5/2012



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Kuidas meid les leiti Vrumaa kalakotka jutustus

See juhtus mdunud suvel Vrumaal. Mda kruusateed, mida kogu aeg silmas pean, sitis auto. Knealusel teel sidab ikka vahel autosid, aga see sinine Subaru peatus mu pesast 250 meetri kaugusel.

Autost ronis vlja matkariietuses mees, mingi asjandus oli tal kes, vist binokkel. See aeg, mil Eestis kotkaste ja kullide kui rvlite pihta khklematult tulistati, on juba rohkem kui poole sajandi tagune. Seal aga, kus ma talve veedan, Aafrikas, vib igal hetkel lask klada. Parem siiski karta kui kahetseda, tusin lendu ja andsin hoiatushlitsuse: Ki-kiki!. Pojad viskusid pesas khuli maha, nagu peab.

Eelistan pesa teha sinna, kust igasse
ilmakaarde vaade avaneb. See ei
thenda, et kotka kodu peaks hlpsasti
nhtav olema. Praegune pesa, he
mnni murdunud latva kinnitatud
oksahunnik ongi raskesti mrgatav.
Tee poolt vaadates sulandub see tagapool
kasvavate krgemate mndide
taustale.
Taipasin kohe, et mees ei peatanud
autot selleks, et oma hda iendada,
ka ei ninud ta vaarikakorjaja moodi
vlja. Prast selgus, et ji seisma lihtsalt
seeprast, et linde kuulatada. Ning
kuuliski mu hoiatushdu!
Alguses ta kahtles, et tegu vib
olla ka rhniga, aga siis silmas mind
ennast. Sain kohe aru, et olen tuvastatud
... Oleks ehk pidanud vait olema?
Aga esivanemate kombed lvad vlja,
ei saa vimalikus ohuolukorras kuidagi
tagasihoidlikuks jda.
Kui mees fotoaparaadi autost vlja ti
ja metsa poole naksutama ehk inimeste
keeles pildistama hakkas, aimasin, et ta
on ka pesa mrganud. Nd ji le veel
kaks ktt vi kaks tiiba kokku panna ja
oodata, mis edasi saab.
Kaks ndalat hiljem vurasid kohale
ja jid seisma kaks sinist Subarut. Kas
teate, et Subaru thendab jaapani
keeles Plejaadide thtkuju?! Sedasama
eestlaste Taevasela, mille peal meie
esivanemad oma silmangemist hindasid.
Kuus ja rohkem Selas nhtud
thte thendas juba teravat silma.
Meie, kotkad, neme aga kordi paremini
kui teie, inimesed, kes te peate
kasutama kmnekordse suurendusega
binoklit, et end meiega vrdselt tunda.
Autodest ronis sedakorda vlja kolm
meest, neist ks minu varasem tuttav.
Mehed lhenesid le raiesmiku ja soosiilu
astudes pesale.
Hoiatasin taas poegi. Kaks heitsid
khuli, aga kolmas oli juba nii tugevaks
sirgunud, et ji pesa veerele seisma.
Ji seisma, thendab ei kartnud lendu
minna. Siiski olnuks liig varajane lend.
nneks ei hakanud mehed pesapuu
otsa ronima. ks neist, habemik, tusis
kll, aeglaselt ja ettevaatlikult nagu
Austraalia laiskloom, lheduses kasvava
mnni otsa. Oli aru saada, et tal
polnud halbu plaane.
Kaks teist meest seisid all, snajalad
oli neil rinnuni, sse- ja parmupilv
mber, aga nad ei kaevelnud, vahtisid
ikka lespoole.
Fotoaparaat oli habemikul kaelas ja
kui ta piisavalt krgele oli saanud, tegi
ta mned pildid pesast. Sellega nneks
asi piirdus. Kllap oleme nd kuskil
registris kirja pandud ja pesa vetud
riikliku kaitse alla.
ldiselt lheb meil, kalakotkastel
Eestis hsti ja tnavu oli rekordiline
jrelkasvuaasta 85 poega. Vrumaal
meeldib kalakotkastele iseranis, siin
pesitseb kmmekond paari. Vrumaal
leidub palju vikeseid jrvi, mis meie
phitoitu, kalu pakuvad.
Vanade lhedale tulevad uued pesad.
Eestlaslikult me siiski naabri pesas
toimuvat nha ei taha, vhemalt paarkolm
kilomeetrit viks pesadel vahet
olla.
Kui teie seda juttu loete, ei viibi ma
enam Eestis, veedan talve Aafrikas.
Teadlased tlevad, et sellest ei piisa,
kui Eestis meid kvasti kaitstakse.
Talvitamisalal Aafrikas on probleemiks
putukamrgid, mis tervisele kll hsti
ei mju.
Allpool Saharat, Niiluse je ja selle
harude res, kus me peatume, tapetakse
putukamrgiga (DDT) malaariasski.
Ssed muutuvad mrgile
jrjest vastupidavamaks, meie mitte.
Ka pole sdadest toibuvas lunapoolses
Sudaanis relvapuudust ja iga ssimust
mees vib su lihtsalt oma lbuks maha
lasta.
Krbes vib ju leiduda mni kaljunukk,
kus peatuda ja kala luusse lasta,
aga philine on ikkagi jgi, seal kib
elu.

Ingmar Muusikus:
Kui pesa juuli alguses leidsin,
helistasin Kotkaklubi liikmele
Urmas Sellisele. Kui nimetasin
piirkonna, oli kohe selge, et seda pesa
arvele vetud ei ole. 19. heinakuul
2012 saimegi pesa lheduses kokku,
kolmas mees oli Vrumaa kotkahuviline
Olev Ltsepp. Pesa juures
selgus, et tegu on testi uue, sel vi
eelmisel aastal ehitatud pesaga.
Olen saanud pesaleiu eest ka Kotkaklubi
stipendiumi, 65 eurot.

Urmas Sellis:
Knesid arvatavate kotkapesade
kohta tuleb sna sageli, vahest
pevas mitu. Hea meel on nende
knede le alati. Muidugi on mul huvitav
pesa vaatama minna ning pnev kes seal
siis on? Ligi kaheksakmmend protsenti
knedest viivad hiireviu pesa juurde.
Oleme ESTLAT projekti Kotkad riigipiire
ei tunnista abiga ja koosts ltlastega
andnud vlja Suurte risupesade
mraja. Eesmrk on harida neid, kes
nagunii metsas kivad (ksi trkist Eesti
Ornitoloogiahingust).
Seekord oli Ingmar liigi juba mranud
kalakotkas. Sealkandis Vrumaal
oligi ks kalakotka pesa kadunud. Nd
lisandus uus pesa.
Eesmrk on kik pesad kaitse alla
saada ja ainult registris olevad pesad
on kaitse all ‒ ning pesa mber tekib
200meetrine kaitsetsoon.
Kalakotkaid on Eestis praegu 50‒60
paari, arvukus kasvas 1990. aastatel, aga
viimastel aastatel on see muutumatu
psinud. Ruumi nagu on, aga miski segab.
DDT?
Ma loodan, et leitud pesa ladvast alla ei
libise. Eks jrgmisel aastal neb, kas kotkas
seal jlle pesitseb ja kas on vimalust
seal poegi rngastada. le lugema peab
kalakotkad juuli alguses igal juhul ja see
thendab enamasti pesa juurde ronimist.
Loodusesbra lugejad saavad kalakotkastel
silma peal hoida kotkakaamerate
abil. Need meie kaamerad on le maailma
populaarsed. Smerpalu kaamera phjal
tahtsid kaks ameeriklast uurima hakata,
mida kalakotkad Eestis svad. Kui kirjutasin
neile, et lheduses asuvast kalakasvatusest
toovad kotkad kaheksat liiki kalu,
pluss looduslikud liigid Vagula jrvest,
nad vist loobusid. Kotkale on kik kalad
htviisi head, alates kogrest ja lpetades
forelli vi hinnalise koikalaga.
Kalakotkas on ideaalne veebikaamera
lind, ilmekas ja aktiivne. Pesa mnni
ladvas on hsti nha, ei ole varjatud. Kogu
aeg midagi snnib ja hlitsusi on ka
rohkelt. Ainuke probleem on, et kalakotkas
tahab olla oma pesaga kige krgemal,
aga pessa ngemiseks peab kaamera
olema veel pool meetrit leval pool ...



Kalakotka loo pani Urmas Sellise ja Ingmar Muusikuse abiga kirja Juhani Pttsepp.
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet