6/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Fotopraktika
Pakasega pildistades

Talv on kes, lumi maas ja pakane plaksutab puukoort. See aga ei thenda, et loodusfotograafil on aeg kamina ette kiiktooli istuda, konjakiklaas ktte vtta ning kuni kevadeni suviseid pildiretki meenutama hakata. Ei! Eestimaa talv pakub loendamatul hulgal pildistamisvimalusi, mille mahamagamine oleks suur patt. Tsi, paks lumi ja karge pakane vib mnele olla suureks takistuseks pikema pildistusretke ette vtmisel, kuid ka nendest tketest vib sna lihtsalt le hpata. Peab vaid olema teadmisi ja tahtmist.

Pakane ei pane proovile mitte ainult teie riietuse, vaid ka fototehnika, mis vib sageli osutuda selleks kige krgemaks tkkeks. Mida siis talvine pildistaja peaks thele panema, et tema fototehnika alt ei veaks?

Klm vhendab patareide eluiga. Suurem osa tnapeva kaameratest, eriti digitaalkaamerad, vajavad tks akusid vi patareisid. Just nende energiaallikate kiire thjenemine vib teie talvise pildistusretke sna pea lpetada. Tavaliselt kasutatakse kaamerates nn aluselisi (alkaline) AA-tpi patareisid. Minu kaamerasse lheb neid niteks 8. Selliste patareide heks peamiseks miinuseks on nende mahtuvuse vhenemine oluliselt klmades tingimustes. Enda kogemustest vin elda, et kmne miinuskraadi juures saan 8 AA-tpi patareiga vaevalt viis 36-kaadrilist filmirulli tis pildistada. Klmemate ilmade puhul on nende eluiga veelgi lhem. Samas sooja ilmaga saab minu kaameraga 8 AA-tpi patareiga keskmiselt 25 rulli 36-kaadrilist filmi.

Niteks olin eelmisel talvel metsas pildistamas, kui kraadiklaas nitas 34 miinuskraadi. Sellise temperatuuri juures polnud tavapatareidega suurt midagi peale hakata. Mida siis teha, et patareid kauem vastu peaksid? Kige lihtsam, kuid mitte just odavam, on osta liitiumpatareid, mis peavad kreda pakasega vga kaua vastu. Kuid arvestades, et ks AA-tpi liitiumpatarei maksab 44 krooni, ning kaamerasse lheb neid tervelt 8 tkki, siis peate oma rahakotti 352 krooni vrra kergendama. Pris palju, mis? Ent kui jllegi arvestada, et nende patareidega saate oma kaamerast lbi lasta ligi 50 filmirulli, siis polegi summa nii suur. Soojemate ilmadega peavad need aga vastu 70 vi isegi enam rulle 36-kaadrilist filmi.

Kui te aga nii palju energiaallikale korraga kulutada ei soovi, siis on veel ks vimalus: peate tavalistele patareidele juurde ostma he lisakomplekti ning need pue peitma. Peitmine on vajalik patareide soojendamiseks. Kui kaameras olevad patareid on thjaks saanud, vahetate need pues soojas olnud energiaallikate vastu vlja. Sedasi pikendate oluliselt nende tiga.

On veel ks moodus, kuidas thjenenud patareidest tulenevat pettumust vltida: kui vimalik, siis rge kasutage autofookust. Niteks maastike pildistamisel vi jkristallidest lhivtete tegemisel vite autofookuse vlja llitada ning usaldada oma teravat ngemist. Paljudel tnapeva objektiividel on sees mootorid, mis vajalikud automaatseks fokuseerimiseks, kasutades oma tks kaamera patareisid. Loomulikult, kui te ei usalda oma ngemist vi pildistate mnd lindu vi looma, on autofookus sageli hdavajalik.



Sljenrmetest abi ka pildistamisel.
Teine takistus, mis teil arvatavasti enne patareisid ette tuleb, on udune pildiotsija, vi mis veel hullem, objektiiv. Tegemist on tlika probleemiga, mis takistab teie td igas mttes. Nii nagu patareidega, on ka siin mitu lahendust; ks nuab raha, teine mitte. See rahanudev on uduneelav okulaar, mida vhemalt Canoni ja Nikoni kaamerate omanikud saavad osta. Tegemist on niiskust imava polmeeriga kaetud okulaariga, mis neelab kiirelt kondenseerunud niiskuse, vltides sellega udu tekke okulaarile.

Kui te eriti palju pakasega pildistamist ei harrasta, siis pole mtet raha eespool kirjeldatud okulaarile kulutada. On veel ks moodus, kuidas ajutiselt kondenseerunud hingeaurust pildiotsijal lahti saada slg. Kui udune pildiotsija hakkab teie loometd kimbutama, siis tmmake keelega sellest le ning oletegi mneks ajaks probleemi lahendanud. Tsi, vga kreda pakasega peab olema ettevaatlik, et keel kaamera klge kinni ei jks. Siinjuures on oluline meeles pidada: kui olete pildistamise kas vi korraks lpetanud, kuivatage pildiotsija kindlasti ra. Slje mjul muutub lbinhtamatu pildiotsija selgemaks ning see ei lase klaasil mni aeg uduseks minna. Loomulikult jtab slg sinna ka mningaid jlgi, sltuvalt, mida eelnevalt sdud on, kuid pehme lapiga on need kergesti eemaldatavad, mingeid probleeme sellest ei teki.

Ka objektiiv vib minna uduseks, eriti siis, kui olete sinna peale hinganud. Sellisel puhul tuleks objektiiv hoolikalt puhta pehme lapiga kuivatada, sest seal kipub kondenseerunud niiskus kiirelt ra klmuma. Tegelikult ei tohiks selliseid asju juhtuda, sest kuivatades vite kriimustada objektiivi klaasi, mis vib muuta selle kasutamisklbmatuks. Mina olen oma objektiivid varustanud kaitsefiltritega, mis hoiavad ra esiklaaside kriimustamise. Kaitsefilter on tegelikult tkk krgekvaliteedilist klaasi, millel ei ole mingit mju objektiivi valgusjule. Minul on hel korral juhtunud, et veeaur klmus objektiivile. nneks oli see varustatud kaitsefiltriga, mistttu pidin selle eest ra keerama ning ootama, kuni see mu puetaskus sulas. Prast flanellpluusiga kuivatamist keerasin filtri uuesti objektiivile ette ning lindude pildistamine vis jtkuda.



Tuppa tulles jgu kaamera kotti.
Olete lpetanud pika klma pildistuspeva ning tulete kogu oma tehnikaga sooja tuppa. rge siis kiirustage kaamera, objektiivide ja teiste fotokotis olevate asjade vljavtmisega, muidu kattub kogu kotisisu htlase kondenskihiga, mis ei ole hea. Selline kondens ei kata teie fototehnikat mitte ainult vljastpoolt, vaid tungib ka sisse. Kuna tnapeva kaamerad on varustatud protsessorite, sensorite ja muude peenelektroonika seadmetega, vib selline niiskus nende td oluliselt rikkuda. Selleprast jtke fotokott rahulikult paariks tunniks toanurka seisma. Selle sisu soojeneb aeglaselt ning kondensvesi koguneb koti sisepinnale, mitte aga kaamerale ja objektiividele. Kui teil aga fotokotti pole, siis pange asjad kilekotti.



Jaanus Jrva
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet