6/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Seenevana
Kolmveerand sajandit penitsilliini

75 aastat tagasi avastas 1881. aastal Shotimaal sndinud Alexander Fleming, hilisem sir Fleming ja 1945. aasta Nobeli preemia laureaat, esimese antibiootikumi penitsilliini.
Selgus, et ks tavalise rohehallituse vlimusega seen eritab ainet, mis bakterile mjub mrgina. Saadud ravimit toodetakse siiamaani teatud hallitusseente puhaskultuurist, samas kui paljusid teisi antibiootikume snteesitakse. Sntees poleks aga saanud vimalikuks, kui ei oleks tekkinud teadust antibioosist. Jrgneval kolmveerandsajandil selgus, et paljude seente ja teistegi elusolendite ainevahetuses eritub aineid, mis suruvad alla mbritsevate mikroorganismide elutegevust. Siit oli ainult ks, ehkki vga pikk samm uute ravimite loomiseni.

ks teaduse mber tekitatud mtidest kneleb, nagu oleks selle avastuse aluseks olnud staflokoki, mdaseid pletikke tekitava bakterikultuuri, juhuslik nakatumine Flemingu laboris pintselhallitusega (Penicillium notatum). Paraku polnud see nii juhuslik htigi, Fleming oli juba mitu aastat bakterite arengut tkestavaid organisme otsinud. Ei avastanud ka Newton gravitatsiooniseadust talle puu otsast phe kukkunud una tttu ega Archimedes oma seadust kodus vannivees hljuma hakates. Kik uus leitakse ikka otsingute ja mtlemisega. Mnikord taasleiuna hallitust olevat haavade raviks kasutatud juba neli tuhat aastat tagasi. Me ei tea muidugi, milliseid liike siis pruugiti; vaevalt ka, et juhuslikult vetud hallitusseen alati hid tulemusi andis.
Flemingu leid ei huvitanud esimesed kmme aastat pea kedagi. Tsi, kahe aasta prast kasutas doktor Cecil Georg Paine penitsilliini puhastamata ekstrakti silmahaiguste raviks. Fleming ise pidas esmathtsaks mitte ravikatseid, vaid penitsilliini puhastamise probleemi. See lahenes alles 1939. aastal, kui Oxfordi teadlased Flemingu kmme aastat varem avaldatud uurimuse taasavastasid. Antibiootikumide tsine uurimine ja kasutuskatsed said hoo sisse aga alles siis, kui vaja oli ravida ja tagasi rivvi viia sjas haavata saanud sdureid. Nagu elektroonika ja lennunduse areng, nii ka tnapevane tohterdamine on sja-asjanduse teisene, krvaltulem. Alles hiljem leiti, et ravimite tootmine ja mk on suureprane, tohutuid kasumeid andev bisnis, mille vimust haigeil psu pole.

Enne sda sndinud mletavad veel, kui surmaohtlikud oli tollal enamus nakkushaigustest ja kui palju lapsi suri enne tisealiseks saamist. Mdunud sajandi jooksul vhenes suremus bakteriaalsetesse nakkushaigustesse le kahekmne korra. Antibiootikumide ja selle krval paljude teiste uute ravimite kasutuselevtt on pstnud mitmeid miljoneid elusid.
Lnemaailmas, nii ka Eestis, oli selle heks tulemiks laste keskmise arvu vhenemine perekonnas. Milleks nha vaeva teise lapse snnitamise ja leskasvatamisega, kui arstiteaduse ja farmaatsia abiga on ainsagi lapse muretsemise tulemi pikk elu garanteeritud. Vhesel laste arvul perekonnas on teisigi phjusi, kuid ikkagi ei nua lasterohkust enam oht vanuigi ksinda jda. Ka asendab tnapevane pensionide ja sotsiaalhoolekande ssteem kunagise eluthtsa sltuvuse laste olemasolust. Oriendi ja lunamaade inimeste mtte- ja eluviisis sellist muutust kuigivrd pole toimunud.
Penitsilliin, hiljem ka teised antibiootikumid ja muud uued ravimid, on ra hoidnud meretie ema-isa pisaraid, pole aga viinud kuigi paljudeni maakera elanikest pereplaneerimise ideed. Ideed, mis bioloogilisest, s.t looduslikust seisukohast vttes on muidugi ebardlik, ebaloomulik. Teaduse ja tehnoloogia areng on ette judnud inimese kui sotsiaalse, mtleva olendi muutumisest. Haigustesse koolnute hulk on mratult vhenenud, nlga surijate hulk on nn arengumaades judnud maailma ajaloo tipptasemele. Kes on viimases sdi? Kas teadlased ja arstid, kes teevad haigeid terveks? Kas keegi ldse on sdi selles, et inimkultuur muutub oma eri ilmingutes ebahtlaselt?



Erast Parmasto
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet