1/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
KSMU, ALATI VALGE KLA

Kuigi praegu on ks Ksmu turistimagneteid kiviklv vaid vesise lumemtsiga khmud ning nnekivihunnikusse saab visata ainsana maast lahti tulevaid jkilde, tasub kaasa vtta kuum tee ja ehk ka paar spra ning vanas kapteniklas vike jalutuskik teha. Kas vi linnalumest puhtama valge katte prast.


Raigo Pajula
Suvise Ksmu juurde kuuluvad ekskursioonibussid, muruniidukite prin, merepiiril kivilt kivile hplevad lapsed, klapoest vimalikult head veini otsivad suvitajad ja sna korralik bussiliiklus. Siis neb Ksmus peamiselt suvituskla, talvel pseb rohkem esile vana rajuse ilmaga harjunud kaptenikla hkkond. Ksmule saab neljal rattal lhenda vaid hest kljest Vsu poolt. Sellesse kla rde on kerkimas kige uuemad majad. Paar neist meenutavad Veskimldre stiili ja kunagiste kaptenite kodude ristsugutist. Kla keskosas on aga ehedad Ksmu kaubamrgid valgeks vrvitud majad, mille klaasverandadeni viib suviti lhnavate floksidega ristatud tee. Lume taustal tuleb majade valge kattevrv eriti esile. Muid toone ju peale raagus puude pruunikashalli mbruses segamas ei ole. Mrgata pole isegi kelkude vi lumelabidate plastikosa punaseid vi kollaseid laike. Kla pole talvel kll inimthi, kuid enamiku majade lumised jalgteed nitavad, et viimati kidi neil julude paiku, kui siiski. ks poeaken on aga puruks ldud.

Kallid suvituskrundid. Teist sellist phjamaist valgete majade kla Eestis pole. Siinsed puidust kattega linnamajad olid liharva valged, nukogude ajal said nad majavalitsuste toel peale odava helepruuni vba. Maal on aga valdav lemmikvrv endistviisi kollane, tasapisi on juurde tulnud kll ka palju nn rootsipunaseid hooneid. Tean mitut Ksmut klastanut, kes aastakmneid tagasi just selle kla eeskujul ka oma suvekodu valgeks vpasid. Kige veidramana mjub see otsus kahtlemata hel Moskvalhedase aiamaa datal, mille omanik korras Ksmu klast vaimustusse sattus. Klab legendina, kuigi on sulatsi. Vahetult prast Eesti Vabariigi taassndi hakkas Ksmusse kerkima ka ksikuid maju, mis aastakmneid psinud valget traditsiooni ei jrginud. Samas saab viimasel paaril aastal kla rtesse ehitatud majade omanikke vaid kiita verandad ning valge vi mnel juhul ka sinaka varjundiga majavrv on endiselt au sees. Mne uue hoone puhul ei suuda vras silm isegi eristada, et tegu pole vrskelt renoveeritud vana majaga. Vib ju olla kll natuke kahju, et uute majade tekkega pole vana kla enam nii terviklik, kuid ometi on hoo sisse saanud suvemajade ehitus, mrgiks, et klal on vge. Krundid on seal aga kallid. Eestis tpilistest veidi teistmoodi on ka kalmistu. Seal pole enamikul haudadel piirdeks ei metallaedu ega tsemendist rajatud ri. Vikeste jalgteede res asetsevatel haudadel on suviti kas lihtsalt muru vi rannast toodud kiviterane liiv ja paar lilleit. Meresmboolikaga vi isegi purjekuju jljendavatel hauakividel on sageli siitilmast lahkumise kohana kirjas vlismaised paigad. Ka vrsil maamulda sngitatutele pandi kodukalmistule mlestuskivi. Hauakividel on meeste nimed, kelle jrgi praegu Ksmut kapteniklaks kutsutakse. Nende fotosid ja laevade pilte neb kunagises merekooli- ja piirivalvehoones asuvas muuseumis, mille juurde juhatab kla peatee res asuv viit.

Raigo Pajula
nnekivihunnik tidab unistused. Kla lbiv asfaltkattega peatee lpeb metsa veeres. Sealt saab porilombiaugulisemat rada mda jalutada kohaliku jaanituleplatsini, mille juures, mere kaldal on nnekivihunnik, kuhu vib salasoovide ja -lootustega kive visata. Kui soovi kellelegi ei avalda, pidavat see tide minema. Talvel pole loopimisel vaid erilist mtet, jga htlaselt kaetud hunnik ei vta htki uut soovikivi vastu. ieti pole sinna midagi juurde visata, sest ka kik mberkaudsed kivikesed on lume ja jkorra all ning neid on vimatu oma asukohast lahti kangutada. Ka pole mtet sulavaid nnekive ehk jtkikesi pihku haarata, need libisevad vaid kriginaga mda hunniku klge alla.
Kivihunnik on judnud paljude kodustesse fotoalbumitesse. Selle krvalt paistvat vaadet kohtab aga litihti erinevates looduskalendrites ja Eestit tutvustavates fotoraamatutes. ks kummalisemaid kohti, kus sealsete, natuke vildakate rannamndide vahelt paistvad kivid ja Kuradisaare ra tundsin, oli uusaastal teleris nidatud film Don Juan Tallinnas. Arvatava sdametemurdjaga kekutav mamma riputas selle vaate taustal pesu kuivama. Nii selles vaates kui kogu Ksmus on meie silmale just see karge annus phjamaist, mida me siin tasase maa ja vsa asemel vahel tegelikkusest rohkemgi nha ihkame ning mida meelsasti siinse tpilise loodusena vljapoole reklaamime. Kaunite puumajadega kla, sammaldunud kivid kikjal metsas ja karge meri meenutab pilte Soomest ja Norrastki.
Kord vihjas Eesti-sber soomlanna Eeva Lille turismimessil saalitiele kuulajaile siiski tasahilju, et phjamaisele turistile uhkelt Ksmut nidates ei maksa loota imestamist ja ahhetamist. Loodust oskavad nad alati kauniks kiita, kuigi meile erakordne metsaaluste kivide ja heledate majadega kla pole seal just kuigi haruldane. Eeva Lillel on tuline igus, olen soome loodushuviliste peal jrele proovinud. Nad ei pildista hinaga metsa all mitte kive, vaid mere res skulptuure vorminud jd, mida aga sama hsti vib leida mujaltki.
Tavaliselt kiikavad turistid nnekivi hunniku juures veel Vana-Jri kive ja ehk seavad sammud ka Saartneemele ehk rahvasuus Kuradisaarele, kuhu suvel vahel pea kuiva jalaga pseb. Teekond sinna tekitab alati elevust, aga metsatukaga saar pole hljatud ja avastamata koht. Kokakoolapurgi leidmise tenosus on kahjuks siiski kllalt suur. Praegu ei soovita le j saarele inimthjust otsima minna, jaanuari lpundalail oli j peal vett igatahes kahtlaselt palju. ra ei upu, aga mrjaks saab kll.

Ksmulaste salarada. Talviseks kuuma tee ja paari sbraga kmpimiseks sobib rada, mida mda armastavad kia plis- ja suveksmulased ning mis annab talvisele Ksmu klastamisele ige maigu. Seda, Palganeemele viivat rada ei kipu kski kohalik kohe lbisidul huvilisele avali juhatama, see on koht, kus armastavad jalutmas kia omad.
Palganeemele psuks tuleb nnetoovast kivikuhilast mduda ning kndida metsaserva ja rannariba kokkupuute piiril. Tee on algul lai ja hema lumega selle servadki aimatavad. lemdunud aastal tekkis rajarseks atraktsiooniks sna teekonna algusesse jv vimas tormimurd, suur tuule haugatud vanade puude suutis.
Palganeeme nitab mningase jalutuskigu jrel ktte eemalt paistma hakkav vana piirivalvetorn. Mida tornile lhemale, seda kivisemaks rand muutub. Selle tee res saab kmpides vaikust nautida, ometi pole ka see rada pris elumrgita paik. Kaldatee res on kummuli kohalike kalapaadid ja raja peal lumes kindlasti ka paar mehist saapajlge. Ksmus armastatakse jalutamas kia.
Kui kaptenikla klastamine ei j vaid hekordseks talviseks retkeks, on hea lugemine Karl Kristenbruni ja Anne Kurepalu raamat Ksmu, mis muu hulgas rgib, et enne viimast sda asus nnekivihunnik hoopis Palganeemel.
Kui noormees tuli meresidult, vttis ta kallima kaasa ja lks sinna, et kivihunnikusse panna mrk nnelikust kojujudmisest. Kividele kirjutati vrviga oma nimi ja aastaarv. Prast sda Vene sjavgi enam Palganeemele kondama ei lubanud, vabast merelkimisest rkimata. Meresidu kroonikateks saanud kivid kasutas kroonu aga oma ehitistes ra. Kuid klarahvas ei unustanud vana kommet ja justkui kiuste on praegu kla klje all psti uus vimas nnehunnik.

Kus lastest pilti teha. Kuna tagasitee sama rada mda on alati igavam ja lheb kahtlaselt kiiresti, vib piirivalvetorni juurest klla naasta lbi metsa vana sjaveteed pidi. Selle parempoolse haru rde jb Matsikivi, mille ees tehakse lastest alati pilti. Ka heksa aastane paistab 4,8 m krge ja 24,7 m mbermduga mraka ees sna tilluke. Suvel pavad mehed selle otsa ronida, talvel on kivi kljed js. Praegu pole nnda atraktiivne ka sama raja rde jv, kla klje all asuv kiviklv, mille asukatel on sulalumest mtsid peas. Kahtlemata on suvitusklades talvel nostalgilist nukrust. Kes seda pimedate htutega sulalume ajal, mil kestaks justkui igavene november, vlja ei kannata, vib Ksmu minna mnel teisel kuul. Sgisesel rannarsete punaste pihlakate, kevadisel lootusrikkal tulbinupsude kulu alt vlja psemise ja akende pesemise ajal vi suviselt rmsameelsel ja veidi bullerbylikul puhkekla perioodil. Ksmus on igal aastaajal isemoodi hea.



Malle Pajula
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet