5/2012



Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Äntu järved – paik, kus aeg peatub

Möödunud sajandi seitsmekümnendate lõpul või kaheksakümnendate algul, kui olin juba mõne aasta koolipoiss olnud, tõi isa mind esimest korda Äntu järvede äärde. Toona kogetu on aastate jooksul mind ikka ja jälle siia tagasi toonud. Pole kahtlustki, et see paik oma ilu ja lummusega kuulub Eestimaa looduse pikka pärlikeesse.

Äntu maastikukaitseala asub Lääne-Virumaa lõunaosas Rakvere–Vägeva–Tartu maantee ääres, Väike-Maarjast umbes 8 kilomeetrit lõuna suunas. Maastikukaitseala hõlmab Nõmme–Ebavere servamoodustise oosidega põimuvat mõhnastikku, mille suuremates lohkudes asuvad Äntu järved. Järvi on kokku seitse. Teistest eemal asetsev ja soostuva kaldaga Umbjärv, Kaanjärv, Mäeotsa ehk Mäetaguse järv, Linaleo järv, Valge järv, Vahejärv ehk Roheline järv ja Sinijärv. Viimased kolm moodustavadki järvistu keskse ja pilkupüüdvaima osa. Juba 1980. aastal rajati siia loodusradade võrgustik, mis on tänaseks taastatud ja mida hoiab käigus Väike-Maarja vald.

Eksimist ei ole karta
Keskendudes Sinijärve–Vahejärve–
Valge järve ümbrusele, oleks hea
alustadagi oma retke Sinijärve äärde rajatud parkimisplatsilt ja liikuda
paremale ehk vastupäeva ringile, mille
algusele viitab väike silt. Matkarajad
on metsas tähistatud ja kulgevad üldiselt
järvekaldaid pidi, nii et eksimist
pole karta. Rada kulgeb algul mööda
sopilise kaldajoonega Sinijärve (2,8 ha)
läänekallast, põigates aegajalt päris
veepiirini, kust avanevad võrratud
vaated ühe Eesti selgeima veega järvele
ja sinakale põhjale. Hea õnne korral
ja vaikselt liikudes võib siin märgata
särje- ja ahvenaparvi. Viimased
paistavad klaaris vees eriti ilusad ja
värvilised. Edasi kulgeb rada Vahejärve
ehk Rohelise järve äärde. Järv on väike,
suurusega alla hektari ja pikliku kujuga
ning paistab tõesti roheline. Lõunast
on Vahejärv üksnes paarikümne
meetri pikkuse kanaliga ühendatud
Valge järvega. Päris ümber Valge järve
matkarada siiski ei kulge. Kui minna
üle Vahejärve ja Valge järve ühendava
kanali purde, siis viib pikem matkarada
juba Linaleo ja Mäetaguse järve ning
Äntu Punamäe (Agelinde) juurde. Kel
aega vähem, peaks hoidma paremale,
Valge järve läänepoolsele kaldale, kuni
jõutakse mõni aasta tagasi rajatud
ujumissillani.
Selged allikalehtrid
Äntu Valge järv (1,4 ha) on ümara
kujuga selgeveeline järv. Hea koht
karastavaks supluseks. Siit peaks
lühema matka pooldaja Vahejärve
juurde tagasi pöörduma ning parempoolsele
rajale hoides ületama purde
Sinijärve ja Vahejärve ühendaval kanalil.
Edasi kulgeb rada jälle Sinijärve
idakaldal. Nii veesilma kitsas keskosas
kui ka põhjatipus haigutavad põhjas
sügavsinised allikalehtrid, millede
sügavus võib ulatuda kaheksa meetrini,
kuid põhi on kaldalolijale ikka selgelt
näha. Vesi on kargelt külm ja toiteainetevaene.
Taimestik on lubjatoitelistele
järvedele omaselt napp.
Põlismetsade sees
Kogu paikkonna teiseks kandvaks elemendiks
on kallastel kõrguv põlismets,
mida on siit-sealt küll pisut majandatud,
aga see ei riiva silma. Mets annab
vaikse ilmaga järveveelt lummavaid
peegeldusi, lisades üldpildile veel ühe
mõõtme. Nii juhtub tihti, et kohalikus
olustikus jäävad muidu ülemeelikud
lapsedki vaistlikult vaiksemaks,
suurematest rääkimata. Tulnud Äntu
järvede äärde jalutama ja hingekosutust
otsima, ei pane tähelegi, kuidas
tunnike või paar on märkamatult
möödunud. Kord juba käinud, pöörduvad
inimesed ikka Äntu järvede juurde
tagasi ennast kaotama – viibima hetkes,
kus aja kulg ei oma tähtsust.
Nii jõuab tavaline uitaja tagasi auto
juurde ning avastab, et on kusagile
juba lootusetult hiljaks jäänud. Seepärast
võtkegi aega, võtke lapsed kaasa ja
minge uitama sellesse imelisse paika,
kus päev peatub.



Tarmo Mikussaar
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?