1/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
JOOGIVESI VOOLAB LESMGE

Vesi suured laevad kannab, vesi palju judu annab. Nnda riimus vee teema mdunud sajandi algupoole kupleedes. See on ige tnaseni, kuid mne tpsustusega. Seni, kuni vett jtkub. Ja seni, kuni see on piisavalt puhas. Kui puhas just tpselt peab joogivesi olema, et see meie tervisele otsest hda ei teeks? Kllap esitavad selle ksimuse ka meie jreltulevad plved.

Joogivesioinas. Ruge bikuorg on ilus igal aastaajal, kuid eriti veel kevadhtuti, mil see tepoolest rest reni bikulaulust tis on ja legi ajab. Kuid siin orus laulab veel ks teine loom. Vesi - oinas. Vesioina laulu on nii kuulda kui nha. Korraprase puhkimisega paiskab see orunlva poole hommikupikeses vikerkaarelise veesamba. Ning surub ojavee mda terastoru les mkke, taluperele juua ja muidu tarvitada.
Vesioinas pole lihast ega nahast, see on lihtsalt ks kaval metallpump, mis siin vett juba 64 aastat kolmekmne meetri krgusele pumpab. Kuid vesioina ime polegi ehk niivrd tehniline leiutis ise, kuivrd asjaolu, et oja vesi on joodav. See on joogivesi. Olnud lbi sajandite, ja jnud selleks tnaseni.

Konserveeritud vesi. ks huvitavamaid ja kttesaadavamaid lektre on mitmesuguste konservtoiduainete koostise loetelud pakenditel. Nii niteks vib hea nne korral lugeda konservi rim tomatis plekkpurgilt, et selle koostis on rimed ja tomat. Kuid asi on muutumas. Viimastel aastatel on valmistoidukirjetesse ilmunud ks uus vlusna. Joogivesi.
Veel 1970. aastatel vis meie ajakirjandusest leida sarkastilisi nupukesi sellest, kuidas Jaapanis ja Itaalias, USA-s ja Pariisis tuli inimestel joogivett osta poodidest. Muu ei klvanuvat juua. Kole lugu! Meie poodidesse ilmus pudeldatud joogivesi mgile aastat viisteist tagasi, olles heks perestroikale jrgnenud vabaduse kuulutajaks. Alul tundus veemmine midagi humgi sarnast. Nd on sellega harjutud. Harjunud on ka veemjad. Algselt kusagilt luna poolt sisseveetud vee asemele on end asetanud Eesti vesi. Maa phjast, phjaveekihtidest.
Ometi pole maapealnegi vesi joogiklbmatu. Tallinn joob suuresti just lemiste jrve kokku voolanud vett, seda asjakohaselt enne tdeldes. Tavaprastest talukaevudest, mida nd pidulikumalt on hakatud ahtkaevudeks nimetama, kustutab janu suur osa meie klarahvast. Ja kui vahel matkates selgub, et veepudel thi, saab selle tita allikast vi isegi mnest jrvest, ja hda pole midagi. Kuid milline on joogivee tulevik Eestis?


Tiit Hunt, Raigo Pajula
Nagu vett meres. Vee tulevik sltub kahest asjaolust. Kui palju seda olema saab ja kui hea vi halb see on. Kuigi kaks kolmandikku Maast on kaetud veega, on sellest joodav vaid 3,5 protsenti. Ja enamik joogiveest on kinni klmunud polaaralade liustikes. Nnda jb inimesele joogiks vaid 0,01 protsenti kogu maisest veest. Ning sedagi tuleb jagada loomade ja taimedega. Paljud prognoosid hoiatavad, et sel sajandil vib magevee nappus hakata phjustama enam rahvusvahelisi pingeid kui naftavarude haldamine.
1996. aastal kasutas inimkond umbes poole kttesaadavast mageveevarust. Mageveega on siiski hea asi, et seda tuleb ka juurde. Vee ringkik looduses, nagu koolis petatakse. Kuid halb on, et seda ei tule juurde lputult.
Inimene vajab tervislikuks eluks vhemalt 55 liitrit puhast magevett pevas. 55 maad ei suuda seda normi kindlustada. Asja teeb hullemaks pldude leniisutamine.
Eesti elanik kasutab pevas joogiks ja olmehuvides keskmiselt 150 liitrit puhast phjavett. Sellele lisandub umbes 70 liitrit puhastatud pinnasevett. Ning veel lisaks lheb kaevandustest vee vlja pumpamisel kolm korda rohkem vett vett vedama. Nnda et keskmisest sstvast normist kulutame tosin korda enam puhast vett elaniku kohta.
Vee hulk tundub et Eestit ei puuduta. Kuid siiski. Isegi Luna-Euroopa maad vaevlevad mageveepuuduse kes, seda ise kll avalikult tunnistamata. Kui veepuudus suureneb, suureneb ka migratsioonisurve Phja-Euroopasse, kus vett rohkem vtta. Kui niteks Hiinas langeb phjavee tase aastas meetri vrra, siis Eestis on viimase viie aasta keskmine phjaveetase kas stabiilne vi isegi veidi tusev. Vett vetakse vhem. Enim paistab see vlja Tallinnas, kus viie aastaga tusis phjaveetase kmmekond meetrit.

Headus ja teadus. Phjavett jlgitakse Eestis 80 vaatluspostil, kus 2001. aastal oli 343 vaatluskaevu. Kige hoolsamalt jlgitakse joogivett Tallinna kandis ja Ida- Virumaal, aga ka Pandivere karstialal. ks phjaveeproov maksab 1200 krooni.
Euroopa Liidu nuete kohaselt ei tohi phjavee nitraadisisaldus letada 50 milligrammi liitri kohta. Eestis on nitraatidest kige enam ohustatud Pandivere ja eriti Adavere piirkond. Mne sealse kaevu vee nitraadisisaldus on piirnormi letanud kolmekordselt, rekordiks aga lubatust viis korda suurem reostus.
Kui nitraate on joogivees liiga palju, vib see mjuda inimese vereloomele ja suurendada vhiohtu. Phireostusallikaks on pllumajandus, tpsemalt snniku- ja virtsamajandus. Prast vahepealset langust on loomapidamine kasvamas ning sellega hes ka surve selle karstipiirkonna phjavetele. Seeprast on PHARE projekti kigus koostatud nende alade pllumajandustootjatele reeglistik, mis aitaks neil edaspidi jrgida nitraaditundliku ala kaitsekorralduskava. Nitraatidega on hdas kogu Euroopa, kolm EL-i liiget on selles osas kaevatud Euroopa kohtusse.
Mureks on ka baarium. Eriti ohtralt leidub seda elementi Kunda, Rakvere ja Kohtla-Jrve phjavetes. Euroopa Liit baariumi sisaldust joogivees ei piira, USA aga teeb seda phjendusega, et liigne baariumisisaldus joogivees vib phjustada seedehireid ja krget vererhku.
Vesi vib ju hea olla, kuid kraanini judes ikka oma headuse kaotada. Ning lisaks veel palju vett asjatult pinnasesse tilkuda. Probleem on kige teravam Tallinnas, kus tuhandest kilomeetrist torustikust vajaks vljavahetamist umbes pool. Siiani on seda suudetud teha viiendiku puhul. Raskeks teeb torustiku asendamise nii selle kallidus kui ka vajadus silitada veevarustuse stabiilsus ning edaspidi seda isegi suurendada. Selle ajani, mil torustik uuendada suudetakse, sisaldab Tallinna kraanivesi liiga palju rauda ja vesiniksulfiidi.

Vesi vrib sstmist. Kui me Eesti kodus juba kolm korda enam joogivett kasutame, kui sstvaks eluks vaja, siis on ilmsest ilmsem, et peame ha enam mtlema, kuidas vett ssta. Sest joome ja sme vett ikka sama palju, kui inimese organism vajab paar liitrit pevas. Nnda on letarbimine sama hea kui vee saastamine. Mida rohkem phjavett vlja pumpame, seda enam imbub phjavette lisa pinnasest ja merest hes oma lisanditega.
Vee sstmisele Eestis just liiga palju ei melda. Statistikaameti keskkonna-alane aastakogumik juhib thelepanu, et kuigi phjavee kasutamine on Eestis 15 aastaga vhenenud kolmandiku vrra, oleme ikka Euroopa suuremaid joogivee raiskajaid. Ning seda meie kliimas, kus pldude niisutamine pole just niisama veerikas kui niteks Hispaanias. Tegelikult kajastavad Eesti phjavee vljapumpamise andmed ainult loaga veevttu. See thendab, et need puurkaevud, kust vetakse alla viie kuupmeetri pevas, ldisesse arvestusse ei lhegi.
Siiski-siiski, midagi on ka tehtud. Nimelt annab Eesti Veehing vlja Orase veesstuauhinda. Muude veeseadmete seas ka sstvaid segisteid tootev Oras ning veehing pavad sellega hiskonna thelepanu prata vajadusele melda mitte ainult tarbimiseks kuluva vee kvaliteedile, vaid ka selle kvaliteetse ning haruldase loodusvara sstmisele.
ks joogivee sstmise hoobasid on selle hind. Tallinnas maksab kuupmeeter vett hes selle kanaliseerimisega 16 krooni. Tehhis niteks on vee hind kaks korda madalam. Kuid hoolimata suhteliselt krgest hinnast ei ole meie veejoojad veel harjunud vett hoolikamalt kokku hoidma. See thendaks alul muidugi lisakulusid. Kvaliteetsemaid ja vett sstvaid kraane, paremaid projekte kortermajade renoveerimisel ning ka riigi veestrateegia muutmist. Siiani ei soosita suurte hiskondlike asutuste ehitamisel vi remondil investeerimist suhteliselt kallimatesse, kuid vett sstvamatesse ja hgieenilisematesse veeseadmetesse, nagu niteks aegkatkestiga segistid. Pigem talutakse mitu korda suuremaid veearveid.

Kuidas voolata lesmge? Muidugi mitte igavese jumasinana. Vaid ikka iseenese vooluju kulul, nagu Ruge vesioina puhul, vi siis muude pumpade-torude vahendusel. Ning mida vhem on vaja pumbata, seda rohkem hoiame kokku vett ja sstame loodust.
Eelkige algab vee sstmine perekonnast. Sellest, kas viitsime niteks hommikusel hambapesul aeg-ajalt ka kraani kinni keerata vi laseme veel voolata. Keskkonnainvesteeringute Keskus toetab oma aastaeelarvest kige enam veekaitset. See moodustab veidi alla poole kigist keskkonnaprojektidest, mida kokku toetatakse. Sel aastal pannakse veekaitsele panus 117,8 miljonit krooni, millest joogivesi moodustab umbes poole. Eesti rahadele lisanduvad veel rahad Euroopa Liidust. Nii et vee selgena hoidmine on riigi keskkonnarahadele kige kallim lbu. Et see vett vedama ei lheks, on ainus vimalus vett ja selle headust ssta ning seelbi hinnata.



Tiit Kndler
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet