6/2011



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Kilk, ae, kuhu sa kadusid?

Lugu otsib vastust ksimusele: kuidas elab 21. sajandil meie esivanemate laululind, helepruun, karvaste tagajalgadega kilk.

Talv pidi tnavu saabuma karm, lumi pidi juba kooljakuus tulema, aga seda ei tulnud. Ilm psis ka julukuu alguses rske, soe ja pilvealune. hel hommikul kratsis koer end kuidagi eriti innukalt ja peagi hppas tekiserval kirp.

Ole nnelik, et veel kirpu ned, kneles tuttav, kellele parasiidi rnnakut kurtsin. Ei ole kaugel aeg, kui talved hoopis taevasse jvad ning kirbud ja kilgid looduskaitse alla vetakse. Kilk! Just temaga seondub vanadest raamatutest prit julueelne igatsus vljas krbiseva pakase ja kambri vanas ahjus praksuva ja soojendava halutule jrele. Charles Dickens kirjeldab oma julujutus Kilk koldel (1845), kuidas he veovoorimehe kodus peremeest oodates teekatel ja kilk vidu laulvad. htu on pime, laulis teekatel podisedes (tlkinud Helga Kross), ja teeveered tis kdunenud lehti, lal aga ksnes udu ja pimedus, ent all pori ja prm, ning kogu selles snges ja nukras hus pakub vaheldust vaid ksainus heledam laik Kilk aga laulab katlast kvemini: tsirp-tsirp-tsirp. Helde taevas, kuidas ta siristas! Ta kile, kime, lbitungiv hl kaikus kogu majas vastu ja siras nagu tht vljas pimeduses. Muuseas, heli tekitab ksnes isakilk oma tiibu vastamisi hrudes. Kilk elustus teatris Aastal 1996 etendus Dickensi lugu Tartu Lasteteatris (lavastaja Kalev Kudu) ja huvitaval kombel sai just sellest Kilk koldel lavastusest alguse meie uuem populaarteaduslik kilgikirjutus. Nimelt tellis lavastaja kavalehele tuntud entomoloogilt ja mnusalt jutuvestjalt Vambola Maavaralt pikema tutvustava loo kilgist, ieti toakilgist (Achetadomesticus). Kavalehel seisab, et kilki mletavad vanemad inimesed veel hsti kui meie talumajade ja vanade agulite psivat asukat. Uut laadi elumajad, eriti suured korruselamud, talle aga enam ei sobi peamiselt liigkuivuse tttu ning tnaste plvkondade lapsed pole kilgist kuulnudki. Lasteteatri etendustes lapsed kilgi laulu siiski kuulsid, oma helilesvtte (tehtud Tallinnas, valutehases Pioneer) andis kasutada Fred Jssi. Prgimele kolinud? 1996. aasta lpus ilmus Vambola Maavara jutt vikeste kohendustega ajakirjas Eesti Loodus (1112/1996). Mdub aega enam kui tosin aastat ja Eesti Looduse lehekuu numbrisse aastal 2009 juab vastukaja Vambola Maavara kilgiloole. Nimelt ei nustu ks Prnust prit lugeja vitega, et kilgid hoiavad korruselamutest eemale ja kinnitab kilgi kontserti kodulinna viiekorruselise tilkuvas soojusslmes veel sajandivahetusel. Kilgid aga kadusid, kui torulekked krvaldati. Seda teadet kommenteeris sama entomoloog Mati Martin kui hk muutub kuivemaks, lheb kilkide elu vimatuks. Kilkide levikut piiravatest teguritest on kige olulisem vesi, seejrel soojus ja kolmandaks toit. Praegusajal on kik need tingimused ilmselt tidetud suurtel prgimgedel, tuleb vaid igal aastaajal valida prgikihis ige temperatuuriga kiht! Samas leidub ka tohutul hulgal prussakaid (kilkidele meeleprast toitu toim)! Siit veel ks vimalus, kuidas kilgid elamutesse satuvad. Sageli on inimesed usinad prgimgedelt koju tassima teiste ra visatud kraami. Koos sellega vidakse majja tuua ka vikesed kilgid. Mati Martin kutsus les teatama endale kilgi leidudest, et selgitada selle inimkaasleja levikut tnapeval. Talle saabus kaks teadet. Lnemaa vannitoas Kaire Kaljura kirjutas Lnemaalt Oru vallast: Minul oli nnelik juhus mnda aega koos kilkidega hes korteris elada, see vis olla umbes 2004. aastal. Nende muusika oli vahel pris vali, aga vga eksootiline. Tavaliselt nad krigisesid sna vaikselt. Me elame 24 korteriga paneelmajas, loobusime keskkttest ning ktame pliiti. Arvan, et tnu puudega ktmisele meile kilgid sattusidki. Ktsime siis vana lauda lammutamisel tekkinud lauajuppidega ja arvame, et nende puudega nad tuppa timegi. Algul arvasime, et tegu on rohutirtsuga ja viskasime mned ka ue (hel hommikul oli kgiprand pisikesi tirtse tis, viisime need ka kahjuks ue). Alguses elasid kaks kilki pliidi all, hiljem elutses ks vannitoas. Jtsime talle pranda plaatimisel peitu pugemise augu sooja mri rde ja ta kasutas seda ilusti (siis ei olnud mul aimugi, et nad vajavad elutsemiseks niiskust. Vahel puges ta tule plemapanemisel peitu, vahel ji lihtsalt vaikselt paigale. Vga nhtamatud nad ei olnud, vannitoa prandal sai teda liikumas nha ja korteris liikusid ka ringi (eriti sel). ks saigi otsa, jdes vaiba peal kellegi jala alla, ks oli kraanikausis taldrikusse uppunud ja nii nad ra kadusidki, ilmselt neile see elupaik siiski vga sobilik ei olnud. Oleksin nnelik, kui saaksin nendega veel oma kodu jagada. Teine teade tuli Keila relinnast, kus kilk laulis uues, 2008. aastal ehitatud, prandakttega saunas, isegi pris klmadel talvehtutel. Panite thele, ks Lnemaa kilkidest uppus taldrikusse. Tasub lugeda ka Urmas Kokassaare Looduses (4/2005) ilmunud lugu Kilk khus, aga mitte peas. Sealt selgub, et kui Eesti talutares vis kilgi koos supiga ra sa lohakas perenaine, siis mitmetes soojema kliimaga maades loetakse kilke lausa delikatessiks, neid sakse niteks kpsetatult vi okolaadiga le valatult. Igavesti alles Eesti kirjandusmuuseumis Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivis Tartus Vanemuise tnaval on kilgi pralt peaaegu pool kataloogikastitit sedeleid, peaaegu samapalju kui kirbust ja kaugelt rohkem kui kiilist. Kilk on meie esivanematele olnud ikkagi eelkige nneloom ja nnetooja, selgub neid sedeleid sirvides. Kui kilgi liig vali laul magamist segama hakkas, tehti tal jalgealune siiski tuliseks. Trjeviise kirjeldatakse mitmeid. No kandist on 1939. aastal les kirjutatud jrgmine petus: Kui neist lahti taheti saada, siis pidi heksa kilki reitpidi hte siduma, phjapoolsesse hoone rstasse viima ja kskima neid siis minna. Teine teade soovitab surnud (mitte tapetud) hobuse pea kerisele tuua vi kilgid kolmekaupa kolmele ristmikule viia. Leidub ka ennetavaid petusi. Niteks Pssi kandis teati, et ahju materjal tuleb vana kuuga koju tuua, siis ei sigi sinna kilke ega prussakaid. Folklorist Mall Hiieme tleb, et kilk on majahaldja substituut (asemik), Kagu- Eestis ka viruskundraks kutsutud. Murdesna virus thendab kerist. Viruskundra on kaitseja vaim, kes ahju peal asub. Meeldiv, kodune milj Paaril htul vtan terve rodu telefoniknesid ja uurin tuttavatelt, kas on keegi kilki kuulnud. Enamik knesid ei too midagi, mned siiski. Kui laps olin, siis siristas meie kodus Borodino klas, truubi ja mri vahel, vastab pensionr Aino Lti piiri rest. Vend narris, et kilk sb mind pidin magama igavese suure ahju res, kus kilk elas, meenutab Reet oma lapseplve Vastseliina kandis. Ahja koolimaja keldris oli saun, seal kostis rmus hleke: tsilk-tsilk, see oli esimese vabariigi ajal, kneleb Mai. Ellen Kaeramaa (sndinud 1930. aastal Virumaal Salla vallas) rgib: Sitsime naaberklla tuttavate juurde, seal oli suur vanaaegne rehetare. Olin viiekuue aastane. Jime peale, mul ei tulnud htul und ja kki kuulsin vaikset piiksumist korstna juurest. Mingit hirmu ei olnud, omakesed olid mberringi. Hommikul ksisin, kes hlitses. Selle peale vastati: eks ta kilk oli. Sellest ajast peale on kilk mulle ks armas linnuke, sest kuulsin, et ta ka lendab. Jaan Liiv Vrumaalt Kasaritsast pajatab oma Saksa okupatsiooni aegsetest koolipoisiaastatest Vru gmnaasiumis. ks poiss ti tikutopsi sees kaks-kolm kilki kooli kaasa ja lasi need ahju juures lahti selle tunni eel, kui kontrollt pidi olema. Kujutage ette, kontrollt kib, surmavaikus, petaja knnib mda klassi ja ahju juures tmbab ritsikas. Milline meeldiv, kodune milj. petaja ei teinud midagi, mis ta ikka teeb kilgi peale. Kuid ei htegi teadet tnase peva kohta. Siiski Mall Hiieme teab, et Snteri Sass olla kuulnud kilki Viljandi primusmuusika aidas. Kllap on ta veel kuskil parajas paigas alles, et hel hetkel end ilmutada. Vambola Maavara kirjutab: Aga htuses talukgis tasub veidi hmaras oodata. Varsti ilmub kusagilt nurga tagant paar pikki tundlaid, mis hku nuusutavad, seejrel ka suurte silmadega pea ning mne aja prast, kui ohutunne mdas, kogu putukas, asudes tiibu ning jalgu puhastama vi mnusalt sirisema.



Juhani Pttsepp
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet