1/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
AAFRIKA SUURED, VIKESED JA TAVALISED ANTILOOBID

Aafrika antiloopide maailm on vga mitmekesine ja huvitav. Nad vivad elada nii lbipsmatutes vihmametsades kui ka veevabas Kalahari krbes. Kui sellised ekstreemsed elutingimused vlja arvata, siis eelistab suurem osa antiloope viibida savannides. Peale selle, et nad piiravad puude ja psaste kasvu, on antiloobid hed olulisemad saakloomad, kellede heaolust sltub ka kiskjate kekik.


Jaanus Jrva
Aafrikas elutseb suurem osa maailma antiloopidest 86 antiloobi liigist on seal esindatud 73. Enamik neist liigub ka Ida-Aafrika savannides ja vihmametsades, vlja arvatud mned haruldased dukkerid, kes elavad ainult Lne- ja Kesk-Aafrika tihedates vihmametsades. Antiloopide suurus varieerub kliku mtu kbusantiloopidest kuni lehmasuuruste kannadeni, kes kik on kohanenud elama erinevates tingimustes.

Kirki kbusantiloop on klikusuurune loomake, kes armastab viibida okkaliste psastega kaetud savannialadel, kus ta leiab varju ja ka piisavalt toitu. Svad nad peamiselt psaste lehti, vrseid, marju ja vilju. Vett nad jooma ei pea, sest saavad selle toidust ktte. Samas vajavad nad palju soola, mida nneks savannides leidub piisavalt. Pikarohulised alad kbusantiloopidele ei sobi, sest seal on nad kiskjate eest praktiliselt kaitsetud. Vaatamata oma vikesele kasvule saavad nad pris hsti hakkama. Nii Ida- Aafrikas elutsev Kirki kbusantiloop kui ka paljud teised vikesekasvulised antiloobid elavad paaridena kindlatel territooriumitel, mille strateegiliselt thtsaid punkte mrgistatakse vljaheidetega. Neil on komme oma vljaheiteid paigutada isegi suurte loomade nagu elevantide seeditud maosisule, mis oma kaalult letavad sageli loomakese kehakaalu. Teiseks territooriumi mrgistusmeetodina kasutavad Kirki kbusantiloobid silmanurgas paiknevat nret, mis eritab tumedat kleepuvat sekreeti. Seda mritakse rohulibledele, okstele ja ka maapinnal lebavatele kividele, et liigikaaslastele teada anda, kes on peremees. Sissetunginud liigikaaslased, eriti emased, aetakse raevukalt minema. Territooriumi kaitsest vtavad mlemad sugupooled aktiivselt osa.
Kbusantiloopide liha jahivad suuremad sisalikud,ptonid, kotkad, viksemad kaslased, lvid, gepardid, hnid, hnkoerad ja ka inimesed. Suuremad kiskjad eriti oma aega ja energiat Kirki kbusantiloobi peale ei kuluta, sest sellest ei piisa isegi he lviemanda khu titmiseks. Philine oht tuleb ikka hust, kus lendab igat masti rvlinde. Ilmselt sellest tingituna on kbusantiloobid ise eluviisiga. Ohu eest nad mitte ei pgene, vaid pavad end peita kusagile psa vi puutve alla. Ega viksematel kiskjatel, nagu karakal, genett vi suuremad sisalikud, Kirki kbusantiloobi tapmine nii lihtne olegi. Kui peitmisest ei piisa, lasevad loomakesed kiku oma zhilett-teravad srad, millega nad vivad kogenematule jahimehele suuri vigastusi tekitada.

Kbusantiloobid armastavad monogaamset eluviisi. Kuid paarikesega koos vib nha ka kolmandat. Ei, see pole mitte armuke, vaid armastuse vili noor kbusantiloop. Prast talle sndi on emane vimeline tiinestuma juba kmne peva jooksul. Seda peamiselt tnu krgekvaliteedilisele toidule, mis vimaldab emasel kanda loodet ning samal ajal juba sndinud jrglast imetada. Alguses peidab emane vastsndinu turvalise okaspsa alla, tulles ise mitu korda pevas teda imetama. Alates kolmandast ndalast hakkab perenn ise rohtu sma ning kmnendaks ndalaks vrutatakse ta tielikult piimast.
Noor kbusantiloop saab sugukpseks 68 kuu prast ning selleks ajaks ajavad vanemad ta territooriumilt minema. Vljaaetu peab leidma paarilise, kellega pere luua ning oma territoorium kindlustada.
Ka minul nnestus Masai Maral viibides seda miniatuurset antiloopi nha. See juhtus hel htupoolsel vljasidul, kella viie paiku. Pike hakkas juba horisondile judma ning varjud venisid jrjest pikemaks. Olime parasjagu teel laagrisse, kui htkki pidas giid auto kinni. Giidi keviibe vasakule ilmutas mootori seiskumise phjuse. Autost umbes kmmekonna meetri kaugusel pikema heina seest kostis veidrat hlt - zik, zik, zik. Tundus linnuna, kuid siis tuli hlitseja ise ka nhtavale. See oli Kirki kbusantiloop ehk dikdik, nagu kohalikud teda nimetavad. Tema paariline oli veidi eemal rohu sees. Giidi seletuse kohaselt teevad kbusantiloobid sellist hlt siis, kui mni rvloom vi -lind lheduses viibib. Ei, mitte meie auto, vaid taevas hljuv kotkas, keda meie loomulikult alguses thele ei pannud, oli nende hlitsuste phjuseks. Loomake tegi paar kiiremat hpet ning kadus madalate akaatsiapsaste alla.

Lehmasuurusi kannasid vib savannis sna tihti kohata.
Maailma suurima antiloobi kehakaal vib kndida tonnini.Nendel ksikute triipudega,
pruuni vi helepruuni karvastikuga loomadel on
ligi poole meetri pikkused spiraalis sarved ning vike lakake. Vaatamata suurusele on kannad, nagu kik antiloobid,head hppajad. Kohapealt vivad nad hpata ligi 3 meetri kaugusele.
Kannade sotsiaalne organiseeritus on erinev teistest antiloopidest. Vanemad, dominantsed isased, elavad erakutena. Noored isased kogunevad aga kolme-neljaliikmelistesse gruppidesse. Emased
liiguvad karjadena, kus indiviidide hierarhiline staatus muutub iga pevaga. Mnikord kogunevad kannad mitmesajapealistesse
karjadesse, kus dominantisased naudivad emaste seltsi mnest tunnist kuni ndalani, misjrel nad uuesti eralduvad. Emaste karjad liiguvad toitu otsides ligi 1000-ruutkilomeetrisel territooriumil. Isased viibivad aastaringselt vikesel savannialal, kus leidub piisavalt vett ja toitu.
Kui emased on valmis paarituma, lhenevad neile kigepealt tugevad dominantisased. Sellel ajal teevad nad klpsatusi meenutavat hlt, mis kostub mitme kilomeetri taha. Varem arvati, et selle hle tegemiseks kasutavad nad srgu vi sarvi, kuid ndseks on teada, et klpsatusi tehakse hoopis esijalgade klustega. Selline klpsimine on hoiatuseks teistele isastele, kes juba aegsasti, konflikti vltimiseks, emaste juurest taanduvad. Kuigi kannad liiguvad rohumaadel, ei ole nende peamiseks toiduks mitte hein ja rohulibled, vaid hoopis puude ja psaste lehed ning vrsed. Toidu hankimisel kasutavad nad sageli oma sarvi, mille abil murtakse vrskete lehtede kttesaamiseks oksi.

Kannad poegivad aastaringselt. Emased ja vasikad kogunevad lasteaedadesse, kus noored tegelevad philise ajast ksteise puhastamise ja lakkumisega. Nnda arenevad nende vahel palju tugevamad sidemed kui ema ja vasika vahel. Prast kolmekuulist imetamist hinevad emased uuesti vanaloomade karjadega, jttes vasikad lasteaeda. Tnu aastaringsele poegimisele on lasteaias alati mni vanaloom, kes kaitseb kiki noorloomi, mitte ainult enda vasikat. Noored jvad lasteaeda kuni kaheaastaseks saamiseni, mil nad hinevad teiste sookaaslaste gruppidega.
Tnu suurele kasvule on kannadel vhe vaenlasi. Peamiselt kardavad nad inimesi, kuigi lvid ja thnikhnid neid mnikord murravad. Tnu maitsvale lihale ja toitainete rikkale piimale on mnedes Aafrika piirkondades kannasid ka kodustatud. Tegelikult on nad pigem vabapidamisel, sest nii nagu lehmi, kes igal htul koju tulevad, neid ei peeta. Kanna liha on testi maitsev. Olen ise selle ra proovinud ning peab tlema, et ainult sebra maitses paremini.

Impala on ks Aafrika levinumaid antiloope. Neid triibuliste taguotstega graatsilisi loomi vib kohata peaaegu kikjal savannides ja ka metsaaladel. Neil on hoopis omalaadne sotsiaalne struktuur. Kui toitu on klluses, muutuvad isased paikseteks. Umbes seitsme ruutkilomeetrisel alal seab end sisse kuus kuni kaheksa isast, kes mrgistavad oma territooriumi, kasutades sekreeti, vljaheiteid ja asendit. Just nimelt asendit. Seistes kindlas asendis, annavad isased mrku, kellele see ala kuulub. Emased moodustavad 1050-pealisi karju, mis liiguvad lbi isaste territooriumite. Kui emased hakkavad mne isase territooriumilt vljuma, ajab isane nad keskossa tagasi ning vtab sisse asendi, nitamaks, et tal on tsi taga ning parem, kui emased paigale jvad. Indlevate emastega ta paaritub, samas kaitstes oma territooriumi teiste isaste eest.
Territooriumi omavad isased impalad peavad end les ttama nn poissmeeste gruppides. Ainult grupi juhil on igus territooriumile ning oma geenid edasi anda. Selline karjriredelist ronimine ei ole lihtne, vaid toimub lbi vitluste. Siinjuures ei ole oluline mitte sarvede pikkus, vaid hoopis looma suurus ja jud. Kui territooriumit omav isane hakkab kaotama oma judu ja kaalu, siis vtab selle le poissmeeste grupi liiderisane. Endine omanik peab liituma teiste poissmeestega, et edasisteks vitlusteks uuesti judu koguda.
Kuivaperioodil territooriumi ssteem tavaliselt ei toimi, sest loomad peavad liikuma pikki vahemaid, et toitu leida. Sellel perioodil moodustavad emased impalad palju vikseid grupikesi, mis liiguvad isaste territooriumitest sisse ja vlja nii sageli, et maaomanikud kurnavad end lihtsalt ra. Kui see juhtub, siis maaomanikust saab vallavaene, kes hineb emaste grupiga, mis omakorda hineb teiste sarnaste karjadega. Kui tingimused paranevad, siis vana hea territoriaalne ssteem ka taastatakse.
Impalaid jahivad kik suured kaslased, hnid, shaakalid ja isegi paavianid. Kui impalad tunnevad kiskja lhedust, siis algab judemonstratsioon, mis vljendub hplemisena. Tugevad vanaloomad annavad sellega kiskjatele teada, et nende pdmine on sna mttetu. Tugevamad karjaliikmed tmbavad kiskjate thelepanu endale, mistttu noortel ja nrgematel impaladel on suuremad vimalused kiskjate lugade vahelt psemiseks.



Jaanus Jrva
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet