1/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Intervjuu
INDREK ROHTMETS: LOODUSES TASUB VAADATA VALGUST.


Indrek Rohtmets, Maria-Mgi Rohtmets
Indrek Rohtmets on bioloog, loodus- ja teadusajakirjanik ning tlkija. Ta on maailmas palju reisinud ning oma reisidest ka palju loodusfotosid teinud. Ta on ka 18. veebruaril esitletava MT Loodusajakirja vlja antud aastaraamatu Lehed ja thed koostaja ning toimetaja. Loodus intervjueeris Rohtmetsa jaanuari keskel.

Sa oled hariduselt bioloog. Ometi lksid veel lisaks ppima ajakirjanikuks. Miks?
Paar aastat ttasin ajakirjas Horisont bioloogiatoimetajana ja tegin oma td, kuidas oskasin. Siis alustasid Tartus Marju Lauristin ja Peeter Vihalemm katse korras teise krgharidusena ajakirjanduse petamist. Kuulsin uuest eksperimentaalkursusest ja kandideerisin ka ise. Need neli aastat oli rmiselt meeldiv ja kasulik kogemus, mida vrtsitasid arvukad kohtumised huvitavate inimestega.

Enne Sind oli Horisondi peatoimetaja Feodor Feodorov. Siis Sina. Siis tulid majanduslikult rasked ajad. Kuidas Horisonti nnestus ellu jtta?
Meil on ikka olnud toetajaid ja hid autoreid, kes pole raha esiplaanile seadnud. Ka toimetus ise on olnud jgitu oma ajakirja patrioot. Kige raskemal hetkel tulid meile appi Soome ja Rootsi kolleegid, kellelt saime kingiks paberit. Vahepeal oli isegi mingi hetk, kui Horisont ilmus, juriidiliselt ajakirja aga ei eksisteerinud. Ajakiri kuulus kunagi nimelt EKP Kesk-komitee kirjastuse koosseisu. See asutus aga kadus ning tema vljaanded jid kui vaeslapsed ilma peale laiali ja enamus lkski kolinal veega alla. Horisont jtkas, mis oli tol ajal llatus isegi kultuuriministeeriumile, kes oli sunnitud ajakirjale mingi kindlama tausta looma.

Oled sna palju tlkinud. Kuidas Sulle tundub, kas meie loodusteaduslik terminoloogia on paigas vi on sellel midagi viga?
Keel on (ikkagi) arenev nhtus ja seeprast vib telda, et loodusteaduslik terminoloogia ei saa kunagi pris valmis ning vajab pidevat edasiarendust. Eestis on olnud thelepanuvrne huvi korrastada terminoloogiat ja vlja mtelda uusi snu. Vahepeal see tegevus soikus, ent nen, kuidas see taas rkab ja seda tuleb ainult tervitada. Tlkija pole lihtne tekstide hest keelest teise mberpanija. Ta on kultuurivahendaja, kellel lasub kllaltki suur vastutus, ka uute keelendite, terminite, taime- ja loomanimede loomisel- juurutamisel. Ja lpuks, tlkijast sltub sna palju, millised raamatud meie lettidele ldse juavad, sest paljud tlkijad osalevad aktiivselt sobivate teoste otsimisel.

Oled palju reisinud ning oma reisidel ka loodust pildistanud.
Igal asjal on oma ajalugu. Kuuendas klassis tekkis mul vastupandamatu soov endale kaamera hankida. Samal ajal kis mul ajakiri Eesti Loodus, mis oli minu jaoks A ja O. Seal oli hulgaliselt looduspilte, mis tol ajal olid mustvalgelt trkitud. Lpuks saingi endale Zenit E, korraliku kaamera tolle aja kohta. Hankisin endale ka suurendusaparaadi ja ilmutamisvahendid. Esimesed pildid aga ei tulnud ldse sellised, kui tahtnuks. Siis ma veel ei osanud hinnata, mis on pildi tegemisel kige thtsam valgus. Praegu ei vaata ma niivrd kaadreid, kui valgust.
Seda olen ppinud just tnu pildistamisele. Ja kas pildistate vi mitte, valgust tasub looduses ikka vaadata. See on (looduses) mbritseva maailma ks huvitavamaid ja mstilisemaid ning
emotsionaalsemaid elemente, mis vib muuta he maastiku mne sekundiga absoluutselt teiseks. Vid ainult ahhetada, kuidas see kik sinu silme all toimub. Mnikord on valgus niivrd mstiline,et tuleb kvasti nuputada, kuidas see ldse vimalik on.

Kunagi kirjutasin ma Eesti Pevalehe sarja
"Kohavaim". Sina valisid ntu jrved. Ning tutvustasid mind ntu jrvedemstikaga. Kui aga nd saaksid valida Kohavaimu paiga, millise siis valiksid?

Kahtlemata oleks see ks maailma suurtest krbetest. Krbetes on avarust, seal on rmusi, seal on kik erakordne. Krbed on kohati hirmuratavad, samas vga suurejoonelised ja rgsed. Kui Seda olen ppinud just tnu pildistamisele. Ja kas pildistate vi mitte, valgust tasub looduses ikka vaadata. See on (looduses) mbritseva maailma ks huvitavamaid ja mstilisemaid ning emotsionaalsemaid elemente, mis vib muuta he maastiku mne sekundiga absoluutselt teiseks. Vid ainult ahhetada, kuidas see kik sinu silme all toimub. Mnikord on valgus niivrd mstiline, et tuleb kvasti nuputada, kuidas see ldse vimalik on. Kunagi kirjutasin ma Eesti Pevalehes sarja "Kohavaim". Sina valisid ntu jrved. Ning tutvustasid mind ntu jrvede prast pikeseloojangut Karakumi luitele pikali heita, et sametmusta thistaevast imetleda, imbub sinusse selline soojus, mida pole kusagil mujal vimalik tunda-tajuda Mulle meeldib avatud silmapiir, ning teisalt ritan alati jlgida, et silmapiir ei muutuks vaatepunktiks.

Kas krb saab olla soe ka hingele?
Krb on ju vgagi elus, eriti kui sinna kevadeti veidigi vihmavett sajab. Siis lheb lahti teline pilgar liivapinnast vrsuvad mitmesuguste taimede mriaadid ja puhkevad itsele, loomad aga naudivad rikkalikku toidulauda ja asuvad pulmitama. ks korralik krb peab oleme ikka paari Eesti suurune.

Kas Sa oled nus Fred Jssi mratlusega, et meie maal on vga vikesel kodumaal silmatorkavalt mitmekesine loodusmaastike valik. Et Eesti loodus on seest suurem kui vljast?
Olen kll. Ja siin vib leida ka midagi krbetaolist. Niteks keset Hiiumaad, Kaibaldi nmmel, on endisel sjavepolgoonil midagi sellist vlja kujunenud.

"Eesti elusloodus. Kodumaa looduse teejuht" ilmus 2001. aastal. Sina olid selle ks koostajaid koos Hendrik Relve ja Rein Kuresooga.
Selle raamatu ilmumise le oli mul testi hea meel. Olin tegelikult juba kmmekond aastat unistanud vimalusest kodumaist looduse teejuhti trkis ilmutada. Tnaseks on selgunud, et niisugust raamatut vajatakse ning jrge ootab juba teine trkk. Varrak oli julge kirjastus, et niisuguse mahuka teose ette vttis. Meie looduse teejuht sai ka Teaduste Akadeemia populaarteaduslike raamatute aastapreemia, mis muidugi teeb rmu. Olen alati hinnanud n- entsklopedistlikku- universialistlikku lhenemist. Tnapeval on aina puudu ldistavast lhenemisest.

Meie loodusajakirjade kirjastusel oli alul plaanis vlja anda suhteliselt tavaprane aastaraamat. Siis judsime ratundmisele, et aastaraamat ei peaks olema sndmuste pelk kokkuvte.

Koguteost vib ju vlja anda erineva ideoloogia alusel. Tavapraselt ritatakse kokku vtta mdunud aasta sndmused, et inimene saaks riiulisse vikese infopaketi. Ma arvan, et Eestis on puudus ka sellisest lhenemisest, mis aastaraamatu Lehed ja thed seas on valdav: oma ala hsti tundvad inimesed kirjutavad konkreetsete nidete varal veidi ldisemalt, ritavad tuua vlja mingeid suundumusi. Mis on juhtunud, mis on juhtumas, mida me teame, mida mitte.

Kas autoritele see lhenemine meeldis?
Valdavale enamusele see meeldis ja nad vljendasid seda ka tegudes. Vaevalt, et nad oleksid seda kirjatd ette vtnud, kui valitud temaatika olnuks neile vastuvetamatu. Hea meel on ka selle le, et riigil on niisuguste ldistuste vastu huvi.

Kuidas Sulle tundub, kas meil jtkub pssirohtu, et selline raamat tuleks vlja igal aastal?
Mis puutub meie kirjastusse ja meiega seotud autoritesse, siis olen selles tiesti kindel. Aga vaatame, arutame, mtleme. See on ikkagi paindlik vljaanne. Meil on pris hea tagasiside ning kllap mtleme vlja lhenemised, mis on oma ajas kige sobilikumad ja vajalikumad.

Kuhu kavatsed reisida jrgmisel korral?
ks minu lemmikpaik on Luna-Aafrika. Botswana, Namibia ja Krgeri rahvuspargid.
Oled tlkinud kaks raamatut Krgeri rahvuspargist.Jah, Kobie Krgeri kirjutatatud sdamlikud looduseraamatud hise ldpealkirja Pere keset loodust all. Leidsin need raamatud (!) Johannesburgi lennujaamast, ja enne aasta prast olid mlemad osad eesti keeles ilmunud.

Mida Sa praegu loed?
Loen tavaliselt korraga mitut raamatut. Mul on tavaks ikka ja jlle igasuguseid looma- ja taimemrajaid lapata. Ilus raamat on Sandor Marai Knlad plevad lpuni. Hetkel loen Potjomkini elulugu. Ja viimasel ajal on rmiselt positiivse elamuse
jtnud Bruce Chatwini Laulujooned. See on ks erakordne reisikiri.

Avastused lbi raamatute ja ilmsi. On neil vahet?
Kui olin vike poiss, siis tahtsin, nagu paljud teisedki, saada maadeuurijaks. Lugesin rnnuraamatud. Nd, veidi vanema poisina, olen tdenud, et sellist
ametit pole tnapeval enam vimalik endale hankida ning minust on saanud turist. Kes ongi teatud mttes tnapeva maadeuurija!
nneks on iga ksiku inimese jaoks maailmas ikka veel nii palju avastada, et maadeuurija tpi turist pole kige hullem nhtus.
Ehkki mda meie koduplaneeti kihutavad turistide hordid hakkavad tasapisi ummistama kiki vhegi pnevamaid paiku.

Kas ka Eestis on veel Sinu jaoks midagi avastada?
Kaldun arvama, et Eesti on mul enda jaoks veel suuresti avastamata. Nii palju on kohti, kus ma pole kinud ja kuhu tahaksin minna, aga suvi on tavaliselt nii pgus, et kus sa siis juad! Teiselt poolt meeldib mulle vga ks Fred Jssi tdemus, et kui tahad midagi uut avastada, knni mda tuntud radasid. Mul on hulk enda jaoks tuntud radasid, mida tahaks ikka ja jlle vaatama minna.

Meie aastaraamatu nimeks sai Lehed ja thed. hel ajurnnakul, kus see kki Sulle phe vilksatas.
Hakkasime lihtsalt snapaare moodustama, ning just siis, kui me kik sellest tegevusest parasjagu tlpinud olime, torkas selline snahend phe. Et lehed viitavad elule ja thed elutule ja teisalt ka kultuurile.



Intervjuu: Tiit Kndler
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet