1/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Seenevana
KOER POLE SDI

Veel ennesja-aastail kehtestati tollases Nmme linnas mduka suurusega koerte maks. Peamiseks phjenduseks toodi seal nende loomade s puust telefoni- ja elektripostide mdanemisel. Teatavasti on penidel kombeks oma, aga ka endale soovitavat piirkonda mrgistada puutve alusele he sirtsu laskmisega. Linnatnavail puid vhe, neid asendasid samavrsed puidust postid. Eks olnudki sel ajal nii, et juba mned aastad prast tulpade psti ajamist hakkas nende maapinnalhedane osa pehastuma. Sageli ilmusid sinna he torikseene viljakehad; meie ainus seeneteadlane Elmar Lepik oli neile nimeks andnud koerapehik. Vaevalt ta selle nime ise vlja mtles, kllap kuulis rahvasuust.
Tegemist oli ebaiglase eksiarvamusega. Postid-tulbad olid tollal antiseptikuga immutamata vi oli kasutatud toimeaine nrk ja vihmadega rauhutav. Kik puitkonstruktsioonid kipuvad mdanikest nakatuma just maapinna tasemel: seal on niiskem kui krgemal, samas ei tee ka liigniiskus liiga. lemdunud sajandi teisel poolel kasutati majavammi, sama tpi pruunmdanikku tekitava seene trjeks puidu mrimist kange keedusoolalahusega. Niisiis oleks Nmme linnaisad pidanud koeri hoopis kontidega premeerima, mitte aga maksustama.
Puuposte, vanu tarasid, puitsildu, immutamata raudteeliipreid ja muid rajatisi mdandav seen kasvab ka raiesmikel kuusekndudel. Teda leidub loodusmetsadeski kuuse, harva ka mnni ja haava ning liharva mne teisegi lehtpuu lamatvedel. Nii antigi seenele iglasem nimi: mustjas krbik (Gloeophyllum sepiarium).
Seen on Eestis ja kogu phjapoolkeral vga tavaline; meil on teda mrgitud 210 korda, sageli pole ta esinemist aga vaevutud kirja panemagi. Pealt rooste-, hiljem mustpruun jalata kbar on karvaste vtidega, kuni 8 sentimeetrit lbimdus, sageli rosettidena kasvav. Allklg on ookerpruun, algul valgekirmeline, radiaalsete eoslehekestega, mis aga lehikseente omadest erinevalt on korkja vi puitunud konsistentsiga. Lehikseentega pole krbikul midagi tegemist. Viljakehad kasvavad ks, kaks vi mned aastad, nii vib neid nha ka praegusel talvisel ajal. Eosed valmivad tavaliselt aprillist juulini ja prast suvist kasvuperioodi oktoobrist novembrini, sel ajal seen levibki.
Seenest mdandatud puit muutub pruuniks tselluloos kasutatakse ra, jrele jb peamiselt ligniin. Peagi muutub puit praguliseks ja laguneb kuubikuteks, mis srmede vahel pigistades pulbriks pudenevad. Tnapeval on kombeks puittulpasid ja -rajatisi juba eelnevalt vi kohe antiseptikuga tdelda, see on trjeks ka krbiku vastu. Metsades muudavad nad aga oksapuude lamapuidu hea struktuuriga metsakduks ja kindlustavad koos teiste seentega metsamulla viljakuse psimist ning paranemist.



Erast Parmasto
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet