Mis ühist on Aafrika antiloopidel ja Eesti punahirvel? Ühe Eesti elaniku jaoks on neid näha üsna kallis lõbu. Et looduses antiloope kohata, tuleb Aafrikasse sõita. Et punahirve looduses näha, tuleb minna küll lähemale, olgu näiteks Hiiumaale. Kuid seal passida ja passida ja passida. Ning ka siis pole kindel, et seda kaunist looma näha saab.
Meie punahirve ja Aafrika kannat lahutavad tuhanded ja tuhanded kilomeetrid. Üks elab metsas, teine savannis. Kuid seadused, mille järgi need loomad elavad, on ühised. Ühine on ka põhivaenlane. Inimene. Ehkki vaenlase motiivid on erinevad. Kanna liha on maitsev ja toitev ning Aafrikas pole nälg mingi enneolematu nähtus. Euroopa jahimees näljas pole, kuid hirvel on jälle ilusad sarved, mida seinale riputada. Ning mille eest auhindu saada. Kanna on niisiis liiga magus, punahirv jälle liiga ilus. Jälle üks näide, et looduslik valik pole arvestanud inimese olemasoluga.