2/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

rattaretke eri
Rattalise sit maailma otsa ja tagasi

Pha vett kiakse Kuremelt toomas igal aastaajal
Eelmng: phjaveehaare ja jrvekaunitarid
Ahtme ja Vana-Ahtme sovetlike thjavitu aknasilmade vahelt lbi sites ei j kaugele Ida-Virumaa tuntumaid keskkonnaprobleemsemaid kohti, mis geopoliitilise iroonia lbi on htlasi ks Euroopa ainulaadsemaid looduspaiku. Kurtna jrvistu 40 jrve on suutnud end maha laotada vaid 30 ruutkilomeetri peale. Tsi, seda ei teinud jrved ise, vaid kuulsusrikas jaeg, mille hiigelkokteili viimased jkuubikud olid end osavalt kruusa ja muu igij alt vlja sulanud sodi vahele ra peitnud.
Parim levaade jrvestikust ongi ratturitele kevadel, mil puude-psaste lehestik veel ties jus puhkemata. Sit le mhnastiku kulgeva looduslhedase tee pakub midagi nii hingele kui jalalihastele. Kes aga soovib oma kehaga maitsta kevadist Viru vett, see vib seda teha Nmmejrves, mille idakallas on patisaksa jaoks meeldivalt liivane.
Kurtna jrvistuga on seotud ka oma keskkonnalugu. Nimelt neelab Ida-Viru ohtralt vett, ohtramalt kui kogu muu Eesti kokku. Plevkivi on ks janusemaid maavarasid maamunal. Kaevurite janu kustutamiseks rajati 1972. aastal Vasavere nn veehaare, mis Vasavere jrve lhedusse puuritud tosinast poolesaja meetri sgavustest puurkaevudest vee kahe poolemeetrise veetoru kaudu Kohtla-Jrvele saadab. Nagu tavaliselt, polnud teol tulemusi, kll aga tagajrgi. Jrvistu jrvede veepind hakkas hoogsalt langema. Langusele pti piiri panna nii ja naa, kuid tegelikult peatas selle mne vana kaevanduse sulgemine, mis muidugi ei johtunud keskkonnamurest. Miks aga ei nimetata rajatist lihtsalt Vasavere veetoruks, vaid veehaardeks? Kllap selleprast, et siiani vib sna kindlalt vita: Vasavere veehaare on ks Euroopa kige raiskavam veevarustus. Teel januse kodaniku vi tstuseni lheb selle tublides torustikes kaduma kaks kolmandikku puhtast phjaveest.

Algmng: Kalevipoja vitlus Shahhovskoidega
Kui Kureme tornisibulad paistma hakkavad, pole jutud mitte ainult Ida-Viru kige tugevama turismimagneti epitsentrisse. Siit Peipsi rannani mttas kunagi kaks kangelast. Eestlaste kuningas Kalevipoeg ja eestlasi venelasteks tegema tulnud vrst Sergei Shahhovskoi. Nende tegusid pdsid judumda korrata Vene ja Rootsi, Saksa ja Eesti ved Liivi sjast lbi Phjasja Vabadussjani ja Teise ilmasjani vlja.
Kigepealt rajas Kalevipoeg Kureme me. Tahtis sellele magades oma pea toetada. Siis hakati Kuremele ehitama luteri kirikut. Kirik peaaegu valmis, tuli Eestimaa kuberner Sergei ahhovskoi mttega kaotada ra eesti emade komme oma lastele eesti keeles hllilaule laulda. Ning kskis sellele paigale rajada vene kloostri. Lammutatud luteri kiriku alusmrile kerkis Jumalaema Uinumise peakirik. Ent enne, kui see valmis sai, uinus eestlaste vihkajast kuberner 1895. aastal ise igavesele unele ja aeti siiasamasse Kuremele auku.
Selle kige mlestuseks kloostrisse kerglaselt riietatud naisterahvaid ja jalgratastega koormatud meesterahvaid sisse ei lubata.
Kloostri ees on surnuaed, selles kuulus tamm, mis kll ise seda ngu, et tahaks varsti kalmistule pikali heita. Tamme vastas on putka, kus kohalikud memmed kivad lut joomas ja klajutte rkimas. Lbi aasta kige rahvarohkem on aga Kureme lhedal maa alt pulbitsev allikas. Siinset vett kiakse ammutamas Narva linnastki, ja seda iga ilma ning aastaajaga. Allikaseinast sorisevat vett tiendab kmblusmaja, kuhu saab ka sisse minna ja end phasse tervistavasse vette kasta. Tuleb vaid silmas pidada, et nagu korralikus saunas on siingi oma naiste ja meest seansid. Siit veest pole veel keegi haigena vlja tulnud, klab allikavee ammutajate ksmeelne kinnitus. Mis on sna usutav, arvestades, et vesi on umbes neljakraadine. Vahel vib lhedase kase najal nha kepikesi, mis nende najal kndijatele prast kmblust kasutuks osutunud.
Siis tuleb Kalevipoja haud vasakul pool teed Kivinmme kandis. Ning siis tosin kilomeetrit vntamist lbi inimthjade soode ja metsade. Kuni juame lbi Agusalu kaarega Permisklla vlja.

Avinurme kirik
Keskmng: ikka-ikka phja poole
Permiskla-Kuningakla-Gorodenka tee kulgeb suisa Narva je kaldal. Jes on palju vett, enim Eesti jgedest, ja selle kaldal elab ka llatavalt palju rahvast. Kuningakla olevat thendanud rikkale kuuluvat maad. Klas leidub kalme, mis annavad teada, et siin elati juba vhemalt 1000 aastat tagasi.
Gorodenka eldakse venepraselt Gorodjonka, mis thendab linnake. Nd on selles linnakeses Eesti piirivalve Puname kordon. Kordoni maadel paikneb relvakogu, mis koosneb enamjaolt mbruskonnast leitud II maailmasja relvastusest ja sjatehnikast. Pole ka ime, sest just siinsetes, Narva lnekalda soodes psis viimase sja ajal rinne kige kauem.
Meie laagripaigast paar kilomeetrit phja pool asub Poruni ehk Boroni jgi, rgorg ja rgmets. Jutt Poruni metsa plisusest on siiski liialdatud. 18. sajandil ttas Gorodenkas klaasikoda, arvatavasti Eesti vanemaid. Tks vajalikku potast toodeti lehtpuu tuhast, liiva saadi siitsamast. Puid veti Poruni vi Boroni metsast. Boroni je phjakaldal leitavat klaasitkikesi veel praegugi. Siin elavatest kotkastest tuleb htul juttu lugemistelgis.

Vangerdus: maailma lpp
Huntide, karude, lendoravate ja salakaubavedajate maadelt luna poole sitjat ootab ees teline llatus. See on Struuga jgi oma suurte luhtadega, sna omaprane nurgake. Kindlasti tasub pigata Vasknarva, paika, kus saab maailm otsa. Siit edasi ei vii htki teed, Struuga luht jb ette. Maailma otsa valvas 14. sajandil tugev Liivi ordu linnus. Kord see purustati, siis jlle ehitati les, ja nii 18. sajandi alguseni, mil kindlust enam ei taastatud. Sellest ajast seisabki siin need paar mrijuppi ja kuulab Vene poolelt kostvaid bajaanihelisid.
Seevastu 19. sajandist prit Ilja Prohveti kirik on kui kindlus ise, mbritsetud krgetest betoonmridest. Nii kaua, kui kohalik vanimgi rahvas mletab, on kirik ikka olnud tellingutes, nnda et tegu vib olla htlasi Eesti vanima tellingehitisega. Siin vis tegutseda Kalevipoeg. Kui ta ldse Peipsi tagant laudu ti, ja kui tal vhegi oidu peas oli, kllap ti ta siis neid Skamjast Vasknarva vhim tee ju kia! Vib-olla on just neist laudadest tehtud Ilja Prohveti kiriku tellingud.
Smolnitsa luidetelt avaneb kaunis vaade Peipsile, mis jtkub kogu selle suurjrve phjakalda, judes kulminatsiooni Kauksi krestomaatilise puhkepiirkonnaga. Siinkandis on lbi kruusatee veel aimata palke, millega sakslased sja ajal soiseid teid tugevdasid. Teed olid nnda kitsad, et mdapsuks ehitati iga paarisaja meetri jrel taskud.
Ei tasu siit veel sita Tudulinna tuttu. Tasub kindlasti ra kia Avinurmes, et nha sealset kobedat kirikut ja potsakaid potte. Ja eriti et kuulata kuulsa Ellerheina ttarlastekoori vluvat ja ergutavat laulu kirikus, mis vahetult enne viimast sda valmis sai.
Tudulinnaski saab nha kirikut ja selle lhedal teisegi kiriku varemeid kui jlgi kunagisest kirikutlist. Tudulinna on ka omamoodi alternatiivenergia keskus. Linnamel seisab le saja aasta vanune puust tuuleveski. Roostoja jel aga komsomoli lkehitusena 1550. aastal vaminud hdroelektrijaam, mis viimased viis aastat jlle toimimas.

Lppmng: tagasi antilooduse rppe
Iisaku on kui nide klast sirgunud keskusest. Seda toonitab uhkelt me pealt alla vaatav Iisaku kirik, milles 1895. aastast tnaseni klab Pariisi maailmanituse jaoks Saksamaal ehitatud orel. Justkui sellest veel vhe, on Trivere mele ehitatud vaatetorn, kust paistab le Alutaguse laante ja rabade ka Kureme klooster, Peipsi jrv ning plevkivikaevandused. Siin, kunagises poluvernikute keskuses, on ka muuseum.
Metaguse mis on meie rajal kige esinduslikum kllap on selles ka Viru kaevanduse plevkivist saadud rahad mngus.
Noh, ja mis seals muud, kui antilooduse poole teele! Viru kaevandus, Tammiku kaevuriasula. Kuni Jhvi vtab oma thtsaks maakonnalinnaks prgiva kaevandusasula palgega otsad kokku.



Tiit Kndler
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet