141 riigi 1200 delegaati arutasid ohustatud looma- ja taimeliikide kauplemist reguleeriva CITES-i arenguid Tshiili pealinnas Santiagos.
CITES-i peasekretär Willem Wijnstekers kinnitas osalisriikide 12. konverentsi järel, et tänu rangele müügilubade ja -sertifikaatide süsteemile on konventsioon hästi kohandatud kaasa aitama laia valiku taime- ja loomaliikide kaitsele.
Eriti kõrgelt hinnatakse konverentsi otsustest üliväärtusliku puiduga mahagonipuu kandmist konventsiooni II lisasse. See tähendab, et mis tahes rahvusvaheliseks kaubandustehinguks on vaja pädeva organi luba ning tõestatud peab olema ekspordisaaduse tootmise loodussäästlikkus.
Sama kõrgelt hinnatakse ka vaalhai ja hiidhai kandmist II lisasse. Omamoodi verstaposti teeb otsusest see, et CITES pole varem kalanduses kuigi olulist rolli mänginud. Esimest korda on nüüd reguleeritud kaubandus merihobukestega. Nende merinõellaste hulka kuuluvate iseäralike kalakeste arvukust on viimaseil aastail drastiliselt kahandanud mitte ainult kommertskaubandus, vaid ka kaaspüügid, rannikuarendused, jätkusuutmatud kalanduspraktikad ja merede saastumine. Kõik 32 merihobukese liiki on nüüd CITES-i II lisas. II lisasse kanti veel näiteks 26 Aasias elavat kilpkonnaliiki, kes pakuvad inimestele huvi nii toidu- ja rahvameditsiiniobjekti kui ka lemmikloomana. Lisaks ülemäärasele püügile ohustab neid roomajaid ka elupaikade kadumine.
Olulisel määral karmistati elevandiluu müügireegleid. Iga muidugi ainult legaalselt, loomulikel põhjustel surnud või probleemsetena tapetud loomadelt varutud elevandiluu ühekordne müügiluba võib edaspidi kõne alla tulla vaid läbi range kontrollsüsteemi. Müük ei või aga teoks saada enne 2004. aasta maid; selleks ajaks peaksid koos olema andmed asurkondade suuruse ja salaküttimise ulatuse kohta.
CITES-i osalisriikide 13. konverents leiab aset kas 2004. aasta lõpul või 2005. aasta esimesel poolel Tais.