6/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Prgi sorteerimise tehas supervajalik sanitar

Jarek Jepera
Kaheksa kuuga on Eesti esimese prgi sorteerimise tehase t pstnud 15 000 puud ja maast on jnud vlja vtmata le 500 tonni klaasiliiva. Kodudest prit prgist, mida autod tehasesse maha kallavad, lheb taaskasutusse veerand.

Tallinna Jtmete Sorteerimise Tehas ei eristu vljastpoolt teistest Lasname tstushallidest. Vaid uel kostuvad tehislikud kajakate kriisked, posti otsas laiutab tiibu kotka mulaa ning tuules kiguvad kollased heeliumpallid, et kajakad sel ajal, kui prgiautod oma koorma maha kallavad, hea-parema kallale ei tttaks. Mjub, sest linde testi pole.

24 tundi ttav tehas sorteerib pevas tohutu koguse 320 tonni prgi. Alustades saadi jagu vaid 70 tonnist pevas. Parasjagu on ees sadamast tulnud auto. Selle koorem kallatakse hunnikusse, kust vetakse vlja suuremad esemed, niteks puhtad suured pappkastid. Pisikeses palkmajakeses istub ka mees, kes muugib prgist leitud targast tehnikast kallima metalli vlja. Muu metalli jaoks on liinil magnet.
Kui pisikesed kopad on prgi konveierliinile tstnud, sidab see platvormil ttava 20 naise ette, igaks neist vtab vlja kindlat materjali. 11 meetrit minutis liikuva liini res liigutavad paksude kinnastega naised hoogsalt kui aeroobikatunnis pidevalt on midagi ratastega kogumiskasti visata.
Liini lpus on veel mned sorteerijad, kes teevad jrelnoppimise. Tegelikult on olemas ka prgi eelnoppijad ehk prgikollid, kes kodude juures konteinerite sisu mitu korda le vaatavad. Tehaserahvas on thele pannud, et prast Pskla prgila sulgemist juab sorteerimisliinile taarapunktides vastuvetavaid asju tunduvalt vhem.

Prgi kohal puhas hk. Kui mnda aega naiste td jlgida, saab selgeks, et kodudest tulnud prgi seas pole vaid kokkukleepuvad toidujtmed. Pigem sidavad nende silme eest mda puulehed, papp, plastpudelid. Veidra nitena potsatab konteineri poole Molotovi-Ribbentropi paktist rkiv raamat.
Liini juures seistes on vaid kergelt tunda, et tegu on prgi sorteerimise tehasega. hk vahetub ruumis seitse korda tunnis. Saksamaal, kus inimesed juba kodus taaskasutatava ja ka orgaanilise materjali vlja vtavad, vahetub hk maksimum kolm korda. Aga meil on siin teine kaup, rgib Baltimaade ainsa taolise tehase juhatuse liige Anatoli Beilinson. Looduse seisukohalt on see tehas praeguses Eestis supervajalik. Me oleme tielikult sanitari rollis. Pevas toovad autod tehasesse 62 protsenti pealinna prgist, millest vlja korjatakse veerandi jagu taaskasutatavat materjali.
Kige enam on prgis PET-pudeleid ehk tavalist limonaaditaarat le tuhande tonni aastas. Ka klaasi on sna palju ning paberit ja pappi rohkem kui omal ajal arvestasime. Kusjuures ra saame anda ka mrdunud paberi. Hulgifirma viib selle Klaipeda tselluloosivabrikusse, rgib Beilinson. PET-pudelid tehakse Eestis graanuliteks, mis rndavad Hiinasse. Tetrapakid sidavad aga katlamajja.
Sorteerimisruumi seina res on ka soliidne llekastide virn. Sinna pannakse terved pudelid, millest varsti jlle rbet vetakse. Vahel naerame, et see toanurk paistab juba nagu lletehas, nii palju on terveid pudeleid. Ka katkise klaasi vtame vlja, see lheb Jrvakanti.

Kilekotte tohutult palju. Aktsiisi all olevate pakendite eraldamine on majanduslikult kasulik, metalli vljavtt loomulikult ka. Puidustki saab lahti. Praegu pannakse tehases eraldi ka prgikastidesse visatud riided ja kilekotid nende taastootmisse andmine pole aga nnda kerge. Tekstiili tuleb tohutult palju, kusjuures ka tootmisjke. Iseksimus on, kuidas need olmeprgisse on sattunud, muigab Beilinson. Mitmes riigis kib teatud aja tagant kodude uste taga auto, mis kasutusklblikud rivad kokku kogub, lejnud lhevad spetsiaalsesse tehasesse pletamiseks. Ka meie loodame tekstiilile kord ostja leida, praegu seisavad riided lihtsalt ootel.
Tihedalt sajab kasti ka lbipaistvaid kilekotte. Seegi kogus oli llatav, kuid poodides pakitakse kott ju pea iga asja mber, tleb Beilinson. Ka kottide taaskasutusse andmine on lpliku lahenduseta. Natuke on ptud neist regranullaati ehk uute kilekottide toorainet teha kodumaises plastitehases, osa on viidud Ltti. Suur hunnik on aga hoovil ootamas.
Beilinsoni snul viks tegelikult prgimele suunduvast prahist vlja vtta veel 20 protsenti taaskasutatavat kraami. Aktsiis on peal vaid mahlataaral, piima tetrapakil mitte. Piimasaadusi sakse aga Eestis palju. Kik pakid, topsikud lhevad aga prgimele.
Ka saaks tetrapakke mistlikumalt kasutada kui lihtsalt pletamine. Kui neid kodudes le loputataks, viks kokkupressitud pakid Soome viia, kus tehas eraldab kartongi ja hbedase sisu.br>
Kui veel komposti saaks ka vlja vtta, siis ei satuks prgilasse praktiliselt midagi. Prgimgi sellest loomulikult vaimustuses pole, sest nemad saavad kasu koguse pealt, kuid looduse poole pealt oleks see ideaalne. Kahjuks pole veel komposti eraldamise tehnoloogiat, tleb Beilinson.

Prgisorteerijad tga rahul. Kui fotograaf sorteerimisruumis pildistama hakkab, vaatavad kik ttajad julgelt kaamerasse. Beilinsoni snul on nad uudistajatega harjunud. Kuid julge silmavaate phjus vib olla ka see, et sorteerijatel on oma t le hea meel. Et prgi sorteerivasse tehasesse tle saada, tuli lbida konkurss heksa kandidaati kohale. Konkurss nitas, et tpuudus on suur. Siiski, ka voolavus on sna suur. Esmane phjus on, et tervis ei pea vastu: jooksva liini taga jdakse merehaigeks, mitmele on selg liiga tegema hakanud, on olnud ka allergiat. Ja on neidki, kes arvavad, et peale palgapeva on kolm vaba peva. Ttingimused on meil ebatavalised, kuid puhata ja pesta saab ruumides, mille tase ka vlismaalased imestama paneb, rgib Beilinson ning viib eurotasemel pesuruumi, kus matsalkaderivi on vahetuse lppu ootamas.
Kui tpev otsa saab, jtavad ttajad oma riided tuulutusega kappi. Seejrel astuvad porgandpaljana pesuruumi hest otsast sisse, et prast puhtaks krimist teisest otsast puhaste riiete kappide juurde minna. Suure peegli ees saab huuled ja silmad phe joonistada, et seejrel puhta ja kenana vravast vlja minna.
Kas tehase 160 ttajat kodus ka eeskujulikult prgist taaskasutatava vlja sorteerivad, pole Beilinsoni snul uuritud. Kll on ta aga varakult lapselapsele rkima hakanud, et puid saab psta.



Malle Pajula
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet