1/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
VITLUSVIMELINE PIIM

Esimestel pevadel prast snnitust eritub kikidel imetajatel oma jrglaste toitmiseks mitmes mttes eriline piim ternespiim. Viimasel aastakmnel on ternespiimale pratud suurt thelepanu seoses selles leiduvate bioaktiivsete hendite rohkusega. Ternespiima koostisosade lisamisega tavalisele joogipiimale saavutatakse lausa uus toode funktsionaalse ehk funktoidu hulka kuuluv hperimmuniseeritud piim. Selgituseks olgu lisatud, et funktoiduks loetakse sellist toitu, millel on testatult soodne mju inimese tervisele.

Ternespiim aitab kohaneda. Et inimesed joovad kige rohkem lehmapiima, siis teemegi tutvust lehmade ternespiimaga. Ka ternespiima kohta kehtib vanasna heal lapsel mitu nime. Nii kutsutakse seda vedelikku veel kolostrumiks, terneks ja srpiimaks.
Tavalisest lehmapiimast erineb ternespiim sna oluliselt. See omaprane piim moodustub poegimisjrgselt lehma udaras ja aitab vastsndinul edukalt kohaneda vlismaailmaga. Esmane imemisrefleks kujuneb vasikal vlja kuni tunni vltel prast sndimist. Ternespiimas leiduvad kaitsevalgud immunoglobuliinid imenduvad noorlooma seedekulglast nii, et nende bioloogi- line aktiivsus silib. Viimane tsiasi kaitseb vasikat nii viirus- kui ka bakternakkuste eest. Samuti aktiveerib esmakordadel udarast imetud vedelik ka seedekulgla talitlust, soodustades lootelise arengu vltel sinna kogunenud lootepigi eemaldumist. Mida vanemaks vasikas saab, seda vhem tungib aktiivseid kaitsevalke seedekulglast verre. Analoogsed muutused toimuvad kolostrumi biokeemilises koostises.
Kige vrtuslikum ongi esmaselt erituv kolostrum, iga jrgneva korraga muutub see aina lahjemaks. Ternespiima koostis sltub nii lehma sdaratsioonist, kinnisperioodi pikkusest kui ka kolostrumi erituskorra arvust. Alates viiendast poegimisjrgsest pevast hakkab ternespiimas immuunglobuliinide sisaldus oluliselt langema, sest vasikas ei suuda neid thusalt omastada. Vrvuselt on kolostrum kollakas vi pruunikas, omaprase lhnaga, nrgalt happelise reaktsiooniga, kallamisel isegi kergelt veniv vedelik. Vlimuse poolest seda joogipoolist kll isuratavaks lugeda ei saa.

Rikkalik koostis. Vlimusest palju olulisem on ternespiima rikkalik biokeemiline koostis, mis sisaldab pea veerand tuhat erinevat komponenti. Kuivainesisalduse poolest letab ternespiim tavalist joogipiima rohkem kui kahekordselt. Eriti tuleb rhutada loo peategelase krget valgusisaldust. Nii on ternespiimas valke pea neli korda rohkem vrreldes tavalise joogipiimaga. ks valgurohkuse allikas tuleneb immunoglobuliinide ehk kaitsevalkude rohkusest. Seevastu ssivesikuid on kolostrumis joogipiimast kasinamalt. Nii on ternespiimas piimasuhkrut pea poole vhem kui tavalises lehmapiimas.
Samas on joogil krge energeetiline vrtus. Viimane tuleneb temas leiduvatest rasvadest. Prast snnitust erituv esmane piim on ligikaudu kaks korda rasvasem vrreldes normaalpiimaga. Rasvarikkusega kaetakse vastsndinu esmased energeetilised vajadused. Koos rasvadega on kolostrumis mrkimisvrselt ka vitamiini A, mille sisaldus vib kndida kuni 3000 mikrogrammini liitris, mis on kmme korda enam tavapiimast. Tiskasvanu vitamiin A pevane vajadus on kolm korda viksem vrreldes ternega.
Nii rasvad kui ka vitamiin A hoolitsevadki peaosas ternespiima kollaka jume eest. Kui tavalises piimas esinevad piimarasvad vedelikus leiduvate rasvakerakestena, siis kolostrumis on rikkalikult hoopis rasvakerakestega tidetud rakke. Vrreldes tavalise joogipiimaga on kolostrumis rohkem ka ensme, hormoone ja mitmeid kasvufaktoreid. Suurem soolade sisaldus annab kolostrumile ka tuntavalt soolaka maitse. Tsi, need muutused kaovad suhteliselt kiiresti, sest juba ndal prast poegimist hakkab udarast erituv piim nitajatelt sarnanema tavalise joogipiimaga.

Vrt kraam. Ehkki ternespiimast piimatooteid ei valmistata, on tegemist vrtusliku toiduainega. Tsi, otseselt selle vedeliku joomine nuab teatud eneseletust, kuid inimesele on see mitmes mttes vrtuslik kraam. Tarbimise krvalnhtudest viks mainida vaid seda, et tundliku seedimisega isikutel vib naturaalse kolostrumi tarvitamine phjustada khulahtisust. Phjus on rohkes magneesiumioonide sisalduses. Samas aitab just see biokeemiline eripra kaasa lootepigi eemaldumisele soolestikust.
Meie esivanemad majandasid sstlikult, ja nii kasutati ternespiima niteks kohupiima valmistamiseks. Et kolostrum kalgendub kuumuse mjul kergesti ja on vga valgurikas, siis nnestus kohupiimategu hsti. Vaid bioaktiivsete hendite loomulik kaitsevime hvis kuumttlemisel. Eriti levinud olid srpiimast toidud setude hulgas. Kauss ternespiimaga pandi kuuma ahju, kus see varsti kalgendus puderjaks massiks. Ka pliinide valmistamiseks kasutati ternespiima.

Kolostrumi ravijud. Raviks on eri kultuuride rahvameditsiinis ternespiima juba ammu kasutatud. Ndisaegsete analsimeetoditega on enamus kolostrumi tervendavatest koostisosadest ka tuvastatud. Kolostrumi meditsiiniliste heategude loetelu kujuneb aukartustratavaks. Ternespiima komponendid tugevdavad mitmeklgselt immuunssteemi, aitavad edukalt videlda erinevate nakkushaigustega, kiirendavad erinevate vigastuste ja haavade paranemist, pidurdavad vananemist, soodustavad lihaskoe arengut ja organismi varurasvade kasutamist; stimuleerivad siseelundite talitlust; reguleerivad veres kolesterooli ja glkoosi sisaldust, hpertoonia esinemisel langetavad vererhku jne.

Looduse looming jagatakse koostisosadeks. Et ternespiim kui jook on paljudele inimestele vastuvetamatu, siis eraldatakse vedelikust soodsa toimega komponendid ja nendest tehakse erinevaid preparaate. Nii leiame tervisetoodete nimekirjast ternespiima pulbreid, kapsleid ja tablette. Ka funktsionaalse toidu tootjad on avastanud ternespiima hved.
Lisades kolostrumi ksikuid osiseid tavalisele piimale, saadakse organismi immuunsust tugevdav joogipoolis. Phjus on selles, et ternespiimas on immuunglobuliinide hulk vrreldes tavalise joogipiimaga ligikaudu 70 korda suurem. Kerkib ksimus, kas vasikale meldud kaitsevalgud inimesele sobivad? Uuringutega on nidatud, et teatud mju inimese immuunssteemi ergutamisel neil on. Sellega on tidetud ka funktoidule esitatud kaks nuet. Toode peab soodsalt mjuma organismi tervisele ning olema loodusliku pritoluga.

Uus kasutusvaldkond ilutstus. Suhteliselt hiljuti hakati ternespiima kui lisandit kasutama ka kosmeetikatoodetes. Hetkel on kige tuntumad kolostrumilisandiga nahahooldusvahendid kreemid ja geelid, mis kiirendavad nahahaavade paranemist, kasvufaktoriga rikastatud tooted soodustavad naharakkude jagunemist, pidurdavad naha vananemisprotsesse ja aitavad vabaneda tselluliidist.
Ternespiima komponente vime leida ka teatud shampoonidest, kus nende lesandeks on juuste kasvu ergutamine. Seevastu suu hgieenivahendites aitavad kolostrumilisandid lihtsalt loomulikel kaitsessteemidel paremini maksvusele pseda. Et ternespiima komponentide eraldamine nuab eritehnoloogiat ja toorainevarud on teatud mttes piiratud, siis on sellised tooted ka mneti kallimad.



Urmas Kokassaar on bioloog, Tartu likooli teadlane
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet