6/2003



Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Juhtkiri
Leevre Hiietamm lugejate hoole alla!

Leevre Hiietamm lugejate hoole alla!
Leevre mail Raplamaal Loodna vallas seisab üsna võsa piiril, kruusatee ääres, üks põlispuu. Tamm, mida kunagise hiiega seostatakse ning sestap Hiietamme nime kannab, on küll õõnsa tüvega, kuid elujõuline ometi. Rinnakõrguselt viiemeetrise ümbermõõduga puuhiiglane kõrgub üsna samblasse kasvanud kiviaia läheduses, mis kunagi kahe mõisa maid lahutas.
Leevre Hiietamm pole küll looduskaitse all, kuid põline ja väärikas ometi. Just seepärast ongi ajakiri Loodus otsustanud põlispuu enda ja oma lugejate hoole alla võtta. Igast ajakirja Loodus müüdud eksemplarist koguneb edaspidi aasta vältel kroon Leevre Hiietamme heaks. Selle rahaga märgistame tamme, rendime vajalikke töövahendeid talgute jaoks, mille käigus on plaanis paikkonda korrastada ning nii tamm, mõisamüür kui ka muud vaatamisväärsused väärikalt välja paistma aidata.
Nõnda siis on kevade poole oodata ajakirja Loodus lugejatele mõnd mõnusat talgupäeva, mille käigus tutvutakse ka muude Raplamaa siiani saladusse jäänud looduskaunite paikadega.
Meie töö käib käsikäes Raplamaa Keskkonnateenistuse asjatundjatega, kes on meid lubanud oma nõu ja jõuga abistada.

Mets kasvatab lapsi
Suvel taaskäivitunud koolimetsade loomise idee taga on üks ilus unistus: et uuel põlvkonnal oleks võimalus loodusele lähemale pääseda kui praegusel. Koolimetsade mõte on viia lapsed õue õppima. Mõistmine, et mets pole ainult puit ja kährik pole karusnahk, võiks muuta valitsevat kasupõhist tarbijamentaliteeti. Kui lapsed sellest juba maast-madalast aru saaksid, osataks tulevikus ehk paremini hoida metsi, loomi – ka inimesi.
Muidugi, paremaid suhteid inimese ja ümbritseva looduse vahel soovivad paljud meist, kes eneste tahtmata praegu valitsevas elulaadis osalevad. Inimesed, kes on degradeeritud ühenduslüliks kaubamaja ja prügimäe vahel. Sodihunnikud meie kodude ümbruses, sodihunnikud meis endis. Viimane sünnitab tihti esimese. See teeb haigeks nii ihu kui hinge. Jõuluajal on uus algus. Muutes enda suhtumist, muutub ka meie ümbrus.
On meie rahva suhtumise muutmine võimalik? Kaika Laine ütleb, et lootust on alati.



Tiit Kändler
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?