1/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Juhtkiri
VESI MEIE MBER JA SEES

Tuli, vesi, maa, hk. Neist neljast elemendist arvati koosnevat kogu maailma kiksus veel paar tuhat aastat tagasi. Nd teame, millest tuleb tuli, millest on tehtud maa ja millest koosneb hk. Kuid vesi see on ikka vesi.
Kui koolikeemiast ka muud meelde jnud pole, siis on see vee valem. H2O. Ning koolibioloogiast seegi, et elusolendid koosnevad philises osas veest. Ilma toiduta saab mnda aega hakkama, kuid ilma veeta on lips lbi ige varsti.
Eestis tundub, et vett on kll ja kll. Seda sajab meile kaela rohkem, kui vahel tahaksime. Seda on rentslites ja lodumetsaalustes. Sestap ei oska me veel otse ja omadega hinnata, et vesi on tegelikult kulda vrt kraam.
Maailmas jb magevett ha vhemaks. Enamus mageveest on kogunenud pooluste jkilpidesse ja -liustikesse, ning nende sulades liituvad soolase merega. Soolase merevee magestamine pole aga sugugi mitte odav ettevtmine. Vett vajab ha arvukamaks muutuv inimkond nii tstuse kui pllunduse tarbeks. Eksperdid hoiatavad, et selle sajandi sjad vivad hakata puhkema just nimelt vee prast. On seelbi konflikte Euroopaski, niteks Doonau paisutamise mber.
Kuid ka magevesi ei pruugi olla nii mage, kui me seda arvame. Selles on aineid, mida meie organism vajab, ent on neidki, mida ei vaja vi suisa kardab. Nnda tuleb magevett sageli puhastada, ja seegi on kallis lbu. Ning ega keegi oska tpselt telda, kui palju just on liiga palju. Lisaks elavad eri rahvad erinevate kivimite peal. Ja nnda on Phja-Eesti phjaveed kaltsiumirikkamad kui Soomes, seal omakorda leidub phjavees enam radioaktiivseid elemente kui maades, kus vesi kaljude vahelt vlja ei pumbata. Nnda on ka htne Euroopa veedirektiiv pigem meie ndisteadmisi keskmistav dokument kui mingi loodusseadus.
Kuid see ei thenda, et vett ei peaks hoidma kokku. Eesti elanik tarbib keskmiselt magevett pevas tosin korda enam, kui see sstliku majandamise korral mistlik oleks. Suur osa on siin muidugi kaevandustel, kuid ka olmes oleme vee raiskamises Euroopa esirinnas. Harjumusi on raske muuta. Kuid siiski. Kas peab vesi kraanist pahinal jooksma, kui hambaid peseme? Vi kolinal kraanikausist alla voolama, kui vaid ht ja ainsat lusikat loputame?
Ka vee ringkik looduses viks olla meist vhem mjutatud. Nnda jb tulevikuks enam seda eluks hdavajalikku vedelikku ringi kima.



Loodus
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet