6/2003



Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Prügi sorteerimise tehas – supervajalik sanitar

Jarek Jõepera
Kaheksa kuuga on Eesti esimese prügi sorteerimise tehase töö päästnud 15 000 puud ja maast on jäänud välja võtmata üle 500 tonni klaasiliiva. Kodudest pärit prügist, mida autod tehasesse maha kallavad, läheb taaskasutusse veerand.

Tallinna Jäätmete Sorteerimise Tehas ei eristu väljastpoolt teistest Lasnamäe tööstushallidest. Vaid õuel kostuvad tehislikud kajakate kriisked, posti otsas laiutab tiibu kotka mulaaž ning tuules kõiguvad kollased heeliumpallid, et kajakad sel ajal, kui prügiautod oma koorma maha kallavad, hea-parema kallale ei tõttaks. Mõjub, sest linde tõesti pole.

24 tundi töötav tehas sorteerib ööpäevas tohutu koguse – 320 tonni prügi. Alustades saadi jagu vaid 70 tonnist päevas. Parasjagu on ees sadamast tulnud auto. Selle koorem kallatakse hunnikusse, kust võetakse välja suuremad esemed, näiteks puhtad suured pappkastid. Pisikeses palkmajakeses istub ka mees, kes muugib prügist leitud targast tehnikast kallima metalli välja. Muu metalli jaoks on liinil magnet.
Kui pisikesed kopad on prügi konveierliinile tõstnud, sõidab see platvormil töötava 20 naise ette, igaüks neist võtab välja kindlat materjali. 11 meetrit minutis liikuva liini ääres liigutavad paksude kinnastega naised hoogsalt kui aeroobikatunnis – pidevalt on midagi ratastega kogumiskasti visata.
Liini lõpus on veel mõned sorteerijad, kes teevad “järelnoppimise”. Tegelikult on olemas ka prügi eelnoppijad ehk prügikollid, kes kodude juures konteinerite sisu mitu korda üle vaatavad. Tehaserahvas on tähele pannud, et pärast Pääsküla prügila sulgemist jõuab sorteerimisliinile taarapunktides vastuvõetavaid asju tunduvalt vähem.

Prügi kohal puhas õhk. Kui mõnda aega naiste tööd jälgida, saab selgeks, et kodudest tulnud prügi seas pole vaid kokkukleepuvad toidujäätmed. Pigem sõidavad nende silme eest mööda puulehed, papp, plastpudelid. Veidra näitena potsatab konteineri poole Molotovi-Ribbentropi paktist rääkiv raamat.
Liini juures seistes on vaid kergelt tunda, et tegu on prügi sorteerimise tehasega. Õhk vahetub ruumis seitse korda tunnis. “Saksamaal, kus inimesed juba kodus taaskasutatava ja ka orgaanilise materjali välja võtavad, vahetub õhk maksimum kolm korda. Aga meil on siin teine kaup,” räägib Baltimaade ainsa taolise tehase juhatuse liige Anatoli Beilinson. “Looduse seisukohalt on see tehas praeguses Eestis supervajalik. Me oleme täielikult sanitari rollis.” Päevas toovad autod tehasesse 62 protsenti pealinna prügist, millest välja korjatakse veerandi jagu taaskasutatavat materjali.
Kõige enam on prügis PET-pudeleid ehk tavalist limonaaditaarat – üle tuhande tonni aastas. “Ka klaasi on üsna palju ning paberit ja pappi rohkem kui omal ajal arvestasime. Kusjuures ära saame anda ka määrdunud paberi. Hulgifirma viib selle Klaipeda tselluloosivabrikusse,” räägib Beilinson. PET-pudelid tehakse Eestis graanuliteks, mis rändavad Hiinasse. Tetrapakid sõidavad aga katlamajja.
Sorteerimisruumi seina ääres on ka soliidne õllekastide virn. Sinna pannakse terved pudelid, millest varsti jälle rüübet võetakse. “Vahel naerame, et see toanurk paistab juba nagu õlletehas, nii palju on terveid pudeleid. Ka katkise klaasi võtame välja, see läheb Järvakanti.”

Kilekotte tohutult palju. Aktsiisi all olevate pakendite eraldamine on majanduslikult kasulik, metalli väljavõtt loomulikult ka. Puidustki saab lahti. Praegu pannakse tehases eraldi ka prügikastidesse visatud riided ja kilekotid – nende taastootmisse andmine pole aga nõnda kerge. “Tekstiili tuleb tohutult palju, kusjuures ka tootmisjääke. Iseküsimus on, kuidas need olmeprügisse on sattunud,” muigab Beilinson. “Mitmes riigis käib teatud aja tagant kodude uste taga auto, mis kasutuskõlblikud rõivad kokku kogub, ülejäänud lähevad spetsiaalsesse tehasesse põletamiseks. Ka meie loodame tekstiilile kord ostja leida, praegu seisavad riided lihtsalt ootel.”
Tihedalt sajab kasti ka läbipaistvaid kilekotte. “Seegi kogus oli üllatav, kuid poodides pakitakse kott ju pea iga asja ümber,” ütleb Beilinson. Ka kottide taaskasutusse andmine on lõpliku lahenduseta. Natuke on püütud neist regranullaati ehk uute kilekottide toorainet teha kodumaises plastitehases, osa on viidud Lätti. Suur hunnik on aga hoovil ootamas.
Beilinsoni sõnul võiks tegelikult prügimäele suunduvast prahist välja võtta veel 20 protsenti taaskasutatavat kraami. “Aktsiis on peal vaid mahlataaral, piima tetrapakil mitte. Piimasaadusi süüakse aga Eestis palju. Kõik pakid, topsikud lähevad aga prügimäele.”
Ka saaks tetrapakke mõistlikumalt kasutada kui lihtsalt põletamine. “Kui neid kodudes üle loputataks, võiks kokkupressitud pakid Soome viia, kus tehas eraldab kartongi ja hõbedase sisu.”br>
Kui veel komposti saaks ka välja võtta, siis ei satuks prügilasse praktiliselt midagi. “Prügimägi sellest loomulikult vaimustuses pole, sest nemad saavad kasu koguse pealt, kuid looduse poole pealt oleks see ideaalne. Kahjuks pole veel komposti eraldamise tehnoloogiat,” ütleb Beilinson.

Prügisorteerijad tööga rahul. Kui fotograaf sorteerimisruumis pildistama hakkab, vaatavad kõik töötajad julgelt kaamerasse. Beilinsoni sõnul on nad uudistajatega harjunud. Kuid julge silmavaate põhjus võib olla ka see, et sorteerijatel on oma töö üle hea meel. Et prügi sorteerivasse tehasesse tööle saada, tuli läbida konkurss üheksa kandidaati kohale. “Konkurss näitas, et tööpuudus on suur. Siiski, ka voolavus on üsna suur. Esmane põhjus on, et tervis ei pea vastu: jooksva liini taga jäädakse merehaigeks, mitmele on selg liiga tegema hakanud, on olnud ka allergiat. Ja on neidki, kes arvavad, et peale palgapäeva on kolm vaba päeva. Töötingimused on meil ebatavalised, kuid puhata ja pesta saab ruumides, mille tase ka välismaalased imestama paneb,” räägib Beilinson ning viib eurotasemel pesuruumi, kus matsalkaderivi on vahetuse lõppu ootamas.
Kui tööpäev otsa saab, jätavad töötajad oma riided tuulutusega kappi. Seejärel astuvad porgandpaljana pesuruumi ühest otsast sisse, et pärast puhtaks küürimist teisest otsast puhaste riiete kappide juurde minna. Suure peegli ees saab huuled ja silmad pähe joonistada, et seejärel puhta ja kenana väravast välja minna.
Kas tehase 160 töötajat kodus ka eeskujulikult prügist taaskasutatava välja sorteerivad, pole Beilinsoni sõnul uuritud. Küll on ta aga varakult lapselapsele rääkima hakanud, et puid saab päästa.



Malle Pajula
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?