6/2003



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Raamatud
Metsik tulevikumaailm

Eestikeelne loodust tutvustav pildiraamatumaailm lheb ha metsikumaks. Kiksuse ja selle sees ujuva Maa minevikukoletistele ning olevikuelukatele lisaks on nd tuldud lagedale puhta futuroloogiaga.
Iseenesest pnev ksimus kes elab Maal miljonite ja miljonite aastate prast? htpidi on sellele vastata lihtne. Visanda milline pilt tahes, ikka ei ole kedagi, kes seda kontrolliks. Kui ka Maal elavad mingid inimese jrglased, vaevalt et nad siis selle vastu huvi tunnevad, millisena kujutas inimene ette looduse tulevikku 100 miljoni aasta eest.
2000 aastat tagasi oli asi lihtne. Siis liigid ei muutunud. Mis elas, see oli elanud maailma loomisest saadik, ja nnda pidi juhtuma viimsepevani. Vhemasti arvasid nii paljud. Paarisaja aasta eest lks asi ige keeruliseks. Tuli Darwin, sitis laevaga Ameerikasse ja avastas, et liigid muudkui muutuvad. Ndseks on selgunud, et mni muutub kiiremini, mni aeglasemalt. Kes tahab kige kauem Maa peal elada, see olgu prussakas. Too elukas on muutumatul kujul vastu pidanud 320 miljonit aastat, ja miks ei viks elada sama kaua veel.
Kuid mandrid muudkui lhenevad ksteisele, kliima muutub ja pole miskit parata: hed liigid surevad vlja, teised tulevad peale. Niteks viie miljoni aasta prast babukaarid, inimnolised sabakassid. Vi 100 miljoni aasta prast hiiglaslikud toratonid, elevandi ja sauruse malli jtkajad. Vi 200 miljoni aasta prast, mil jlle kik kontinendid hiiglaslikuks Pangea II-ks kokku saanud, koljatkalmaarid.
See kik pole pelk unengu, vaid bioloog Neil Alexandri juhtimisel vlja ttatud ngemus. Mis sna usutav. Kuid ainult sel juhul, kui 5 miljoni aasta prast on inimeste ajastul lpp kes, nagu Alexander ennustab. Vi veelgi varem.
Sest mis inimene vi tema otsene jrglane teeb, see pole nnda lihtsalt ennustatav. Siiani on inimene vhendanud valikusurvet nii omaenda liigile kui ka koduloomadele. Mis saab siis, kui edaspidi hakkab biotehnoloogia teel uusi liike looma? Nii metsikuks Metsik tulevikumaailm siiski ei muutu. Siin vetakse asju rahulikult. Inimene sureb vlja, jtmata jrglasi, ning siis taastekib maailm, mis jlle liigub, loob ja lehvitab.
Mis on selle maailma nimi, seda teab meist ainult knealuse raamatu tlkija Indrek Rohtmets. Sest just temale on teada antud, et 200 miljoni aasta prast liiguvad siin elukad, kelle nimeks on prdik-peajalad, sitikporbulased ja hbekilbikud. Nii et eesti keel jb kestma! Tepoolest kes tulevikku ei mleta, elab minevikuta.


Tlkinud Indrek Rohtmets

Pegasus, 96 lk



Tiit Kndler
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet