Võõrliikideks loetakse liike, keda inimene on Eestisse sisse toonud kas teadlikult või kogemata. Imetajatest on sellised mink, ondatra, kährikkoer, maral ja tähnikhirv; vee võõrliikidest on tuntumad villkäppkrabi, vikerforell, hõbekoger ja karpkala. Loodusliku levila laienemise käigus siia sattunud liike võõrliikideks ei peeta. Sestap ei ole võõrliik näiteks kormoran, kes hakkas meil pesitsema alles 1980. aastatel ning on praeguseks muutunud väga arvukaks kõikjal meie rannikumeres.
Kuna võõrliik on meie loodusele võõras, võib ta ökosüsteemi tasakaalu rikkuda nõnda, et see enam ei taastugi ning tulemuseks on kohalike liikide väljatõrjumine. Sedavõrd agressiivsed on võõrliikidest umbes kümnendik, ülejäänud võõrad elavad looduses rahulikult koos kohalike liikidega. Ometi peab arvestama, et teatud oludes võivad need esialgu rahulikud liigid väga sõjakaks muutuda. Ka Sosnovski karuputke oli alul Eestis vähe, kuni ta hakkas ühel hetkel plahvatuslikult levima ning meie kooslusi ja inimesi ohustama. Selliste liikide vastu võitlemiseks ja nende maale sissetoomise vältimiseks on vaja tõsta inimeste teadlikkust ja teha rahvusvahelist koostööd. Selle üheks eelduseks on ka andmebaaside loomine.
Valminud andmestik on alles aluseks täielikumale ja pidevalt kaasajastatavale andmebaasile, mille koostamiseks loodetakse raha saada kas Põhjamaade Ministrite Nõukogult või mõnelt muult välisrahastajalt. Senitehtud tööd rahastasid Keskkonnainvesteeringute Keskus ja USA saatkond Taanis.
Keskkonnaministeeriumi kodulehel aadressil http://www.envir.ee/looduskaitse/voorliigid_baas.html ripub nüüd andmestik Eestis leiduvate võõrliikide kohta