5/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Kuidas minust sai looduseuurija

Nagu papa soovitas, nii ka lks ttar hakkas
botaanikuks Samblikuteadlane Tiina Randlane kneles ning Juhani Pttsepp pani jutu kirja.

Olen linnatdruk. Minu mlemad vanemad olid arstid, algtuge lhemaks huviks looduse vastu tuli just nendelt. Mlemad olid ka ise loodusehuvilised. Ema oli aasta bioloogiat ppinud, siis tuli aga sda vahele ja prast ppis ta arstiks.

Mul on ka kolm aastat vanem de.
Meie lapseplves, mina siis veel koolis
ei kinud, kerkis ksimus: kelleks tahan
saada? Oli 1950. aastate lpp, 1960.
aastate algus kosmoseajastu. hus
lendasid sputnikud ning koerad Laika,
Belka ja Strelka.
Mina tahan saada astronoomiks,
teatas de. Olin talle vist veidi kade.
hel htul, kui isa tuli meie tuppa head
d soovima, ksisin ta kest: Papa,
Ellen tahab saada astronoomiks, aga
kelleks mina tahan saada?
Isa vastas: Taha sina saada
botaanikuks.
Kes see on? ksisin mina. Botaanik
oli mulle vras sna. Isa selgitas siis,
et botaanik uurib taimi.
Hea kll, tlesin mina, ma tahan
saada botaanikuks!
Ja hakkasingi tegelema botaanikaga.
Koolivihiku vahele seadsin herbaariumit.
Papa nitas, kuidas see kib.
Herbariseerisin puulehti, kuid mitte
paberiribakeste abil, vaid mrisin lehe
tervenisti liimiga kokku ja vajutasin
selle vihikusse.
Juurde kirjutasin puude nimed Et
lehed korralikult kinni jksid, panin
raskuseks peale pakse
entsklopeediakiteid.
Isale meeldis botaniseerida. Kui ta
poleks arstiks ppinud, oleks temast
endast saanud taimeteadlane. likoolis
kis ta professor Teodor Lippmaa taimegeograafia
loengutel, puhtast huvist.
Isa rkis, et assistendid tid neil
loengutel kanderaamiga botaanikaaia
kasvuhoonetest taimi, et professor
saaks neid demonstreerida.
Meie kodus leidus palju raamatuid,
sealhulgas loodusteaduslikku kirjandust.
Need asusid toas, mida kutsusime
kabinetiks. Isal oli ka Charles Darwini
Liikide tekke esimene saksakeelne
trkk aastast 1862, antikvariaadist
ostetud.
Minule meeldisid illustratsioonid
vanades loodusteaduslikes
raamatutes retueeritud fotod. Kerakujuline hobukastan
Minu mlemad vanemad olid pshhiaatrid.
Elasime Seevaldi ehk Tallinna
vabariikliku pshhoneuroloogiahaigla
hoovi peal, ametikorteris, hes neist
vanadest majadest. Samas hoones asus
ka neuroloogiaosakond.
Toad olid hsti krgete lagedega
ja krgete akendega aken jagunes
vikesteks ruutudeks, et haiged vlja
ei hppaks. Neid vikseid ruute oli
plikana pris tlikas pesta.
Isa Vsevolod ttas Seevaldi peaarstina,
aga hiljem peaarsti asetitjana
ravi alal kuuldavasti oli ametimuutuse
phjuseks see, et isa ei astunud
parteisse.
Meie mngumaaks oli Seevaldi hoov,
visime seal vabalt liikuda. Meile oli
selgitatud, kuidas kituda haigetega.
Mida tohib, mida ei tohi teha. Me ei
peljanud. Seevaldi hoonetes elas teisigi
ttajaid, kel oli lapsi.
Seevaldi hooneid mbritses vrpuuliikidega
park, kus kasvasid niteks
ginnala vaher ja hbepappel.
Isa istutas he hobukastani ja seda
pgades saavutas, et hobukastan kasvas
kerakujuliseks psaks.
Haigla personali hulgas oli inimesi,
kes pargi ja ka lillepeenarde eest hoolitsesid.
Niteks de Knd (vanemad
kutsusid teda nii). Seisin npp suus
krval ja vaatasin, mida de Knd teeb.
ht vikest kiviktaimlat hakkasin enda
omaks pidama.
Salmistu hrgheinad
Vanemad suunasid mu Tnismele
Tallinna noorte naturalistide jaama
(hiljem kutsuti seda paika loodusesprade
majaks). Tean, et sarnased asutused
ttasid ka Tartus ja Prnus. Valida
vis paljude ringide seast, mina alustasin
noorte loodusesprade ringist ning
4. klassis lksin le botaanikaringi.
Ringi juhendaja oli bioloog Aino ige,
kes eelnevalt oli ttanud Saaremaal
Viidume looduskaitsealal. Ta oli emalik
ja sbralik naine, tnu kellele sai
see maja minu jaoks teiseks koduks.
Tunnid toimusid kll ks kord ndalas,
kuid kisime spradega mnikord
kohal ka vljaspool ettenhtud aega.
Noorte naturalistide jaam oli hsti
ttav asutus, kus pilastele anti
teha ka vikesed uurimistd. Minu
esimeseks tks oli jutuke ligikaudse
pealkirjaga Kuidas ma suvel maal
taimi vaatasin.
Mu thelepanu kitsid meie suvituskohas
Salmistul (rannakla Tallinnast
ida poole, Kuusalu ligidal) rohttaimed,
mille ites leidus nii kollast kui ka
sinist.
Hiljem sain ringijuhendaja kest
teada, et selle taime nimi on harilik
hrghein ning tema ied on kll
kollased, kuid sinilillat vrvi on hoopis
krglehed. Seega kirjeldasin ka neid
taimi, mida ma ei tundnud.
Me suved olid srased, et kui kool
ra lppes, siis laaditi veoautole potid,
pannid, priimused, isegi mbel, lisaks
kaks emapoolset vanatdi Elma ja
Renate ning meie ega, ja sit lks kolmeks kuuks Salmistule. Vanatdid
tegid kohusetundlikult kolm korda
pevas sa, aga meie ega veetsime
skide-vahelise aja mere res vi
metsas.
Linda Metsaorg juhtis pikki
ekskursioone
Salmistu-pevadesse tuli ndalane
vahe, kui osalesin naturalistide jaama
looduslaagris. Seal ppisime tundma
linde, lilli ja liblikaid. Paljud neist
liikidest, mida tna tunnen, ppisin
selgeks just nendes laagrites. Eriti pnevad olid liblikad ja iseranis
surud. Kui paksu ja karvase suru lambi
lhedalt valgelt linalt ktte said, vis
htut kordalinuks pidada.
Ringides ja laagrites silmapaistnud
pilased said osaleda niinimetatud
pikal ekskursioonil.
Pikkade ekskursioonide hingeks oli
jaama direktor Linda Metsaorg, keda
aitas abikaasa Jri Metsaorg (ttas
jaamas petajana).
Nooremad sitsid Baltimaadesse,
vanemad aga ka palju kaugemale.
Rhm koosnes tosinast pilasest, osteti
rongipiletid ning asuti seljakottidega
teele. Tagantjrele meldes tundub, et bisime seal, kus juhtus. Vib-olla
olid siiski mingid kokkulepped maja
asjus mne looduskaitseala keskuses.
Kisime Lapimaal, Karpaatides,
Krimmis, Kungru koobastes Uraalides
ning Askania Nova looduskaitsealal.
Ilma igasuguse reisikindlustuseta. Alati
korjati taimi ja tehti herbaarium, pti
putukaid ja vaadeldi binokliga linde.
Praegu, veetes mned pevad
lipilastega vlipraktikal turvalises
Eestis, saan aru, millise vastutuse meie
ekskursioonide juhendajad tol korral
endale vtsid. Samblikukatlas podisesid vanaema
lngad
Osalesin bioloogiaolmpiaadi vabariiklikel
voorudel. Seal tuli teha mingi
uurimist, mille phjal valiti pilased
lppvooru. Tnisme loodussprade
majas juhendas mind uurimist
juures Tiiu Hansen. Ta oli toona just
likoolist tulnud, noor, energiline,
srav.
Osalesin fenoloogilistel vaatlustel.
Loodusesprade maja saatis le Eesti
koolidele laiali ksimustikud: millal
lhevad puud lehte, millal hakkavad
itsema. Mina sorteerisin vastuseid ja
panin tulemusi kokku. Jrgmisel aastal
tegin ise sraseid vaatlusi Hirvepargis,
kus kasvas palju vrpuuliike.
Kisin 11. klassis, kui tegime uurimist
sbranna Anu Koemetsaga kahe
peale, teemaks villase lnga vrvimine
samblike abil.
Tiiu Hansen oli tutvunud rahvapraste
vrvimisretseptidega ja petas
meile mned liigid selgeks, millega
proovida. Kokku tegime katseid kmne
samblikuga seinakorba (Xanthoria
parientina), islandi kokrva (Cetraria
islandica), hariliku hallsambliku
(Hypogymnia physodes), habesambliku
(Usnea), oksasambliku (Ramalina),
kahte liiki lapiksambliku (Parmelia
saxatilis ja P. sulcata) ning kolme liiki
pdrasamblikuga (Cladina arbuscula, C.
mitis ja C. rangiferina).
Vanaema kest sain lnga. Vrvisimegi
siis, lisasime peitsaineid. Pliidi
alt vtsime tuhka, isa ti haiglast
maarjajd, leidus ka dikat. Katel
lngadega podises vaheldumisi minu
kodus ja Anu kodus. Hiljem kirjutasin
selle uurimist phjal artikli Eesti
Loodusele samblikega vrvimisest
(Vrvirikkus loodusest, Eesti Loodus
1975: 7: 427429; 8: 478480), samas
ilmusid ka vrvitahvlid lnganidistega.
Saime selle tga naturalistide
jaamas kuulsaks.
Aastal 2003, enam kui 30 aastat
hiljem, juhendasin bakalaureusetd,
kus lipilane Svetlana Vesselova
tegi sarnaseid katseid ja mras lisaks
hukese kihis kromatograafia abil
neid samblikes sisalduvaid aineid,
mis phjustavad villa vrvumist. Ka
see t ratas laiemat huvi, mis ei ole
bakalaureuset puhul pris tavaline
mnedki inimesed on soovinud seda
td laenutada ja lugeda.
Samblikuaineid on teada le 700 ja
neid leidub paljudes samblikes, kuid
vrvimiseks viks kasutada ksnes
teatud ainetega liike, mis ei ole haruldased
ning millel on kergesti kogutav
suur tallus.
Reisija Vna rongis
Kui asusin ppima Tartu likooli, tahtsin
jtkuvalt saada botaanikuks. Olin
usin lipilane, kisin kikides loengutes
ja tegin kik eksamid viitele. Peagi
tahtsin midagi rohkemat, kui lihtsalt
loengutel kia ja hakkasin mtlema, millega edaspidi tegelda.
Samblikega tutvustas mind lhemalt
Taimi Piin esimese kursuse lpus,
praktikumil. Sain kohe aru, et samblikud
ei ole tavalised taimed (tol ajal
ksitleti samblikke botaanika kursusel,
praegu teame muidugi, et samblikud
kuuluvad seeneriiki). See oli organismirhm,
mida siis tundis vga vhe
inimesi. See mind vluski. Vtsin hendust professor Hans Trassiga ja
sattusin nndanimetatud Vna rongi,
nii on aastakmneid kutsutud samblikeuurijate
laborit, mis asub likooli
botaanikaaias.
Porosamblikud (Cladonia), mida uuris
professor, asusid kappides kateedrijuhataja
kabinetis, kik teised herbaariumisse
kogutud samblikud olid thjaks
tehtud pesupulbrikastides.
Kastid olid ksteise peale laotud,
kastivirnad katsid Vna rongi seinu.
Esimese tna hakkasin pdra- ja
porosamblikke tundma ppima, sest
nende kohta oli olemas eestikeelne
mraja. Nd vin rahuliku sdamega
elda, et meil on olemas eestikeelsed
raamatud kigi Eesti samblike kohta.
Minu isa oli rahul, et minust sai loodusteadlane,
kuigi uurisin samblikke ja
mitte taimi.

29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet