5/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Usutlus
Plasti pletusmatus Ghanas tossab Euroopa e-romu

Ghana pealinna Accra prgimaastikul keset plekitkke, traate ja risuhunnikuid pletavad noored mehed juhtmekimpu, keerutades seda nagu praetkki lkkel. Must suits puhub poistele otse nkku, aga nad ei kortsuta kulmugi. Miks keset Accrat juhtmeid pletatakse, rgib Matsalu 10. loodusfilmide festivalil linastunud eriauhinnaga prjatud filmi E-prgila autor David Fedele

David, mis on e-prgi?
Olen kindel, et kmne aasta prast teab seda sna igaks. E-prgi on elektroonikaromu, nagu telefonid, kaamerad, telerid, arvutid. E-prgi pole aga paraku ldsegi tuntud vljend. Kui rkisin inimestele, et sidan Ghanasse filmima e-prgilat ja ksisin, kas teate, mis on e-prgi, uuriti vastu, mis see siis on.

Viks ju esimesel hetkel lausa
arvata, et tegu on rmps-e-kirjadega

eks ole, aga testi mitte keegi, kellelt
ksisin, ei teadnud. See oli sja, tnavuse
aasta algul.
Kui vastasin, et e-prgi on vanad
elektroonikaseadmed, ji ks mu
sber mtlikuks ja tles: hmm, ma
testi ei teagi, kuhu vanad arvutid
kaovad. Teine, hes Londoni suures elektroonikafirmas ttav sber tles:
oi, meil tuleb kogu aeg uusi tooteid,
aga ma pole kunagi melnud sellele,
kuhu vanad siis kaovad. Vastus on,
et suur osa lne e-romust maandub
kolmandatesse riikidesse snagi
seaduslikult taaskasutuses oleva kauba
(second hand ) nime all. Elektroonikaseadmed
liitusid meie tarbimismehhanismiga
suhteliselt hiljuti. Kuna nd
saame pea igal aastal uue telefoni ja
uue arvuti, hakkame e-romusid alles
probleemina teadvustama.
David, kuidas oskasid just
Ghanasse sita?
Kuna olen iseendale tandja ja teen
filme ksi ega allu kellelegi, siis nhes
midagi huvitavat, saan kohe reageerida
ja sidan lihtsalt kohale. Olen vga
huvitatud jtmeteteemast kui meie
hiskonna ja ajastu nhtusest ja hoian
alati silma peal prgimgedel ja prgi
ekspordil.
Tnavuse aasta algul kuulsin, et on
olemas selline nhtus nagu e-prgi.
Vaatasin lbi paar dokfilmi ja ngin
masendavaid fotosid suurimast e-prgipaigast
Aafrikas Ghanas. ks taoline
paik on veel Indias ja kolmas Hiinas.
Kuna Hiinasse on vga raske pseda ja
Indiasse soovitati mul mitte minna, ji
le reis Ghanasse, sest seal rgitakse
ka inglise keelt. Kik kis vga khku,
kuu aega prast e-prgi kui nhtuse
enda jaoks avastamist olin juba Ghanas.
Lihtsalt vtsid hotellitoa ja jalutasid
prgimele juttu puhuma?
Jah, ma ei teinud ka mingit suurt
uurimistd enne, judsin hel esmaspeval
kohale ja teisipeval kndisin
prgilasse. See on ks Accra slummidest,
kus elab umbes 30 00040 000
inimest, kes ritavad end kuidagi
prgimel elatada. Tuhanded inimesed
lammutavad prgi ja pletavad seda
vrtuslike metallide prast. Ttavad
philiselt poisid. Nad on enamasti prit
hest kindlast Ghana phjapiirkonnast,
pllupidajate kladest. Kuna praegu on
pud Lne-Aafrikas, siis on seal raske
vilja kasvatada. Ghana valitsus on kahjuks
otsustanud toitu pigem importida
kui toetada kohalikku pllupidajat,
nii ei j sel rahval muud le, kui tulla
linna, kus nad endaga midagi peale ei
oska hakata. Nad tunnevad ainult pllundust.
Siin satuvad nad elama sama
keelt knelevate himuliikmete juurde
slummi.
Mis tunne oli selles paigas ringi
liikuda?
Esialgu lihtsalt uitasin ringi, inimesed
uurisid minult, mida ma otsin, tegid
seda minu poole prdudes mitte just
eriti sbralikult.
Seal oli ohtlik viibida peamiselt siiski
tervise ohustatuse tttu. Suits ja mrgised
aurud tapavad prgila elanikke
aeglaselt, aga et filmi teha, peab ju
viibima samas keskkonnas. Kui algselt olingi kavatsenud sndmuskohal filmida
kolm kuud iga pev, siis juba sna
alguses hakkasin end pahasti tundma.
Iiveldas, pidin tualeti vahet pidevalt
jooksma. Toit, mida ostsin, oli samuti
mrgistest aurudest lbi imbunud.
Kas selle paiga lheduses tossas
kogu aeg?
100 protsenti. Ja hingatav hk , igaks
ju suudab ette kujutada, mis hais
tekib, kui viskad lkkesse he vikese
plastitki. Accra prgila olukord, kus
pletatakse tohutus kogustes juhtmeid,
et vaske ktte saada , seda on vimatu
kinolinal edasi anda. See toimub 24 tundi pevas, tihtilugu pletati
plasti ja autokumme just siti, sest ei
tahetud, et mitmete kilomeetrite kaugusele
nhtav suits thelepanu rataks.
Kas kohalikud vimud lubavad
sellist prgittlust?
Riik ei taha tegelikult, et Accras prgi
pletatakse. Aga slummielanikele on
see kindel leib.
Peab mainima, et prgila asub pealinna
keskel. ks thtsamaid toiduturge
on prgilast 100 meetrit eemal
ja suur osa toidust ostetakse sealt. Aga
linn on hiiglaslik ja enamik linnaelanike
ei tea, mis hes slummis toimub.
Alles viis peva tagasi kohtasin hte
ghanalast, kes on terve elu veetnud
Accras. Kui nitasin talle fotosid ja
filmi e-prgilast tema kodulinnas, siis
ta ksis, kus see on. Ta ei teadnud, et
see asub ksnes 5 kilomeetri kaugusel
tema elupaigast. Rikkad inimesed ei ki
slummide lhedal, kuna peavad seda
ohtlikuks, ja seetttu ei teagi tpselt,
mis toimub. Ma usun, et ka Tallinnas
on olemas kohad, kus jukamad ei
liigu. Nii et paljud accralased ei teagi,
et nende linnas asub e-prgila.
Filmis neme noori mehi, kes pevad
lbi prgi taovad ja lammutavad,
pletavad. Kuidas said asjaosalised
nusse filmis osalema?
Oma kaamerat ei vtnud prgilasse
minnes kaasa ndala jagu, siis hakkasin
vaikselt filmima ja inimestega rkima.
Peale ndalat-kahte tuli aga hetk,
kus mtlesin, et ma ei tee seda filmi.
Olukord Accras oli tiesti teistsugune,
kui eales oleksin osanud oodata. kki
avastasin, et maadlen eetiliste probleemidega.
Mul oli kll ettekujutus, et
ma ei lhe Aafrikasse tegema tpilist
aafrika filmi, kus rgitakse inimeste
kurvast saatusest, aga ma ei teadnud,
kuidas seda vltida. Siis otsustasin, et
film tuleb ainult prgist, mitte poistest
ja nende saatusest. Et teen filmi lne
inimese prgist, mis maandub Aafrikasse.
Ehkki poistel olid testi rasked
saatused ja mni filmitegija oleks
kindlasti neist loo peategelased teinud.
ks minu poistest oli niteks orvuks
jnud 11aastaselt, mil ta pidi pevapealt
mehistuma ja hakkama lejnud
perekonda rahaliselt toetama. Enamik
poistest, keda kohtasin, hbenes oma
td ja ei tahtnud, et neid filmin. Paljud
pered ei tea ka, et poisid prgilas
tegutsevad. Kui seal ringi jalutasin,
ksiti minult ka hvardavalt, kas teed
uudist meie tst, kas tna htul tuleb
telesse uudis suurest hbiteost?
Aga ma olen esmalt inimene ja alles
siis filmitegija, sestap ei lhe ma
plema, kui nen hea loo vimalust,
aga see snniks kellegi arvelt. Ma sain
poistega sbraks ja rkisin, et ma ei
taha teha filmi, kus nidatakse neid kui
ohvreid. tlesin, et tahan teha filmi
siinsest prgist, mis on hoopis film
lne inimesest.
Filmis nitad pikalt vana filmikaamera
puruks lhkumist.
Kui vaatasin, kuidas lhuti ht vana
filmikaamerat, siis oli mul vga imelik
tunne. Kus poisid ngid plastkarpi,
mis takistab neil judmast metallini,
ngin mina kaamerat. Ent oli vga
huvitav vaadata, mis seal kik sees on,
nagu laibalahkamisel vib olla pnev.
Punased ja rohelised juhtmed. Samuti
ngin esmakordselt arvutit ja telerit
seestpoolt. Kui ma vahel ksisin, kust
see vi teine juhe prit on, siis nad ei
teadnud, see neid ei huvitanud. Nemad
vaatavad telerit kui plastkasti, mille
sees on veidi raha vase ja alumiiniumi
nol. Palju nad teenivad?
Poistegruppidel on oma ninamehed,
kes annavad neile tlesanded ktte.
Too ostab siis iga pev lhkumiseks
elektroonikat ja jagab selle nelja-viie
poisi vahel vlja. Iga pev maksab
ta poistele he ja sama summa 1,5
dollarit, see on selleprast, et vahel
ninamees vidab oma ritehingutega,
vahel kaotab, aga poistele maksab
alati sama summa. Poisid saavad ainult
siis lisa teenida, kui nad ise midagi
leiavad. Peva lpus viivad poisid oma
t puhtakspletatud alumiiniumi ja
vase tarastatud aia taha, kuhu mulle ei
antud luba jrgneda. Hunnik metalli
kaalutakse ra ja ninamees maksab siis
neile kokkulepitud 1,5 dollarit. Selles
ris liiguvad tegelikult suured rahad.
Puhastatud vaske ja alumiiniumi
ostavad les peamiselt Euroopa ja
Liibanoni firmad, kes viivad nimetatud
metalli Ghanast taas vlja.
Miks poisid sellist td teevad?
Tegu on hooajalise tga. Accras viibivad
poisid 45 kuud, siis prduvad
mned neist tagasi oma kladesse, et
pldu pidada. Accras viibitud ajaga
suudavad nad ssta umbes 30 dollarit.
Kui ma oma viimasel Ghana peval
andsin poistele DVDd filmiga muide,
kuigi nad elavad slummis, on neil kigil
paremad telefonid kui mul ja kigil on
teler, sest aeg-ajalt nad leiavad elektroonika
seast midagi, mis veel ttab
ksisin helt poisilt, kui palju teenisid.
Ta vastas: 6 kuuga 50 dollarit, aga 15
lheb bussisidule, millega sidan
tagasi maale. Isegi minu taskutes vedeles
sel hetkel rohkem raha! Ma tundsin
end vga halvasti, toppisin talle kogu
raha, mis taskutes oli. Kuigi ma olin
elanud kige odavamas hotellis, siis
ikkagi ttas see poiss 6 kuud summa
eest, millega saanuks rida minu
odava toa vaid kaheks pevaks. See on
hullumeelne, see pole aus!
Siin kerkib ks eetiline ksimus,
millega alati maadlen: kas mul on
igus teha filmi, kulutades selleks raha
ning mitte jagades raha abivajajatele?
Ksimus pletab mu hinge. Praegu ma
tunnen, et suudan oma filme enda ees
igustada, kui elan vimalikult lihtsat
elu, ka vljaspool filme. Aga parim t,
mis ma tegin Ghanas, polnud siiski mitte filmimine, vaid poistele rkimine,
et prgilas ttamine tuleb neil
ra lpetada, kuna see on tervisele
ohtlik. Nad ise ei saa sellest ldse aru,
tsiselt. Rkisin neile iga pev, kui
kahjustav on nende tegevus. Poisid ei
melnud hetkekski, et plastipletamine
viks olla ohtlik. Mitte hetkekski!
Kas nad lhnast aru ei saa?
Sina oled kinud koolis ja tead, et
plast vib olla mrgine. Nad pole
kunagi koolis kinud. Sellist instinkti
pole inimeses, mis tleks, et see on
ohtlik, ja kui isegi on, siis varjutab selle
tugevam instinkt ellu jda, milleks
on vaja antud td teha. Nad elavad
pev korraga. Kui ma tlesin, et kmne
aasta prast vite haigeks jda, siis
nad vastasid: meid huvitab, mida me
homme sme. See, mis kmne aasta
prast tuleb, ei thenda neile midagi.
Nad ei ole ju inimesed, kes raha panka
paneksid ehk kes mtleksid lne inimese
kombel tulevikule. Oma parimalt
sbralt palusin ma kll, et ta annaks
lubaduse, et ta prgilasse kunagi enam
tagasi ei tule. Ma tlesin, et m vett,
tee midagi muud, et tervist ssta.
Tema ei saanud sellest aru.
Kui vanad on need poisid filmis ja
fotodel?
Enamus neist ei tea oma vanust. Mul
on selle kohta ks ilus lugu rkida:
kui ma ksisin helt poisilt, kui vana sa
viksid olla, siis ta arvas, et peab oma
vanaema kest ksima. Vanaema oli
siis talle kirjeldanud, mis sel aastal, kui
poiss sndis, pllupidamises toimus,
milline oli see aasta looduses. Nad on
vga lihtsad inimesed, nad ei muretse
selle prast, kui vanad nad on. Aga
umbes ma tean ikka: hilises puberteedis,
1518aastased.
Kuidas vanad arvutid ja telereid
Ghanasse juavad?
Tegelikult on keelatud vana elektroonikat
niimoodi kolmandatesse
riikidesse ma. Aga asi on keeruline,
nimelt osa kaubandusest toimib
tiesti legaalselt. Muide, e-prgi kohta
kolmandates riikides liigub tihti vale
informatsiooni: et Ghanasse tuuakse
vana elektroonikat, mis ladustatakse
prgilasse. Sellest ji mulje, et ls
justkui surub oma prgi peale, aga
tegelikult on asi palju keerulisem: siia
saabuvad ttavad elektroonikaseadmed
kord juba kasutatud kaubana oma
elu lpul. Meile lnes eldakse, et me
teeme head, annetades vanad masinad
vaesele Aafrikale. Et rgem visakem
neid ra, andkem Aafrikale. Ja testi,
enamik Accrasse judvast elektroonikast
ttab testi veel. Aga jama tekib
sellest, et need seadmed ttavad vhe
aega ja sisuliselt on tegu prgiga.
Seda su filmis pikalt ei analsita,
mis vrgustiku kaudu prgi sinna
juab.
Ma teadlikult ei tahtnud sellega
tegeleda filmis, ainult vlja elda:
meie peal on vastutus, sest meie
oleme parima osa telefonide, telerite
ja arvutite toimimisest ra kasutanud.
Vtame niteks sinu diktofoni, homme
kingitakse sulle uus vib-olla ja siis
pead valima: sa kas viskad vana ra vi
annetad Aafrikasse kui sulle seda vimalust
pakutakse. Loomulikult tundub
sulle, et annetamine on hea asi ja seda ta ongi pealtnha. Aga sa kasutasid
oma diktofoni 10 aastat vi rohkem,
oled temast parima osa ra kulutanud
ja nd juab see Aafrikasse, kus ta
ttab veel vib-olla 6 kuud. Sisuliselt
saadad neile prgi. Praegu on
legaalne saata selliseid seadmeid nagu
sinu diktofon second-hand kaubana
Euroopa Liidust vlja, illegaalne on aga
Ghanasse saata katkiseid elektroonikaseadmeid.
Kui suur on aga vahe?
Kui ma oleksin tahtnud teha sensatsioonilist
filmi, oleksin elnud: ls
saadab kogu vana elektroonika Aafrika
kaela, aga see pole pris ige palju
elektroonikat tuleb ldjoontes tkorras.
Ja mul on selge ngemus, miks see
nii toimib: meil on see suhe Aafrikaga
nagu vanema-noorema venna puhul,
kus noorem saab kik kasutatud asjad.
Kui me saaksime lahti sellest vanemanoorema
venna tsklist! hel peval
ju ksib noorem vend: miks sina saad
alati kik uued asjad ja mina kik
su vanad ja kehvad? Me peaksime
mtlema, et andes aafriklastele kasutatud
kaupu, hoiame neid just sellel
tasemel.



Helen Arusoo
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet