1/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Roheline laine
JOSEPH BEUYSI HARGNEVATE TEEDE AED

Roheline laine on rubriik, mis tutvustab rohelist mtet visuaalkultuuri vallas kunstinhtusi, mille mrksnadeks on thelepanu ja respekt looduskeskkonna suhtes, mure ja hool erinevate eluvormide prast. Loodus, igemini biosfr on kunstikontekstis alati kohal olnud. Alates siis kas vi maastikumaalist vi taimornamendist. Loomulikult on looduse kohalolu iseloom kunstis aja jooksul muutunud. Kuidas nimetada selle kohalolu kaasaegset vormi? Saksa keeleruumis eldakse koloogiliselt orienteeritud kunsti kohta Natur-Kunst, ingliskeelses Environmental Art. Eestlased viks sraseid nhtusi pigem kokunstiks nimetada.

Kunstiajaloolased on pris ksmeelsel arvamisel, et prast Teist maailmasda on tegutsenud vaid kaks teliselt geniaalset kunstnikku popkunstnik Andy Warhol ja kontseptualist Joseph Beuys (19211986). Mlemad rikastasid tohutult kunsti loomeleksikat ja mtestasid mber kunstnikuks olemist.

Masstootmine ja inimene. Kui Warholi loomingu fundamentaalseteks mrksnadeks on masstootmine, -tarbimine ja laiatarbekultuur, siis Joseph Beuys tegeles eksistentsiaalsete ksimuste ja igavikuliste vastustega. Tema fokuseeris oma loomingu hoopis elu fenomenile, inimesele ja teda mbritsevale keskkonnale.
Beuys oli skulptor, videokunstnik ja Fluxuse-nimelise avangardirhmituse liige. Beuys oli performanceikunstnik, kontseptualist ja poliitik. Beuys oli showman ja shamaan. Beuys oli kokunstnik. Seda viimast pole kll nii tihti ja otse vlja eldud, kuid Beuysi vib igusega pidada kokunsti rajanitajaks, kunstnikuks, kes ti oma loomingusse sisse keskkonnateadlikkuse ning dialoogid teiste eluvormidega. Tema teoseid iseloomustab suur annus animistlikku suhtumist mbritsevasse, respekt kige erinevamate eluvormide vastu, nende aktsepteerimine ja nende vajadustele thelepanu pramine. Beuys ei kohku tagasi ebameeldiva ja ebamugava ees.

Vildi ja rasva mtoloogia. Kui hakata lahti harutama Beuysi loomingut, siis on lausa kohustuslik jutustada ks seik tema elust, mis igupoolest juhtiski Beuysi kunsti ja kunstiajalukku. Nimelt mobiliseeriti ta Teise maailmasja ajal Luftwaffesse. 1943. aastal sattus ta Nukogude Liidu kohal lennunnetusse ning ji imekombel ellu. Plenud mehe korjasid les Krimmi tatarlased ning ravisid teda loomarasvaga vides ja siis vilti mhkides. Kogu kehapinnaga lbi tunnetatud ravikuur saigi Beuysi loomingu ajendiks nd, kus ta oli terveks tehtud, muutus tema kohustuseks teiste ravimine. Sealt saigi alguse rasva ja vildi mtoloogia, nn alavrsete materjalide estetiseerimine, orgaanilise aine(se) murdmine kunstisaalidesse ja publiku meeltesse. Samuti nn isikliku mtoloogia rakendamine kunstipraktikas, enda isiku ja oma loomingu lahutamatus.

Joonistus on kige alus. Nagu paljud teisedki, alustas Joseph Beuys joonistustega. Kunstnik on ise oma joonistusi pidanud kige thtsamateks teosteks, ilma milleta poleks ta iial judnud hilisemate poliitiliste aktsioonideni ja skulptuurideni. Viimased ongi tema ikoonilised teosed, millest tna kirjutavad kunstiajalooraamatud ja mis figureerivad suuremate kunstimuuseumide psiekspositsioonides.
Verega skitseeritud loomad ja sega markeeritud suhteskeemid nii ttab kunstnik lbi arhetpseid kujundeid ja suhetekimpe, juab nn alavrsete materjalide ja ajatute teemadeni.
Beuysi phimaterjalideks kujunevad vilt ja rasv. Tema heks tuntumaks rasva- ja lhnaskulptuuriks on 1963. aastal loodud Fat Chair. Rasvatooli materjal meelitab vaatajalt vlja esimese spontaanse reaktsiooni, vorm ja thendused longivad sellele laisalt jrele kui ldse. Nii tutvustab kunstnik publikule substantsi potentsiaali ja pab stimuleerida diskussiooni. Samas lhub Beuysi lhnaskulptuur teravalt enda kaasaegset vormitraditsiooni, hakates mngima ainesmboolika ja autobiograafiaga.
Beuysi kasutatud materjalid vib laias laastus kaheks jagada: kerged, fluidaalsed, ilma stabiilse struktuurita ained ning tugevad, rasked, kindla struktuuriga ja raskesti mjutatavad. Soojatundlikud materjalid lubavad uurida liikumise ja muutumise ning vormi vahelisi suhteid. Neid igapevaseid aineid omavahel kombineerides rgibki Beuys oma lugu.

Elu koiotipuuris. 1967. aastal hakkab kunstnik oma teoste mrgistamiseks kasutama pruuni risti ja Hauptstromi-kirjaga templijljendit. See kujuneb Beuysi lbivaks motiiviks ja omamoodi kvaliteedimrgiks. Pruunis ristis nib Beuys kokku vtvat kogu oma tegevust iseloomustavad peamised kontseptid selles kohtuvad iidsete ja unustatud religioonide phad mrgid ning Kristuse kannatuslugu, pluss veel militaarsfrides ringlev esmaabi tingmrk. Beuysi pruun rist on joonistatud kuivanud vere vrvi ollusega, mis omakorda toob sisse orgaanilisuse dimensiooni ja viite aja loole ning kulgemisele. Hauptstromi-tempel aga mjub demokraatia ja seadus( likkus)e smbolina.
Orgaaniliste ainete krval on Beuysi teostes thtis roll loomadel. Beuysile kehastavad loomad elusaid elementaarjude. Aktsioonis I like America and America Likes Me mngib peaosa koiott. See algas Joseph Beuysi reisiga Saksamaalt Ameerikasse. Lennuvljal mhiti kunstnik vilti ja sidutati kiirabiautos Ren Blocki galeriisse. Aktsioon, mis kujutas endast ndala jooksul koiotiga hes puuris elamist, lppes samalaadse teekonnaga tagasi. I like America puhul oli tegemist smboolse Ameerika (taas)avastamisega. Beuys kui tulnukas Vanast Maailmast kohtub ja pab kohaneda koioti kui uue kontinendiga. Smboolne kordamisrituaal on kui teraapiline seanss, mis annab vimaluse oma varemtehtud vigade parandamiseks ja selle kaudu stunde letamiseks. Beuys avastab teist korda Ameerika, kuid respekteerib selle pliselanikku ja jtab ta aktsiooni lpus ellu.
Koiotti vib pidada Ameerika kvintessentsiks ta oli mandri plisrahvaste pha loom, hunt, kes kunagi ammu rnnanud Euraasiast Ameerikasse. Koiott smboliseeris indiaanlaste uskumustes transformatsiooniprotsessi, vimalust muutuda hest teiseks. he liigi ajalugu kattub he ilmavaate ajalooga.

Kasvagu 7000 tamme. Joseph Beuysi mastaapseim kokunstiaktsioon 7000 tamme leidis aset seitsmendal Documental Kasselis, Lne-Saksamaal. Kunstnik vedas Fridericianumi ette vljakule 7000 basaltrahnu. Hiigelsuur kivihunnik takistas klastajaid nitusele sisenemast, kuid hunniku likvideerimiseks oli Beuys seadnud tingimuse iga kivi ravedamiseks pidi istutatama Kasselisse he tammepuu.
Nii tegi kunstnik kingituse tehasetolmu mattunud tstuslinnale, ning Beuysi kunstiprojekt kasvas kige laiahaardelisemaks teoseks, mida Documental seni eksponeeritud. 7000 tamme polnud ainult linnale kopsude tagasi andmise aktsioon, see kasvas avaraks keskkonda reaalselt mjutavaks teoseks. Beuys, kes end elu lpuni skulptorina identifitseeris, oli hakkama saanud telise ajaskulptuuriga, projektiga, mis ajas ja ruumis pidevalt edasi kasvab-areneb. Esimese tammepuu istutas Beuys ise 1982. aastal, viimase ta poeg Wenzel kaheksanda Documenta avamisel 18 kuud prast kunstniku surma 1986. aastal.
Tammede istutamise aktsiooni eesmrgiks oli anda vorm elu, hiskonna ja kossteemi pideva muutumise ning ajatu ringluse printsiibile. Kasvav puu kehastab energeetilist phimtet, kus kaosest saab liikumise kaudu vorm. Kivi on staatiline, klm ja kristalne materjal, puu aga sisaldab potentsiaalset soojust. Kogu aktsioon smboliseerib ka mtte-, suhtumise- ja hoiakutevahetust kristalne, staatiline, muutumatu ja paindumatu objekt viitab meie praegusele mtlemisele, loetletava mateeria ja kvantiteedi kultuurile, surma kultuurile. Puu aga smboliseerib elu ja avatust, pidevat potentsiaali millekski muuks muutuda. Beuys ise nimetab sellist skeemi kui Energy Plan For The Western Man. See jb soojuses ellu, snnib uuesti ja rkab.
Miks just 7000 ja miks just tammed? Number 7 on ldse erilise thendusega, see ei viita mitte ainult 7. Documentale, vaid on alati olnud linna- ja pargiplaneerimise vormiloovaks substantsiks. Ning 7000 puud suudavad reaalselt muuta linna ilmet ja sotsiaalset keskkonda. Istutades tammepuid, tagastas Beuys positiivse konteksti loomise kaudu tamme kui smboli saksa rahvale ta rehabiliteerib iidse druiidide puu natsismboolika hulgast.
Beuysi kui kokunstniku jaoks olid keskkond ja elu fenomen pigem partneriteks kui idee realiseerimise materjalideks. See loomingu selgepiirilisus ja samas ka mitmekihilisus eristabki Beuysi nii kujukalt oma kaasaegsetest. Beuysi loomingu range paigutamine oleks lhingelik ja vgivaldne, talle saab lheneda erinevaid teid pidi, ning heks vimalikuks vtmeks on keskkonnast lhtuv lhenemine.



Rael Artel on kunstiteadlane, kes kompab looduse ja visuaalkultuuri puutepindu ja mjuvlju
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet