1/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
PUNAHIRVE OHTLIK ILU

Tiit Hunt
Lti filmimeeste vahendusel nnestus mul elus esimest korda elada kaasa euroopa punahirve armumngule. Vidzemes Madona linna lhistel on hirvepark, kus kolleegid Lti televisiooni keskkonnasaatest hirvemngu filmisid. Pilt oli nii vapustav, et ajendas selle suursuguse looma kohta rohkem teadmisi nutama. Nhtut arvesse vttes ei olnud llatav, et hirvemng on jtnud sgava jlje teistessegi, kes sellega kokku puutunud.

Pargihirved ja loodushirved. Ma sain aru, kes meist on tugevam, ja mul oli hea meel, et ma sain peidus olla, meenutab zooloog Tiit Randveer aastate eest samuti Ltis kogetud vaatemngu. Ma kll ei tea, kas ta oleks mind ldse thele pannud ja konkurendiks pidanud, aga tahtmine ennast vikseks teha mul muidugi oli.
Eesti jahimeeste esmased kokkupuuted euroopa punahirvega olid just Ltis, kus neid enam kui paarikmne aasta eest imetlemas kidi. Rohkem kui trofeed, jahiti toona elamusi. Kuigi euroopa punahirv jooksis tuhandete aastate eest ka praeguse Eesti aladel ringi, surus kliima muutumine selle looma asustuspiiri kaugemale lunasse.
19. sajandil lksid moodi hirvepargid, ja neid rajati ka Eestisse. Viimased tegutsevad pargid olid Audrus, Vigalas ja Mustjrvel. Vigala hirvedele langes au olla siinse loodusliku asurkonna alusepanijaks. 1969.1970. aastail toodi Hiiumaale Vigalast 28 looma 25 lehma, 3 pulli. Hiljem toodi hirvi ka Ltist ja Leedust. Hiiumaa Jahimeeste Seltsi direktori Arvo Maiveli mletamist mda on pulle vere vrskenduseks toodud isegi Tallinna Loomaaiast.

Tiit Hunt
Hinnaline uluk. Kogu Eestis arvatakse praegu elavat
14001500 hirve. Hirv on philiselt levinud Hiiumaal,
Saaremaal ja Luna-Eesti maakondades, kuid ksikuid rndajaid
vib kohata pea igas maakonnas.
Ei ole vist htegi teist ulukit, keda peetakse nii hinnaliseks,
kui punahirv, arutleb Randveer. Hinnaliseks teevad teda
sarved, see kroon, mis on ainult euroopa hirvedele iseloomulik.
See on uhkem kui helgi teisel loomal, uhkem kui teistel
hirvedel.
Isaslooma kttimine on ikka kuningate jaht, ei hoia ka
Maivel vljendites kraade kokku, ei ole igahe jaht, ta on
vga uhke loom.
Randveer arvab, et euroopa punahirv on maailmas kige
enam mberasustatud uluk.
Phjus on kahjuks proosaline, jahimehed himustavad trofeed.
Samas on punahirv hea kohaneja, vhenudlik toidu
suhtes ja on kikjal suurepraselt toime tulnud.

Puud maiusroaks. Punahirvega vivad kaasneda metsa- ja pllukahjustused, sest hirv on osaliselt dendrofaag ehk puugija, kuid samas vib ka pllult kartuleid vi porgandeid les vtta. Niisiis on vimalik, et hirv on konkurent nii pdrale, metsamehele, metsseale kui pllumehele.
Kartuliplde on kll kaapinud, viljaplde on ka klastanud, aga mitte nii tihti kui metssiga, vahendab Maivel Hiiumaa kogemusi. Talumehed on harva abi saamiseks jahimeeste poole prdunud, kuigi ksikuid juhtumeid on ikka ette tulnud.
Randveeri hinnangul pole hirvedega probleeme tekkinud, kuna nende arvukus ei ole krge.
Praegune asustustihedus ei ole kaugeltki vrreldav sellega, mis on Kesk-Euroopas vi mnes teises piirkonnas, iseranis, kui me vrdleme Shotimaaga, kus on kige tihedam leldse, tleb Eesti Pllumajanduslikooli dotsent Randveer, kes htlasi on ka jahimees.
Euroopa punahirv on tna Eestis vrliik, sest ka vabalt le Lti piiri Luna-Eestisse tulnud loomad ei ole loodusliku protsessi tagajrg. Koiva je orgu, kust on prit suurem osa ise Eestisse rnnanud punahirvedest, on loomad asustatud Kuramaalt ja kaugemalt. Ajalugu on nidanud, et enamus introdutseerimise katsetest ei ole hsti lppenud. Kige eredamad nited Eestis on khrik, mink ja ondatra. Punahirv on siiski aastatuhandete eest siin elanud, seega kadunud poeg. Oht elukeskkonnale ja teistele metsaasukatele ilmneks arvukuse mitmekordistumisel.

Pulmad peetakse septembris. Kui metskitsel on sokk ja kits peaaegu hesuurused, siis euroopa punahirve isasloomad on tunduvalt suuremad kui emased. See on loodusliku valiku tulemus, sest pullide vahel kib vga terav vitlus ning peale jvad ainult kige suuremad ja tugevamad. ks isasloom vitleb endale vlja voli viljastada kik emasloomad.
Kui talle peale vaadata ja tema hlt kuulda, vib arvata, et ta on igatepidi tegija, tleb Randveer.
Hirvekisa algab septembri keskel ja vltab umbes kuu aega. Enam-vhem samal ajal hakkavad emahirved eritama lhnavat sekreeti, mis ajab isased praseks.
Kik kogenud ja tugevad pullid koguvad endale oma haaremi. Mida suurem on haarem, seda enam muret ja peavalu valmistab see omanikule, sest vra vara kallale tikkujatest pole puudust.
Soo jtkamiseks ei piisa ainult hvardavast hlest ja muljetavaldavatest sarvedest. Sageli tuseb isahirvede vahel armutu vitlus, mida noortel pullidel on targem kaugemalt jlgida ja hdaohu korral jalga lasta. Puseldes vivad loomad sarvipidi kinni jda ja seelbi hukkuda. Juhtub sedagi, et peale rasket td, kui haarem on kokku aetud ja noorte pul - lide eest kaitstud, tuleb omand vitluseta loovutada jult samavrsele, kuid puhanud vastasele. Siis tuleb kas loobuda vi kike taas otsast alustada.

Hirvepopulatsioonis on kord majas, igal lorul ei ole seal asja, vtab Randveer kokku.
Noortel pullidel pole muud vimalust, kui suuremaks ja tugevamaks kasvada, et kskord ise teistest le olla. Paraku kigile paaritumise nne elus antud ei olegi. Ometi, kui lehmi on karjas vga palju, ritavad ka viksemad vennad paarituda, vahel see neil ka nnestub.
Punahirve pull on seksuaalselt vimekas, kuid sellele vaatamata jb hirve kui liigi sigimispotentsiaal mnevrra pdrast maha ja on oluliselt viksem, kui metskitsel. Siinses piirkonnas toob hirvelehm aastas ilmale reeglina he vasika, harva kaks.

Jaht toimub jooksuajal. Praegu ktitakse Eestis igal aastal 100200 looma. Randveeri hinnangul jb see arv alla juurdekasvu.
Peale inimese tunnevad hirvest kui saakloomast rmu ka suurkiskjad.
Hiiumaal ilves, mandril ka hunt. Suurkiskjate jud kib le vasikatest ja lehmadest, pullile nad reeglina ohtlikud ei ole. Vaid oktoobris-novembris, kui pull on ennast mirgamise ja armumnguga vga ra vaevanud, vib hunt ka tema vastu taplusest vitjana vljuda. Paraku kasutab ka inimktt enda kasuks aega, mil hirvepull just arukusega ei hiilga. Jahihooaeg punahirvele algab koos jooksuajaga. Maiveli snul on muul ajal pulli pea vimatu kohata. Hullunud isaseid pstavad hdaohust sageli emahirved, kes ka paaritumise ajal suudavad pea selgena hoida. Hiiumaal, kuhu punahirv kige esimesena asustati, on ka lekttimise kogemus. Igal ministrihrral oli loapakk taskus, spru oli palju, keegi ei tahtnud lehma vi vasikat lasta, meenutab Maivel nukogudeaegset arutust. Pullide laskmisega aeti asurkond tasakaalust vlja ja see paarikmne aasta tagune allakik annab tunda tnaseni.
Praegu kaotab Hiiumaal kti kuuli lbi elu umbes kolmkmmend hirve aastas. Hirve laskmine on vga kallis lbu, mida suudavad reeglina endale lubada ainult vlismaalased. Olenevalt trofee suurusest vib he lasu hind olla kuni 50 000 krooni.
ldiselt punahirv inimesele ohtlik ei ole, kuid sarnaselt pdraga vib arusaamatusi ette tulla noorte kogenematute pullidega. Ka jooksuaegne pull vib olla sna pahane, kui sel ajal tema teele sattuda. Siiski pole Eestis teada juhtumeid, et hirv oleks inimest rnnanud.
Mned mehed oskavad teha pdralehma hlt, rgib Randveer, ma titsa saan aru sellest pullist, kui ta kuuleb lehma hlt ja neb selle asemel mingit veidrat olendit, kellest tal mingit rmu ei ole. Mina pulli asemel saaksin ka kurjaks.
Hirve eluiga on umbes 14 kuni 16 aastat, oma parima fsilise vormi saavutab punahirv 1012-aastasena. Selles vanuses on hirvedel kige suuremad ja harulisemad sarved. See on ohtlik ilu, nagu veenduda visite.



Riho Vstrik on keskkonnaajakirjanik,
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet