Ðveitsi Lausanne’i tehnikakooli EPFL teadlased on leidnud uue võimaluse võidelda tuberkuloosiga, kasutades selleks juba 1950. aastatel avastatud looduslikku vahendit, mullamikroobidest eraldatud püridomütsiini.
Arvamus, et tuberkuloos on minevikuhaigus, on sügavalt ekslik: selle põhjustatud surmade arv – 1,4 miljonit inimest aastas – jääb alla ainult HIVile. Enamik ohvreid elab Aasias ja Aafrikas. Erilist ohtu kujutavad endast ravimiresistentsed Mycobacterium tuberculosis’e tüved, mis leitud näiteks Indiast ja endise NSV Liidu aladelt ning mis on immigrantidega kandunud teistesse riikidesse. Kui inimest tabab selline bakter, on vähe lootust ellu jääda. Kaua aega tuberkuloosi imerohuks peetud isoniasiid on selle puhul võimetu; ravikuur nõuab nelja eri preparaati ja vältab kuni kaks aastat.
Nüüd on professor Steward Cole ja tema kaastöölised EPFLis kindlaks teinud, et püridomütsiini toimemehhanism bakteri ensüümile on teistsugune kui isoniasiidil ja see saab jagu ka isoniasiid-resistentsetest tüvedest.
Looduslike antibiootikumidega tegelemine võib taaselustada varjusurma hääbunud farmaatsiaharu, nii et esile kerkib teisigi uusi preparaate. Cole’i uuringute uus etapp koostöös professor Karl-Heinz Altmanniga Zürichi kõrgemast tehnikakoolist ETH on leida tee sünteetilise püridomütsiini valmistamiseks. Cole võrdleb selle aine bakterist eraldamist bakterist tõusuga Mount Everestile – ja on samas kindel, et kolleeg Altmann suudab sünteesitee leida.