, kige peale jmedamad ja niiskemad. Kui puud on leni leekides, suletakse koldeuks tielikult. Kolle saab hku lbi tuharuumi ja kolderesti. Kui rest pole umbes ja siiber lahti, pleb ktus tielikult ra. Tuharuumi ukse ja siibri hiljem sulgemine on nagu umbkoldega ahjugi puhul. Pliit kogub lridesse rohkem nge Pliidil on suitsugaaside tee koldest soemrini ja lbi selle lristiku korstnasse vrdlemisi pikk, samas kolde temperatuur madalam kui ahjul. Seetttu koguneb soemri lridesse rohkem loodusesbertahma ja nge. Nende peamine allikas on aga siiski vale ktmine. Tmme peab olema hea. Kui kolderest on ummistunud, kolde all asuv tuhakamber tuhka tis ja siiber pooleldi kinni, tekib lrides pigi. Kui siis ktus on veel ka mrg ning seetttu temperatuur eriti madal, on veeauru ning trvainete ladestumine lri seintele eriti tugev. Seega enne ktmist tuhakamber thjaks ja kolderest puhtaks. Ktmise ajal aga siiber tiesti lahti. Olgu toodud veel ks hoiatav nide niiskuse just: lbiplenud praeahjud. Mnes peres kuivatatakse praeahjus unu, niiskeid riideid ja jalanusid, sagedasti mrgi kttepuid. Ja siis eldakse, et praeahi on lbi plenud. Mitte vljastpoolt lbi plenud, vaid seestpoolt lbi roostetanud, teab korstnaphkija Madis Me. Klma ahju puhul aitab eelsoojendus Peab veel le rhutama, et halb tmme alandab plemise temperatuuri. Kui ketakse kinnise ahjuuksega vi ksnes pooleldi avatud siibriga, siis liiguvad gaasid korstnas aeglaselt, jahtuvad seetttu kiiremini ja sadestuvad lridesse. Kui ahi on mitu peva ktmata, siis jahtub see niivrd, et tmme kaob. Selle vastu aitab korstnalri eelsoojendamine, tehes algul koldesse vikese tule, niteks ainult paberiga. Mnikord pistetakse plev paber tahmaluugi kaudu korstnalri. Seda siiski ei soovita. Kui korsten on puhastamata, siis seal olev tahm ja pigi vivad sttida. loodusesbertahma ja nge. Nende peamine allikas on aga siiski vale ktmine. Tmme peab olema hea. Kui kolderest on ummistunud, kolde all asuv tuhakamber tuhka tis ja siiber pooleldi kinni, tekib lrides pigi. Kui siis ktus on veel ka mrg ning seetttu temperatuur eriti madal, on veeauru ning trvainete ladestumine lri seintele eriti tugev. Seega enne ktmist tuhakamber thjaks ja kolderest puhtaks. Ktmise ajal aga siiber tiesti lahti. Olgu toodud veel ks hoiatav nide niiskuse just: lbiplenud praeahjud. Mnes peres kuivatatakse praeahjus unu, niiskeid riideid ja jalanusid, sagedasti mrgi kttepuid. Ja siis eldakse, et praeahi on lbi plenud. Mitte vljastpoolt lbi plenud, vaid seestpoolt lbi roostetanud, teab korstnaphkija Madis Me. Klma ahju puhul aitab eelsoojendus Peab veel le rhutama, et halb tmme alandab plemise temperatuuri. Kui ketakse kinnise ahjuuksega vi ksnes pooleldi avatud siibriga, siis liiguvad gaasid korstnas aeglaselt, jahtuvad seetttu kiiremini ja sadestuvad lridesse. Kui ahi on mitu peva ktmata, siis jahtub see niivrd, et tmme kaob. Selle vastu aitab korstnalri eelsoojendamine, tehes algul koldesse vikese tule, niteks ainult paberiga. Mnikord pistetakse plev paber tahmaluugi kaudu korstnalri. Seda siiski ei soovita. Kui korsten on puhastamata, siis seal olev tahm ja pigi vivad sttida.loodusesbertahma ja nge. Nende peamine allikas on aga siiski vale ktmine. Tmme peab olema hea. Kui kolderest on ummistunud, kolde all asuv tuhakamber tuhka tis ja siiber pooleldi kinni, tekib lrides pigi. Kui siis ktus on veel ka mrg ning seetttu temperatuur eriti madal, on veeauru ning trvainete ladestumine lri seintele eriti tugev. Seega enne ktmist tuhakamber thjaks ja kolderest puhtaks. Ktmise ajal aga siiber tiesti lahti. Olgu toodud veel ks hoiatav nide niiskuse just: lbiplenud praeahjud. Mnes peres kuivatatakse praeahjus unu, niiskeid riideid ja jalanusid, sagedasti mrgi kttepuid. Ja siis eldakse, et praeahi on lbi plenud. Mitte vljastpoolt lbi plenud, vaid seestpoolt lbi roostetanud, teab korstnaphkija Madis Me. Klma ahju puhul aitab eelsoojendus Peab veel le rhutama, et halb tmme alandab plemise temperatuuri. Kui ketakse kinnise ahjuuksega vi ksnes pooleldi avatud siibriga, siis liiguvad gaasid korstnas aeglaselt, jahtuvad seetttu kiiremini ja sadestuvad lridesse. Kui ahi on mitu peva ktmata, siis jahtub see niivrd, et tmme kaob. Selle vastu aitab korstnalri eelsoojendamine, tehes algul koldesse vikese tule, niteks ainult paberiga. Mnikord pistetakse plev paber tahmaluugi kaudu korstnalri. Seda siiski ei soovita. Kui korsten on puhastamata, siis seal olev tahm ja pigi vivad sttida.loodusesbertahma ja nge. Nende peamine allikas on aga siiski vale ktmine. Tmme peab olema hea. Kui kolderest on ummistunud, kolde all asuv tuhakamber tuhka tis ja siiber pooleldi kinni, tekib lrides pigi. Kui siis ktus on veel ka mrg ning seetttu temperatuur eriti madal, on veeauru ning trvainete ladestumine lri seintele eriti tugev. Seega enne ktmist tuhakamber thjaks ja kolderest puhtaks. Ktmise ajal aga siiber tiesti lahti. Olgu toodud veel ks hoiatav nide niiskuse just: lbiplenud praeahjud. Mnes peres kuivatatakse praeahjus unu, niiskeid riideid ja jalanusid, sagedasti mrgi kttepuid. Ja siis eldakse, et praeahi on lbi plenud. Mitte vljastpoolt lbi plenud, vaid seestpoolt lbi roostetanud, teab korstnaphkija Madis Me. Klma ahju puhul aitab eelsoojendus Peab veel le rhutama, et halb tmme alandab plemise temperatuuri. Kui ketakse kinnise ahjuuksega vi ksnes pooleldi avatud siibriga, siis liiguvad gaasid korstnas aeglaselt, jahtuvad seetttu kiiremini ja sadestuvad lridesse. Kui ahi on mitu peva ktmata, siis jahtub see niivrd, et tmme kaob. Selle vastu aitab korstnalri eelsoojendamine, tehes algul koldesse vikese tule, niteks ainult paberiga. Mnikord pistetakse plev paber tahmaluugi kaudu korstnalri. Seda siiski ei soovita. Kui korsten on puhastamata, siis seal olev tahm ja pigi vivad sttida.loodusesbertahma ja nge. Nende peamine allikas on aga siiski vale ktmine. Tmme peab olema hea. Kui kolderest on ummistunud, kolde all asuv tuhakamber tuhka tis ja siiber pooleldi kinni, tekib lrides pigi. Kui siis ktus on veel ka mrg ning seetttu temperatuur eriti madal, on veeauru ning trvainete ladestumine lri seintele eriti tugev. Seega enne ktmist tuhakamber thjaks ja kolderest puhtaks. Ktmise ajal aga siiber tiesti lahti. Olgu toodud veel ks hoiatav nide niiskuse just: lbiplenud praeahjud. Mnes peres kuivatatakse praeahjus unu, niiskeid riideid ja jalanusid, sagedasti mrgi kttepuid. Ja siis eldakse, et praeahi on lbi plenud. Mitte vljastpoolt lbi plenud, vaid seestpoolt lbi roostetanud, teab korstnaphkija Madis Me. Klma ahju puhul aitab eelsoojendus Peab veel le rhutama, et halb tmme alandab plemise temperatuuri. Kui ketakse kinnise ahjuuksega vi ksnes pooleldi avatud siibriga, siis liiguvad gaasid korstnas aeglaselt, jahtuvad seetttu kiiremini ja sadestuvad lridesse. Kui ahi on mitu peva ktmata, siis jahtub see niivrd, et tmme kaob. Selle vastu aitab korstnalri eelsoojendamine, tehes algul koldesse vikese tule, niteks ainult paberiga. Mnikord pistetakse plev paber tahmaluugi kaudu korstnalri. Seda siiski ei soovita. Kui korsten on puhastamata, siis seal olev tahm ja pigi vivad sttida. Ahjule on kahjulik ka liigne hk. hk, mis ei vta plemisest osa, lheb lbi ahju lristiku ja jahutab asjatult selle sisepinda. Seeprast ei peaks kolde tmbe- ja vlisuks kogu ktmise aja tiesti lahti olema, vaid tmbeuks pannakse kohe prast kttematerjali tielikku sttimist kinni, vlisuks aga koomale. Juba ainuksi tmbeukse avamine alandab temperatuuri koldes mitmesaja kraadi vrra. Liigne hk on siiski vhem kahjulik kui pooleldi suletud siibriga ktmine. Pigem olgu hku rohkem kui teha sellele takistusi siibri vi tiesti kinnise ahju vlisuksega. Liigktmine teeb ahju katki ks tpilisi vigu on ka liigktmine. Seda tuleb ette talviti maakodudes ja suvilates, kui talvel harva kiakse. Aga ka muidu kreda pakasega. Tuba klm, ahi klm. Pannakse ahjutis, ei aita. Siis teine, ahi saab kergelt leige. Siis kolmaski ja ahi lhki. Kui ahi pole tkk aega ktta saanud, siis soojus lihtsalt ei jua nii kiiresti vlispinnani. Ahju ei tohi panna liiga palju ktust korraga. Sel juhul kuumeneb ahju sisemus kiiremini kui vlispind. Kuna kivid soojenemisel paisuvad, siis kva ktmise korral teevad need seda ebahtlaselt. Tagajrjeks on ahju pragunemine. Tehkem naabrivalvet! Kui ktus ei ple tielikult ra, tekivad plemisproduktid suits, tahm ja pigi. Suits koosneb mitmesugustest aurudest, trva, vaigu ja rasva osakestest ja vga vikestest seosakestest. Mida viksemad need seosakesed on, seda kauem psivad need hus. Suitsu vrvus ja lhn sltuvad plevast ainest. Korstnaphkija-meister Leo Kalme vib ainuksi suitsu phjal elda, kes mida pletab. Puidu plemisel on suits hallikasmust. Paberi, heina ja lgede suits on valkjaskollane ja rritab silmi. Riide plemisel on suits pruunikas, kibeda lhnaga. Kummi ja naftasaaduste suits on tumemust, sel on iseloomulik lhn. Need suitsud, mis tunduvad kibeda vi imala maitsega, on tavaliselt ohtlikud. Nii et tiheasustusega piirkonnas tasub aeg-ajalt ka naabri korstnast tulevale suitsule silm peale visata.



Tiit Tambi
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet