6/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Khrik hea kohaneja

Ingmar Muusikus, Tiit Hunt
Rainer Kerge selgitab, miks khrikkoer, kes Eestis on elanud vaid poolsada aastat, tunneb end siin juba kui plisperemees.


Lksin karjakki. Kedagi ei olnud, pime vaid. Jooksin ue ja kaebasin taadile ra. Taat andis taskulambi kaasa. Lksin uuesti karjakki. Kige hmaramas nurgas seisis piimajahutuse tnn juba enne sda tsementprandale kinni istutatud kaevurake. Vaatasin tnni. Nitasin lambiga tuld. Selle peale algas tnnis kahin ja rahmeldamine justkui oleks keegi sinna pisikese tuulispasa kinni pannud. Kui sagimine lppes, rohetas mulle kaevurakke phjast vastu kaks kolmekopika suurust silma. Silmade taga oli imelik karvane loom.

Ee, kas see on kellegi koer? ksisin ues taadi kest ja vaatasin ptrade mber sagivate meeste poole.

See on khrik, sama loom, kelle nahaga te mngite, seletas taat ja kiirustas pdranlgijatele nuge viima.

Selge kodus on testi he imeliku looma nahk, niimoodi nlitud ja pargitud, et neb vlja nagu jme pehme ja karvane soolikas. Ajad sabapoolt otsast ke sisse ja tmbad naha lani nagu pika kinda. Kui siis suupoolses otsas srmi konksu kgardada, nevad omaenda npud vlja nagu kummalise karvase eluka kurjakuulutavad kihvad.

Ja nii imelik kui see ka ei ni, need kaks khrikut, ks, see roheliste silmadega piimajahutustnnis, ja teine, pargitud nahast mnguasjana, on ainsad eksemplarid sellest veidra vljangemise ja kummalise saatusega liigist, keda mul on nnestunud lhemalt uurida.

Kui mitte arvestada autoaknast nhtud khrikuid paari hmaras tee res hiilivat ja lugematuid asfaldile lebama jnuid pole mina seda looma rohkem kohanud. Ei pllul, ei vpsikus, ei jrve res. Ometigi elab khrikuid Eestis vhemalt sama palju kui rebaseid, ning kui palju elab rebaseid, ei tea keegi. Nii palju on neid. Ja rebast, seda uudishimulikku looma, kohtab ikka. Aga vaat khrikut ei ole ma metsas ninud. Kas pole igel ajal vajalikku kohta sattunud vi on alalhoidlik loom osanud minu ligiduses mrkamatuks jda. Mida iganes.


Inimene hindab vaid khriku nahka.
Khrikkoera olgu ta ametlik nimi ka kord pikalt vlja kirjutatud saatuseks on talle tema karvkate. Just pehme ja paks kasukas lennutas Jaapanis, Koreas, Manduurias, Hiinas hesnaga Ida-Aasias elutseva looma kontinendi teise serva.
Lugu ise ngi vlja nii. Eelmise sajandi kahekmnendatel ei linud maailma esimesel tliste ja talupoegade diktatuuri riigil hsti. Tegemist oli tavalise likviidsusprobleemiga polnud eriti midagi, millega ebasbralikele kapitalistidele soovitud kaupade eest maksta. Ja siis tuldi Venemaal, nagu mitmeid kordi hiljemgi, geniaalsele ideele suurendame emakese looduse poolt pakutavaid ressursse, ehk siis khrikkoera nahk valuutaks!

Vene zooloogid, neid oli ja on seal palju ning hid, hiskasid ja plaksutasid ksi. le hulga aja anti jlle kellegi uurimiseks meeldivalt palju raha. Mitmed kuulsust toonud ulukibioloogilised td said alguse just toona.
Uurimistd selgitasid, et khrik:
a)omab sgistalvel paksu ja kohevat karvkatet;
b)sb, mis ktte juhtub;
c)sigib, mis hirmus.
Tulemus: khriku laialdane introdutseerimine kodukohast teistesse paikadesse. Esimesed khrikud kditati koduvpsikust hele saarele Vladivostoki lhistel 1929. aastal. Sealtpeale aeti kmneid khrikuid hes kohas kasti ja teises paigas jlle kastist vlja. Ning nii le kogu laia Venemaa. Sedasi sattus khrik ka Eesti naaberaladele ning viimaks meilegi.

Khrik koduneb kiiresti.Ja kuhu kord khrik istutati, seal ta sigima ja levima kukkus. Mrkimisvrse kiirusega judis ta sissetoodud kohtadest ka paikadesse, kuhu teda niipea aklimatiseerida ei kavatsetud. Ehk siis loom tegi omalt poolt kik, et tema levila suureneks.
"Aga miks?! hab terve mistus. Miks oli karusnaha saamiseks vaja khrikud kigepealt hes kohas kinni pda, siis teises kohas lahti lasta ning mne aja mdudes neid seal naha kttesaamiseks jlle kttima hakata? Milleks see mitmekordne tants ja tagaajamine? Kas poleks targem kord kinniptud loom pista puuri ja teda sealt vajadust mda jlle vlja vtta?

Otsuse kinni ptud khrik puuri pistmise asemel hoopis metsa alla tagasi lasta tingis toit. Mitte et kigesja puuris raipeid vi jahukrti mugides tingimata nlga oleks jnud, lihtsalt inimene ise vaatas erinevate elupaikade sgivarud le ja otsustas, kus on veel kasutamata toidunie, mille kallale khrik lasta. Nii tark oli inimene.
Tagantjrele tarkusena selgus muidugi, et khrik on segatoidulise uruloomana konkurent htaegu nii mgrale-rebasele kui ka karule.
Ja kui kord juba khrik on metsa lastud, ei siis teda enam sealt vlja saa. Kti, palju tahad.

Khrik teeskleb surnut. Ktiti khrikut aga Eestiski mehemoodi. Zooloog Harri Valdmann pigistab he silma kinni ja rehkendab: Meil oli spetsialiste, kes pdsid 5070 khrikut aastas.
On siis he metslooma jaht nii lihtne? Tuletame meelde teist loo alguses mainitud khrikut, seda, kes vangistati piimajahutustnni. Pole ju pris tavaline, et ks metsloom tuuakse elusast peast padrikust koju. Aga vaat khrikuga saab sellist tempu korraldada.
Lugu on nimelt selles, et joosta khrik nd kll ei jaksa. Kui ta padrikus vib veel psaste-mtaste vahel slaalomit lastes minema lipsata, siis pllu peal juab isegi khukas ktt khrikule jrele sammuda. Kui alalhoidlik loom just segavat siksakjooksu tegema ei hakka.

Tollesama tnni sattunud looma saigi taat ktte sedasi, et istus parajasti ktiliinis ja ootas, millal ajajad pdra metsast vlja peletavad. Istus-istus, kui kki vaatas khrik ajab omi asju, ei tee inimesest vljagi. Krabas siis metsloomal tagumisest jalast kinni ja sidus taskus olnud nrijupiga puu klge ketti. Vhe sellest, et khrik ei jaksa joosta, hda korral pole tast kiusajale ka suuremat vastuhakkajat. Pgenemise ja hammaste nitamise asemel eelistab khrik vahele jmise korral surnut teeselda. Ajab khu taeva poole punni ja pigistab silmad kinni. Mne aja prast piilub, kas hk puhas. Kopsa korra jalaga vastu maad lavastab jlle koolnukangestuse. Ei ole khrikul suuremat iseloomu. Selgrootu loom, tleb zooloog Valdmann.
Nojah, pder metsast vlja aetud ja maha kmmutatud, sidus taat khriku jlle puu kljest lahti ja talutas autode juurde. Seal nris ta looma neli jalga khu alla kokku ja vinnas teise kolhoosi zootehniku UAZ-i ootama.
Kui veel ks aju sai maha peetud ja jahimehed sttisid end autodesse, et sita meie juurde lastud ptru nlgima, selgus, et khrik oli vahepeal kidikud puruks nrinud ja autos korraliku segaduse organiseerinud. Protestiks vabaduse piiramise eest nris omapi jetud loom ribadeks zootehniku kummikud. Kallid kummikud, Moskvast toodud.
Niisama kigult kinnipdmise ja kaela kahekorra knamise krval kasutatakse khriku kttimiseks loomulikult ka tavaprasemaid jahiviise. Lihtsaim viis on vtta appi koer. Kui on valge aeg ja khrik magab koopakeses, niteks kuskil mgralinnaku servas pevaund, on parim jahiabiline mni urukoer. Hmaral ajal, kui khrik on roninud maa peale toitu hankima, on teda hlbus pda laikaga. Tubli koer vib khriku niisama maha murda, ei pea pauku tegemagi.
"Khriku jaht on
kohaliku vanainimese sport, selgitab Harri Valdmann. Et: kui sa tead, millise mtta all khrikud peidus ja sul on aega neile sinna jrele minna, siis muudkui kti. Nlitud ja liistule tmmatud naha eest antakse tnapeval pealt kolmesaja krooni.Khrik astub sna kenasti ka raudade sisse. Mletan, et kui hel kaugel talvel taat ja vanem veli otsustasid hakata rebaseid raudadega pdma, kulus terve pev raudade puhastamisele. Viimaks keedeti raudasid veel kuuseokstesupis, et inimese hais ja raua lehk kljest maha saada. Kasu ei miskit. Reinuvader astus ikka raudadest le ja viis sdaks pandud kana minema. Khrik seevastu astub muretult raudadesse, olgu see vi tavotiga koos ja list tilkuv.


Khrikul on palju poegi.
Et khrik on segatoidulise loomana eelkige karu toidukonkurent, saab teda kttida ka karule ja metsseale jetud sdaga. Looduslikest vaenlastest on khriku jaoks ebameeldivaim hunt. No melge ise kui inimene vib paljaksi khriku kinni pda, asi siis hundil teda murda. Ilves ja karu vivad ka khriku sabaaluse tuliseks teha, kui vaid viitsivad.
Kttimisest ja hundi sgilauale sattumisest hoolimata on khrikuid kikjal kllaga. Sigib ta ju peaaegu mdutundetult. Ja on nii liigikaaslaste kui ka teiste loomade suhtes sna leplik. Pole haruldane, et mgralinnaku hes linnaosas elavad mgrad, teises khrikud. Vahel kaklevad ka ja murravad teineteise poegi, aga harilikult ei tee naabrite kohalolust vljagi.
Kui sa
jtkub, aga khrik pistab pske kik, mis vhegi khutie jrele lhnab, vib ta pstitada mstilisi asustustiheduse rekordeid. Kaks-kolm, hea kll, viis isendit tuhande hektari kohta see on normaalne. Aga saja toidurikka hektari peal vib elada koguni kakskmmend khrikut!
Parimates elupaikades saab tohutult nahku, jb Valdmann looma arvukusest rkides pragmaatiliseks.
Khriku jaoks on parimad elupaigad kotonid, alad, kus ks elupaik lheb le teiseks: metsaservad, veekogude kaldad (ujub hsti!) ning muud srased looma- ja taimestikurikkad piirkonnad.

Seal siis khrik pesitseb. Peval magab urus, mis on tenoliselt mgra kaevatud. Kui mgra kaevatud pole vtta, vib ka ise vikese tunneli uuristada. sel kib gimas.

Vrreldes rebasega on khriku saagiteekond vga lhike paari-kolmekilomeetrine ring, ja kht ongi tis. Rebane peab sama tulemuse saavutamiseks maha trampima vhemalt kmnekilomeetrise teekonna.
Nagu mgra einestamist, ei saa ka khriku sgikordi kiskjale paslikuks jahipidamiseks nimetada. Khrik on pigem korilane, sb, mis teele ette satub: konni, hiiri, putukaid, mune ja erinevaid tibusid, vahel sekka ka mni jnes. Ning hunnitus koguses kikvimalikku heina. Teist kiskjat, kes vabatahtlikult nii palju igasuguseid juurikaid-marju-teri sks, on raske leida.
Muus osas on khriku elu, nagu loomal ikka. Aprillis-mais snnivad pojad, harilikult 510, aga vahel ka rohkem. Sgiseks on pojad iseseisvad, jrgmisel kevadel vivad juba kutsikaid saada. Papa-mamma elavad koos.
Ringi kolab, nagu juba eldud, enamasti sel. Suvel rohkem, talvel vhem. Sgiseks kasvatab korraliku rasvakihi ja koheva karvkatte. Ainsa koerlasena vib khrik magada ka taliuinakut. Kui tahab. Kui ei taha no padupakast pole ja sa ka jagub siis ei maga.
Selline loom, madal, matsakas ja karvane, natuke pesukaru ngu.

Rebane on palju ilusam, graatsiline loom, arvustab Valdmann, aga khrik see on nagu vike siga! Kht vastu maad, jalad lhikesed, knnib ka inetult!
Aga nahk on tal ilus. Naha prast ta Euroopasse ju kditati. Ja siia ta ji. Ning poole sajandiga on ta end kenasti rebaste-karude ja hiirte-konnade keskele elama loksutanud.
Mis sa tahad ra teha!



Rainer Kerge
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet