1/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
PIIELDES RIKKAID JA ILUSAID

Tegelikult tahtsin ma hoopis Rumeeniasse minna. Mniteist aastat tagasi tormanuks eestlane sinna esimesel vimalusel lausa ummisjalu. Nd tmbab aga no viltu ja kinnitab, et seal on kole, must ja vaene ning pealegi kib seal sda. Mis siis, et rahutute aladeni on Dracula-maalt hoopis pikem tee kui niteks innukalt klastatavast Kreekast.
Soovijate vhesuse tttu jb lisoodsa hinnaga reis ra ja mul tuleb vljakannatamatu reisikihu rahuldamiseks krabada mni teine veel kimata paik. Muidugi sobib reis nimega Euroopa eliitpaigad eestlane ju armastab olla seal, kus on rikkad ja ilusad. Et neid kas vi eemaltki piielda. Sestap pole selle reisi rajmist karta: buss saab punni tis, tahtjaid jb legi.


Toomas Jriado, Tnis Nurk, Raul Kask
Cannes: rinna- ja kejooned. Rnnupeva on juba mahtunud paar hommikutundi St. Laurenti rannas, Nizza vanalinn, purskkaevud ja Chteau, naljakas Picasso-linnake Vallauris ning teist-kolmandat peoga veel peale. Kllap seeprast on tunded vheke tuhmumas ja mni tik jb kohal olles tdemata. Niteks see, et napi kilomeetri taga le mere on Pha Margueritei saar, kus 17. sajandil vaevles vanglas igavesti mstiliseks saladuseks jv Raudne Mask. Vi et Cannesis endas leiab ka heksa sajandi vanust arhitektuuri.
Kik see ajalooline ei tee siiski ilma. Cannes vlgneb oma kuulsuse maikuisele filmifestivalile. Selle Kuldsete Palmiokste prestii jvat alla vaid Oscaritele.
Veider, kuidas kik siin ilmas juhustest sltub. Poleks lord Broughami 1834. aasta Nizza-reis kooleraohu tttu pooleli jnud, poleks ta siia ka villat rajanud ja Cannes oleks ehk tnaseni pisike kalurikla. Seegi oli lihtsalt kokkusattumus, et 1939-ndal mussolinilikult fashismimeelsele Veneetsia-festivalile vastukaalu otsides just Cannesile komistati. Tol esimesel festivalil juti nidata vaid ht filmi, siis puhkes sda. Aga 1946 lksid kinopeod tepoolest kima ja nende kuulsus on aina kasvanud.

Suvel uitavad Festival Palacei kahekmne kahel astmel vaid turistid. Muidugi pole neil ei smokingeid ega htukleite. Ja treppidel puudub kuulus punane vaip. Ometi on ju hirmuhke olla pildistatud samas paigas, kus tuhanded kaamerad on klksanud pilte sadadest thtedest ja diivadest.
Vhemalt sama obligatoorne on kejlgede vrdlemine ilmetu kinomaja ees betoonsillutisel. Et kas Stallonei vi van Damme machokmmal on ikka piisavalt suure svendi jtnud vi oh kui pisike on CC ehk Claudia Cardinale keke.
Cannesi festivali kuulsusel on riivatuse vari. Millalgi 1950. keskel pillas tundmatu theke Simone Sylva Hollywoodi nitleja Robert Mitchumiga hte kaadrisse sattudes kogemata oma rinnahoidja. Dzhentelmen korjas pesueseme les ja paljabstilise piiga pildist sai esikljehitt. Muidugi leidis Simone tegu hiljem igas variandis kordusi.
Vabameelses tnases on topless-daamid vhemalt rannapildi lahutamatu osa. Pbli jaoks, tsi, on Cannesi kesklinnas vaid sna pisike rannaribake. lejnud liivavli on rbiti Vahemerega kulgeva Croisettei bulvari rohkete luksushotellide kundedele. Rgatut hinda maksev rannateenindus on toateenindusega sama jrku: veepiirini vite astuda piki vaipa, luna toob pevavarju alla valges kuues kelner.
Aga Cannesis on vhemalt ks lbu, mis midagi ei maksa: uidata piki Croisettei ja kogu seda toredust seirata. Ning mngida mttega, et mis juhtuks, kui teiegi astuksite mnda uhkete vaipadega kaunistatud vabahu-htusgi paika, kus on kummarduvad mmardajad ja elav muusika.
Rindadest ei saa Croisetteilgi kuidagi mda. Kige nooblima hotelli, 1912 ehi - tatud Carltoni kuplipaar olevat modelleeritud tollase limenuka tantsijanna Caroline Puentovalga alias Le Belle Otro ihuvlude jrgi. 97-selt suhtelises vaesuses surnud hispaanlanna parimail pevil olevat tema armu maitsta saanud terve hotellitis Euroopa isevalitsejaid, rikkureid ja muidu kuulsaid inimesi.
Kui linnast lahkudes Carltonist mda sidame, fantaseerime pinginaabriga, kui - das meie oma kohvrid tornitubadesse tassiks ja seal siis keeduspiraaliga htuski valmistama asuks. Otsekui kajana jrgneb selle kardetavasti puhtteoreetilisele mttekigule nali reisijuht Aleksandrilt: Jaa-jah, Prantsuse Rivieras on kolm legendaarset hotelli: Negresco, Carlton ja Galaxie! Negresco on teadagi Nizza kuulsaim peatuspaik. Aga Galaxie? Galaxie oli meie maja St. Laurentis.

Monaco: prill-laud ja pargipink. Oh, suutnuks mlu seda videona salvestada, saaks nd aeglustuse ja kordustega kik rahulikult le vaadata!
Jrskudele Moneghetti kaljunlvadele rajatud eksootilise aia mitme tuhande kaktuse ja sukulendi seas on mni oma sada aastat vana ja teine kmme meetrit krge. Tahtnuks minna sama piletiga ka stalagmiidi-stalaktiidikoopasse, aga tihe programm ei jta aega.
Juba oleme jtnud bussi Monaco Villei kalju pue parklasse, kohaliku thtsaima kinhistranspordiliigi ehk lifti abil taas pikese ktte tusnud ning tungleme Grimaldide lossi pslas. Klappidega audiogiid aitab seletused kenasti krva, ole ainult mees iges ruumis igele nupule vajutama. Seitse sajandit kaljul valitsenud suguvsal jtkuks vara ja rikkust mitu korda pikemategi seletuste jaoks.
Siis pikame katedraali, kus pole keeruline leida alati lilledega ehitud hauakivi ladinakeelse kirjaga Gratia Patricia Principis Rainerii III, mille all puhkab 1982. aastal autonnetuses hukkunud filminitlejast vrstinna Grace Kelly prm.
Suure kiiruga juab lbi rutata maailmakuulsast okeanograafiamuuseumist, mille 1910 asutas vrst Albert I. Tema sai, erinevalt oma eelkijast kasiinoisast Charles III-st, juba teadust rahamasinakiamisele eelistada: viimane oli piisavalt sisse toonud. Kmned akvaariumid on koduks sadadele kala- ja jumal teab mis mereelukaliikidele, ks uskumatuma vljangemisega kui teine.
Nii see pev kulub, ja ktte juab hinge vrisema panev hetk minna kasiinosse. Kuidas siis teisiti, isegi viisakad riided said kodust kaasa taritud vist kll ainult isikliku enesetunde parandamiseks. Sest kui kord juba sees olen, on ks esimesi silma jnud kundesid lhikestes pkstes, nabani lahti nbitud kireva srgiga karvane noorsand, tohutu hulga zhetoonidega ksi ruletilaua taga. Vimalik siiski, et siivutus riietuses sisenemise loa annab vaid piisavkhukas tengelpung.
Kll on iseenesest mistetav see, millest Eestis alles prast kultuurkapitalimeeste kasiinolembuse ilmnemist rkima hakatakse: muidu sisse ei saa, kui pead passi ette nitama. Ja muidugi ka piletiraha maksma, kmme eurot lugu (jrgmisel aastal arvestage pigem juba suurema summaga euro-Euroopas on hinnad kiired tusma). Kigu mlestuseks jb nimeline kasiinopilet.
Monte Carlo on teadagi Karli mgi ikka sellesama Charles III jrgi, kes 1865. aastal avatud Euroopa esimese kasiinoga tegi kontinendi he vaeseima riigi le rikkaks.
Luksuslik on ka mnguprgu interjr aatriumi marmorsammastest kuni saalide 150-kilogrammiliste bmi kristallist lhtrite ja seinu katvate freskodeni vlja. Kasiino toob tnagi Monacole raha sisse tubli neli protsenti riigi eelarvest. Tstuse 40, kaubanduse 30 ja turismi 20 protsendiga see siiski kuigivrd ei konkureeri.
Ei hakka reetma, kas keegi meist vitis ka (kaotajaid oli muidugi kust see Monaco riigieelarve 4 protsenti muidu ikka tuleb!). Kll tunnistan les, mis mulle kasiinos kige rohkem meeldis: kempsupoti prilllaud, mis teie keliigutuse peale end usinalt desinfitseerima asub. Kahju, et mnguprgusse fotokat kaasa ei tohi vtta, muidu oleksin selle tehnikaime pildile klpsanud.
Hmaruse laskudes jalutame kasiino lhistel pargis, vaatame veidraist kujudest kokku seatud loomaskulptuuride nitust ning arutame, et vngele rahalhnale vaatamata on Monacos pris tore olla. Istume pargipingile otse he skulptuuri, elusate tuukanitega hiigelsuure puuri krvale ning asume kotist vileibu nosima: kuulus Caf de Paris sobib inimesevaatlusteks testi suurepraselt, aga seal khtu tita ei sanda oma rahakotiga ritada. Kui suurem nlg kustutatud, vaatan juhtumisi paremale. Krvalpingil kinhistranspordiliigi nitab keha terve perekond. Piilun hmmeldunult vasakule seal einestab ks paarike. Ei tundugi ma enam endale Monacosse tulekuks liiga ihne!

Sankt Moritz: rsti ja sada meetrit tusu. Meie teekond Engadini orgu lheb le 1817 meetrini krguva Majola kuru. See on esimene tus, millele osa seltskonnast reageerib kiljatuste ja kas jala ei tohiks edasi minna?-ksimusega. Aga kurul on preemiaks uhked vaated.
Maa on siin Graubndeni kantonis mgine kll. Vi nagu grupijuht tleb: Shveits on viksem kui Eesti. Aga kui saaks med suure triikrauaga siledaks triikida, siis oleks viis korda suurem. Et sellist pressrauda nneks pole, vib 1800 meetrit le merepinna leida Sankt Moritzi, mgikuurordi, mille kohta eldakse, et siin olevat shampusekliima. Aastas 322 pikesepaistepevale liituvad plussidena mbruskonna veerandsada mgijrve, vgevad suusanlvad ja imelised metsad.
Sankt Moritzi jrvel liigub kll purjelaudureid, kll langevarjusurfajaid, kll paraglaidijaid vi kuidas neid paadi sabas hus rippujaid nimetada?! Siin puhuvat selliste harrastuste jaoks lisobivad tuuled. Muide, siiski vist kige kuulsam vistlus sel jrvel leiab aset hoopis talvel: le maailma tuntud hobuste viduajamised.
Jrve rde jb poolteiseks tunniks pidama ka meie buss; suur osa seltskonnast ruttab entusiastlikult rstit otsima. Rsti on siinne rahvustoit, umbes nagu praetud kartulipuder, millele lisatakse suitsuliha ja maitseaineid ning eri kantoneis veel ht-teist, niteks juustu vi mune vi mida kusagil.
Mina arvan, et kahekordses taliolmpialinnas on poolteise tunniga ehk muudki teha, kui lihtsalt restoranis toitu oodata. Pool-umbropsu vtame suuna menlva poole, kus tundub olema suuremaid maju, ja tabame nneks mrki: just seal asubki St. Moritz Dorf (Dorf saksa keeles kla), nagu kuuetuhandelise psielanikkonna, see-eest aga mitmekmne hotelliga linnakese phiosa kutsutakse. Kes neis hotellides elavad, seda oskan nd umbes aimata: mni ndal prast reisi kohatud Shveitsi kolleeg tleb mu Sankt Moritzi vaimustust kuuldes, et tavalised shveitslased seal eriti ei ki
Aga linnake on teliselt kaunis ja ka limalt mnus testi telise shampusehuga, mis muudab kiiregi astumise kergemaks ja judsamaks. Judu ja kergust on kimisse vaja: kla muidugi Pha Mauritiuse nime kandva keskvljaku infopunktist hangitud linnaplaanilt on nha, et mnisada meetrit edasiliikumist thendab htlasi ka sadakonda meetrit tusu! Pris vahva on vaadata niteks ht ja sama phakoda esmalt pea kuklas, veidi hiljem umbes otsevaate tasapinnal ja lpuks levalt alla. Poolel tusuteel leiame les viltuse kirikutorni,mis vhemalt postkaartide jrgi otsustades on linna ks popimaid smboleid, konkurendiks ehk vaid punased rongid nimega Die kleine Rote.
Aga mida krgemale tee viib, seda hingematvamalt ilusaks muutuvad mitte ainult vaated Engadini orule, vaid ka tnavarsetele villadele. Siingi on kombeks majade seintele nende nimed maalida ja need on Graubndenis rbiti saksa ja retoromaani keeles: kogu riigi rahvastikust heainsa protsendi moodustav vana keele knelejate hulk elavat just selles kantonis. Linnast lahkumisel tleb silt A revair! oleks nagu prantsuse keele moodi, aga siiski mitte pris.
Paraku on aeg jlle lhem kui vaatamishimu. Bussi juures rgivad kaaslased hinal oma rsti-otsinguist; osa jnudki ilma kartulid saanud otsa. nnelikumad maksnud portsu eest kes viis, kes kmme eurot. Mina otsin seepeale kotist topsi Maggie lihapallide ja sibulaga kartuliputru: kraanist kuum vesi peale ja on minulgi oma rsti alla he euro ports.

St. Anton: roosa paradiis ja melonikoored. Kohanimi St. Anton am Arlberg ei elnud mulle enne reisi ausalt eldes vhimatki. See on muidugi mu enda viga: oleks ma vingelt rahakas ja ka muidu vinge mesuusamees, kll siis teaks. Kui reisiraamatut uskuda, siis on sama heade radade ja korraldusega suusaparadiise Euroopas vhem kui kahel kel srmi. Ainuksi suusatstukeid on siinseil nlvadel ligi poolsada, ning enamasti on need suured ja vimsad seadeldised.
Siia saab mnusasti kiirrongiga lbi 1885. aastal ehitatud raudteetunneli. Vib sita ka le maalilise Arlbergi kuru, aga see tee on juba veerand sajandit olnud pigem teravamate elamuste otsijaile. 1978. aastal avati peaaegu 14 kilomeetri pikkune Arlbergi autotunnel; kindlasti tuleb see tuttav ette enamikule neist, kes lnest, Zrichi ja Vaduzi poolt Innsbrucki on kimanud.
Juba 1907. aastal jagas mesuusakooli algataja Hannes Schneider siin kiirlaskumispetust, nd vib St. Antonis suusakasutuse algharidust vi tiendpet saada igas headusastmes laskuja lastest ja algajaist kuni meistriteni vlja. Ja muidugi mitte ainult suuskadel, vaid ka lumelaual. Palgata vib petaja ka murdmaasuusatamise vi arhailise Telemark-stiili alal, vimalused on nii grupi- kui eratundideks; kik sltub tahtmisest ja krediitkaardi kandejust.
Meie tuleme St. Antonisse vaid majale. Muidugi pole suvel hotellihinnad nii laes kui talvel, sest pole ju mtet lasta 8000 voodil lumeta ajal niisama jude seista. Ent tsise matkaja jaoks on siin lustimisvimalusi ka suvel, pealegi toob suure trassi lhedus kohale meiesuguseid lbisitjaid. Nii pole ime, et bussitis ei mahugi kik hte lubatud Nassereinerhofi, omamoodi legend-hotelli, mille saalis on perenaise mesuusatrofeesid tis kapid ja koridorides pildid 1988. aastal vastasnlvast alla tuisanud laviini purustustest. Nassereinerhof oli tookord olnud ainuke ehitis, mis imekombel terveks ji.
Krvalmajad pole sugugi kehvemad: ikka samasugused soliidsete tumedate seinte, rohkete luugistatud akende ja veel rohkemate lilledega hooned. Iserajooneks on see, et tubadel pole numbrid, vaid tuntud suusameeste nimed annab teisi pris otsida. Aga tuba ise vtab lausa snatuks, sukeldud sellesse kui paradiisi: avar ja hurikas, roosa voodipesuga padjad ja tekid on asemel seatud kunstipraselt keerukasse kompositsiooni. Ah kui magus tuleb siin enda ja eluga rahul oleva valge inimese uni (kui seda just ei sega kurjad unenod uinumise eel Afterski- ruumis rbatud lle ratust hinnast...).
Hommikul, peale hommikueinet ja enne rasitu, juan kiiruga ringi joostes nha ikka veel selgesti eristatavat laviinijlge teisel pool auto- ja raudteed, silmata mbruskonna mgede ja majade kaunidust ning mrgata kige veidramat golfivljakut, mida elades ninud olen: nii suure kaldega menlval, et minu mistust mda peaksid pallid seal kll ainult allapoole veerema...
Aga mul on lahendada ka ks tsine probleem, sest himu enda ja eluga rahul olevaks valgeks inimeseks edasi jda on suur: kuhugi oleks vaja sokutada eile htul sdud meloni koorte ja thjaks saanud veinipudeliga kilekott, aga kik prgikastid on lukus. Lpuks siiski leian he konteineri, mille kaas piisaval mral jrele annab. Niiviisi vin bussi istuda eile restoranis htustanud inimese sltumatul ilmel.
Tuleval kevadel panen ma ennast igatahes taas Rumeeniasse minejaks kirja. Sest kskord sidame me sinna niikuinii!



Toomas Jriado
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet