Tarbijakaitseamet teatas detsembris, et Eesti kauplustes ja turgudel müüakse endiselt kalamarja, mille sisseveoks luba ei ole.
Looduski on viimastel kuudel korduvalt kirjutanud nn CITES-ist ehk Washingtoni konventsioonist, mis reguleerib rahvusvahelist kauplemist ohustatud taime- ja loomaliikidega. Eesti liitus CITES-iga 1992. aastal, tänavu lõppes kaks aastat väldanud konventsiooni rakendamise Taani-Eesti ühisprojekt, mille käigus jagati koolitust nii avalikkusele kui ka lepingu täitmist kindlustavate ametite töötajaile. Muidugi ei tee aga üks projekt veel olematuks salakaubandust ennast.
Suure osa loomasalakaubandusest moodustab kalamarja väljavedu esmajoones Venemaalt. Eestisse võib kalamarja importida vaid veterinaar- ja toiduameti piiriteenistuse (VTPT) imporditõendi alusel, ühtegi sellist tõendit ei ole musta kalamarja sisseveoks aga väljastatud. Sellele vaatamata leidis tarbijakaitseamet koos VTPT ja politseiga Tallinna kauplustes ja keskturul tehtud kontrolli käigus müügilt kümneid kaaviarikarpe. Toodetel puudusid importi kajastavad dokumendid ja nende eestikeelne märgistus ei vastanud nõuetele. Samuti puuduvad toodete valmistajad Euroopa Komisjoni koostatud loetelus, milles kirjas kolmandate maade ettevõtted, kellel on volitused eriluba vajava toidutoorme või toidu sisseveoks. Seega on meil müüdav kalamari kahtlase päritoluga ja ei pruugi vastata ostja ootustele.
Illegaalselt Eestisse toodud kalamari kuulub konfiskeerimisele, süüdiolevaid jaemüüjaid karistati rahatrahviga. Müügilt leiti ka illegaalset punast kalamarja.