6/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Reisikiri
Isand Baggins elab Birminghamis

Suurbritannia suuruselt teine linn, umbes miljoni elanikuga Birmingham, vib olla rikas mille poolest tahes, aga kindlasti mitte turiste ligitmbavatest objektidest. See, et kolm eestlast sattusid selle nii kleda, suitsuse ja vrana tunduva hiigelasumi keskel pris ulatuslikku rohelisse paradiisikesse, oli puhtalt ja tervenisti meid vrustanud Chris Batesi, korduvalt Eestis kinud ning alati rmsameelse ja suhtlusalti eksajakirjaniku teene. Kui vabaks laupevaks kava koostades kogemata selgus, et ks meist on suur Tolkieni austaja, oli liisk langenud: muidugi Sareholei veski ja Millstream Way, ei mingit kahtlust!

Tolkien ja Birmingham. Pika bussisidu jooksul saab le korrata, mis seos on tnu Srmuste isanda ekraniseeringule veelgi populaarsust juurde vitnud J.R.R. Tolkienil Birminghamiga.

Ses linnas teatakse olevat nii Tolkieni isa- kui ka emapoolsed juured. Aga John Ronald Reuel sndis 3. jaanuaril 1892 juba Luna-Aafrikas, kuhu vanemad parema elu otsingul vlja olid rnnanud. Kui JRR oli kolmene, tuli ema Mabel teda ja oma nooremat vsu Hilaryt vanavanemaile esitlema. Paraku just samal ajal haigestus poiste isa raskesti ning suri, enne kui perekond judis Mustale Mandrile naasta.
Sestap ji Mabel koos poegadega toona veel Birminghami klje all asunud, ndseks ammugi linna sisse kasvanud Sareholei klla. Neli aastat hiljem koliti kesklinnale lhemale, et JRR saaks trammiga New Streetil koolis kia.
Mitmeid elukoha vahetusi tuli vennastel Tolkienidel ette nii enne kui ka prast ema varajast surma 1904. aastal. Aga kogu JRR-i poisiiga mduski Birminghamis seni, kuni nnestus pseda ppima Oxfordi Exeteri kolledisse. Peaaegu kogu lejnud osa 81 aastat vldanud elust veetis vanainglise keelt ja kirjandust uurinud ja petanud filoloogiaprofessor Tolkien Oxfordis. Just huvi keskaegsete poolmtoloogiliste lugude vastu ergastas kllap mehe fantaasialendu panema paberile nii 1937 ilmunud Kbiku (The Hobbit) kui ka 1950-ndaist prit triloogia Srmuste isand (The Lord of the Rings). Aga uurijad vidavad ka Birminghamis kogetud lapseplvemaailma selget mju neile kuulsatele teostele.

Suures Veskis. Kuni oma elupevade lpuni ei suutnud Bilbo meelde tuletada, kuidas ta sattus ue ilma kbara, jalutuskepi ja hegi pennita, kige selleta, mida ta tavaliselt vlja minnes kaasa vttis; jtnud teise hommikusgi pooleli ja nud pesemata, pistis ta vtmed Gandalfile pihku ja jooksis nii kiiresti kui ta karvased pkad vtsid tnavast alla, Suurest Veskist mda ja le Vee, terve miili maad vi rohkemgi.

Kbik. Tolkieni biograafid, ja iseranis muidugi birminghamlased, on veendunud Suur Veski, millest isand Baggins-Paunaste mda ruttas, pole miski muu kui Sarehole Mill. Poiste esimesest elupaigast siinmail on selle vesiveski juurde testi ainult kiviga visata; seda uurides veedeti tepoolest pikki tunde.
Veski kerkinud sellesse paika juba 1542, praegune hoone prineb siiski alles 18. sajandist. Igatahes kui 1960. aastaiks oli Sareholei veski omajagu lagunenud ning mned aktiivsed inimesed kisid vlja idee ajalooline ehitis taastada, leiti kohe ka Tolkieni toetus. Nd neb Birminghami muuseumi ja kunstigalerii hallata veski igati korralik vlja. Meie klastuse aegu hena kahest Inglise veel tkorras vesiveskist vlja pakutud vana tstusmlestise jahvatuskivid ja noaterituskiad seisavad vesiratas lkatakse liikvele veel vaid augusti phapevadel.
Aga seisvagi masinavrgi keskel on petlik ringi uidata ja kujutada hteaegu pnevusest ammuli suudega vikesi Tolkieni-poisse aampalkidel ronimas.

Muide, tstusrevolutsiooni algperioodil olnud praeguse linna piires oma kuuskmmend vesiveskit, mis sugugi mitte kik ei jahvatanud vilja, vaid teritasid ka terariistu, purustasid konte, valtsisid metalli ja tegid muidki tid. Sarehole on neist ainsana alles.

Vana Metsa leiate Moseley soost. Aga see mets on imelik kll. Kik asjad oleksid nagu elus, saaksid toimuvast justkui nagu paremini aru kui samad asjad Maakonnas. Ning puud ei armasta vraid. Nad jlgivad sind. Tavaliselt ainult jlgivadki, kuni kestab pevavalgus, ega tee suurt midagi. Kige vaenulikumad vahest ehk pillavad oksa vi pistavad juure jala ette vi haaravad sind pika vdiga. Aga siti minevat asjad kll hulluks, nii vhemalt rgitakse.

Srmuste Isand. Kui vanast veskitiigist mda kndida, juate Wake Green Roadile, mille majas number 264 Mabel Tolkien oma poegadega aastail 18961900 elas. Toona veel sna uus teenijatele ehitatud majake asus siis linnast vljas maakolkas, mis oli suureprane allikmaterjal Maakonna, kbikute elupaiga, kirjeldamiseks.
Ja veel ks tnavavahe edasi toob meid juba Moseley soo, kohaliku looduskaitseala, servale. Kusagil siin juhtus ks talunik peletama seeni korjanud vikesi Tolkieneid; autasuks sai ta nime Must Inimsja vga vimalik, et ta on Srmuse Vennaskonna Maggoti prototp.
Soo ise vi tegelikult puude ja itseajal rohkete lilledega madal org on vallidega mbritsetud endine suur tiik, Sareholei veski veehoidla. Seda paika on kuulus kirjanik ise vanaduspevil intervjuus meenutanud, nii et Moseley soo kui inspiratsiooniallikas Vana Metsa, Tom Bombadili elupaiga, kirjeldamiseks ei ole kindlasti lihtsalt hilisem spekulatsioon. 1850-ndate paiku lasti tiik thjaks, aga pris ra ei kuivanud see koht ka hiljem. Siin on sildu ja trepikesi ning ksipuudega ristatud auk, kus Coldbathi oja juhitakse maa alla. Kitsamaid ja laiemaid teeradu raamivad rohked jndrikud puud-psad, mille vahel on kahtlemata nii lihtne ra eksida. Ja tepoolest on siin juurikaid, mis su jalust vivad paisata vi oksi, mis lehti puistates teeradu su eest ra peidavad. Nii et mine tea testi, mis siin siti toimuda vib

Koole keset linna. Kuid ma tean, kui kaua lheksin ma siit ise, juhul kui ilm on ilus ja vahepeal midagi ei juhtu: kaksteist peva siit Bruineni koolmeni, kus maantee lheb lbi kaljulhest vlja voolava Valjuvee.

Srmuste Isand. Moseley soost siis Vanast Metsast Green Roadi koolmeni oleks linnulennult ehk kaheteist minuti, mitte kaheteist ndala tee. Enne lahkumist soost mdume vikesest tiigist, mida armastavat Tolkienist telesaateid tegevad produtsendid; Tolkieni-raja kokkuseadja on skeptiline: vaevalt kll, et vikest JRR-i ja Hilaryt keegi sinna mngima laskis; paremal juhul said nad neid aedu le heki piiluda Ja ks vana liivaauk on selle tee res, arvatavasti tolle kruusakarjri eeskuju, mis Kuninga tagasiprdumise lpus on kbikute naastes Maakonda tekkinud Sami isa maja asemele.
Aga koole on Green Roadil testi ja mitte selleks, et Musti Ratsanikke uputada ja Rivendelli naasvat haavatud Frodot ssta. Pris tnapevased autod sstavad tast vett pritsides lbi. Chriski ei tea seletada, miks sellesse kohta le Colei je on ehitatud vaid jalakijaile meldud sild.

Bilbo Baggins kardab vist koeri. Koolme juurest prdume juba Colei kaldapealsele ja saame taas nautida toredat teekonda jndrike pajude vahel. Siin laulab praselt valjuhlne ja isendirohke linnukoor. Vi veel iga kmne meetri tagant tundub siin olevat jrgmise kbliku kodu, millest siis peremees kigile naabreile teatama peab. Ja kblik teadagi on hsti valju hlega pisike linnuke.
Kuidagi ei saa jtta ronimata paarile eriti turnimisahvatlusega remmelgale vi letamata plokksildu pidi jge igasuguse vajaduseta, kohe jlle naastes.
Ja mis seal salata, selline tunne on testi, et Bilbo Baggins peaks olema kusagil nende psaste vahel ringi vudimas. Miks me teda kll ei ne? muutun murelikuks. Ja leian vimaliku vastuse: need teed on selle linnaosa elanike koerte jalutamise ja paraku mitte ainult jalutamise paik: peab olema ige ettevaatlik, et mitte mne miini sisse astuda. Mis saaks siin isand Bagginsi karvastest pkkadest; prast tuleks tal kulutada tunde, et neid taas puhtaks saada.
Aga Sareholei veski korsten juba paistab; paraku kll mitte suitsu pahviv, nagu kbikute Maakonda naastes. Viimasel vljal enne veskit, mille servas veskitiiki toitev kanal, olnud Tolkieni aegadel 19 suurt tamme; osa neist on ajahambaile ette jnud.
Ei saa salata, et umbuskliku inimesena lappan hiljem lbi nppu sattuvad paber- ja elektronallikad Tolkieni sidemete kohta Oxfordiga, kus ta veetis ju phiosa oma pikast elust. Ei, ma ei leia htegi viidet kbiklik-kirjanduslikele inspiratsiooniallikatele sellest linnast. Vike kahtluseuss muidugi hinge jb, aga kki oli testi Birminghami-aastate mju kirjanikule nii suur, nagu ta uhkust tundvad tnased kaaslinlased vlja kuulutavad? Vib olla ju kll!



Toomas Jriado
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet