6/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Looduslaps
ige on ppida ues

Kllap on keskkonnakaitse vtmeksimuseks see, millal ja kuidas tekib vristus uesolemise ees. Lapsena tajume oma seotust kiksusega, teame, et ues on lpmata palju enam pnevat ppimist kui eales vib leida toast. Iga lapsevanem teab omast kogemusest, kuidas lapsed kipuvad ue ja tahavad kaua-kaua, hilja htuni vljas olla, olgu ilm milline tahes.
Ja siis, mingil hetkel saab vitu toategelikkus koos raamatute, arvutite, televiisori ja muusikamngijatega. Vist lpeb koos selle allaandmisega ka lapse julgus ise laule, tantse, pilte ja lugusid sepitseda. Krgelaeline kiksus oma muutumiste ja loomisvega ei pse enam kaasa knelema. Igatsus iseolemise jrele jb tukslema ja mssama sgavale sdamephja, tusk selle puudumise prast tukab vgivalla ja mnuainete poole. Viimaste keelamise ja vltimise peale kulub hiskonnal ja riigil ohtralt nii raha kui mttepingutust. Ometi on lahendus lihtne ja keulatuses: lase nad ue!


Mets on kasvatusvahend.
Enam kui sada tuhat aastat on teismelised leidnud oma olemise metsade elurikkuse toel. Mitmeliigiline ja -vanuseline mets on vrratu petaja ning tasakaalustaja. Ivar Etverk kirjeldas oma artiklisarjas Mets, mis ilmus 1988. aasta Eesti Looduses, metsa erinevaid kasutusviise. Tabelis kige allpool on metsa kasutamine ppe- ja kasvatusvahendina. Alumine asend vib olla kige alam ja thtsusetum, kuid ka kige phjalhedasem ja philisem.

Arvan, et oleme end lasknud lummata tubasest vrtegelikkusest, ning unustanud, et metsa suurim ja philisim vrtus on kaaselusolendite rikkaliku kooslusena pikohaks ja -kaaslaseks olemine. Heaks ja targaks pipaigaks kasvab mets sajandite jooksul. petajaks saab puu olla oma viimaste pevadeni. Tamme kohta eldakse et ta kasvab kakssada aastat, elab kakssada aastat ja sureb kakssada aastat. Ka teised puud jaksavad elada sadu aastaid, arenedes igaks omanoliseks ja omateoliseks. Kige kiirem kasvuaeg jb esimese kahe sajandi sisse, jtkuaastad toovad enam tarkust ja omapra, samuti erinevaid seoseid teiste elusolenditega.



Taastame koolimetsad.
Viimaste aastate t vriselupaikade, Natura 2000 ja metsakaitsealade kaardistamisel on aidanud leida mitmeid elurikkaid metsi, mis sobivad headeks pipaikadeks koolimetsadele. Ka Baltimaade hine metsakaardistamine (Baltic Forest Mapping) on loonud ainulaadse andmebaasi elurikastest metsadest, mida koolimetsad kigis kolmes riigis saavad kasutada. Kahjuks puudub meil seni oskus hinnata rahas elurikka pimetsa vrtust.

Plise maa-, metsa- ja puulhedase rahvana on meie kes vimalus hoolida oma metsadest kui kaasppijaist ja -petajaist ning olla nnda eeskujuks ka teistele rahvastele. Meie regilaulud ja muinasjutud, samuti rahvaprimused ning keelgi on puu- ja metsalhedased. Meie kes ja keeles on tohutu rikkus, mille kasutama hakkamiseks tuli kokku Eesti Koolimetsade hendus. Omaaegne koolimetskondade liikumine lhendas mitmeid plvkondi noori metsale. Inimesed, kes selles osalesid, saavad palju kaasa aidata ppimise ue toomisele.
Huvi ues ppimise vastu on paljudel koolidel. Koolimetsade henduse asutamisel osalesid inimesed pea kigist Eesti maakondadest.

Eesti koolimetsade arengulugu

1961. aasta kevadel loodi Eestis esimene koolimetskond Kanepi keskkoolile eraldati Erastvere metskonnast Hurmi vahtkonnast 514 ha segametsa.

1984. aastal oli koolimetskondi Eestis juba 80. Tegevust leidis neis 6280 pilast, nende hooldada oli 15 200 ha. Tihedamalt oli koolimetskondi Vru- ja Plvamaal, kummaski 11.

2003. aasta jaanuariks oli alles kaks koolimetskonda: Krabi koolimetskond Vrumaal ja Kihelkonna koolimetskond Saaremaal. Koolimetskondade phimtteid kannab ka hendus Hoia metsa Jrvamaal, mis hendab kmmet kooli.

16. mail 2003 luuakse Lohusuu koolimetskond Ida-Virumaal.

21.23. juulil 2003 toimub Lohusuus Metsakogu, kus osalevad metsamehed, hariduse-edendajad, poliitikud, ajakirjanikud ja rimehed. Soovitatakse vtta suund koolimetsanduse taastamisele.

26. juulil 2003 antakse Metsakogu prdumine koolimetskondade taastamiseks le peaminister Juhan Partsile ja keskkonnaminister Villu Reiljanile. Keskkonnaministri vastus on toetav.

11.13. septembril 2003 toimub Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Himuprogrammi toetusel rahvusvaheline Koolimetsakogu 2003. Otsustatakse luua Eesti Koolimetsade hendus. Soovi koolimetsad taastada vi luua on avaldanud 25 kooli.
25. oktoobril 2003 luuakse koolimetskondade sdeinimesi hendav organisatsioon Eesti Koolimetsade hendus (EK). henduse juhatuse esimeheks valitakse Mikk Sarv.

30. oktoobril toimuval EK ja Riigimetsa Majandamise Keskuse marlaual lubab RMK direktor Aigar Kallas igati toetada koolimetskondade liikumist ning leida juhendajaid RMK ssteemist.

Novembri alguses 2003 luuakse sidemed EK ja Shotimaa mitme uesppimist viljeleva organisatsiooni ja kokooliga.

Novembri lpuks 2003 on EK poole koolimetskonna loomise abipalvega prdunud 41 kooli.

Detsembris algavad EK piirkondlikud ppepevad koolimetskondade loomiseks. Aasta lpuks avatakse koolimetskondi hendav veebileheklg www.koolimets.ee.
Seni saab infot: Mikk Sarv, mikk@elfond.ee, 055577795 vi Kristel Vilbaste, loodusenaine@hot.ee, 05286357.



Mikk Sarv - Eesti Koolimetsade henduse juhatuse esimees
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet