2/2004



Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Koduloom
Oh seda koeraelu!

Loogikarida on järgmine: inimene kodustas koera, koerast sai inimese parim sõber, et inimesi on isesuguseid, on ka eri harjumuste ja kommetega koeri nagu kirjusid koeri. Vaadakem.

Ketikoer. Ketiga maja- või kuurinurga külge kinni pandud koeri kohtab enamasti maal. Ketikoer on tavaliselt hundi-mõõtu peni, kelles on segunenud koerarahva parimate poegade veri. Ketikoera töö on lihtne: läheneb majale võõras, tuleb haukuda. Haukumise alal on ketikoer kõva käpp, vilunud peni haugatustest on lihtne aru saada, kas majale ligineb vana sõber või kontvõõras. Või tulevad hoopis kitsed õunapuu alla ubinaid sööma. Maja läheduses elunevad metsloomad teavad, et haukuja liikumisvabadus on piiratud ja ei tee koerakisast suurt välja. Rebane, kurinahk, käib teinekord nimme ja naljaviluks ketikoeri õrritamas – patseerib jultunult ketiringist mõne meetri kaugusel ja itsitab tigedale penile näkku. Ketikoer saab pererahvalt söögiks tummist jahuputru, kuhu leivakuubikud sisse lõigatud, lisaks maandub tema kaussi kõikvõimalik kraam, mis majarahva laualt üle jääb, seatapmisele järgnenud päevad on söögiorgia aeg. Kui ketikoer keti katki tõmbab, jookseb ta teisi ketikoeri vaatama ja ajab kanu taga. Ketikoer on hea tervisega tubli loom, elab harilikult kõrge vanuseni.

Töökoer. Tüüpiline töökoer on koolitatud kedagi taga ajama. Näiteks kurjategijat, piiririkkujat, uppujat, narkootikumivedajat, aga ka lihtsalt jänest või rebast. Vana targa jahimehe vana tark koer on üks õnnelikumaid loomi maamuna peal. Ninaesine on tubli, peremehel on aega ja tahtmist temaga metsas käia ning seal võib teisi loomi taga ajada – lõbu, mis harilikult koertele keelatud. “Ja mida Sina tegid?” küsib tubli tagaajamistöö teinud jahikoer kütilt, kui see pole etteaetud uluki suunas pauku teinud, või – veel hullem – on mööda lasknud. Ei ole ilmas etteheitvamat pilku.

Kui jahikoer jahib, siis teenistuskoerad mängivad jahti. No mida muud, kui jahtimise matkimine, on õppused piirivalvekoerale. Ka narkokoer peab omamoodi jahti, tema kütib maiust, mille annab talle peremees, kui ta on üles leidnud teatud moodi lõhnava eseme. Üleilmne uimastikaubandus on narkokoerale jalga tõsta. Mis aga ei sega tal usinasti selle vastu võidelda.

Sohvakoer. Vanainimese- ehk sohvakoer on eaka (nais)kodaniku “lemmiklaps”. Harilikult on ta pisemat kasvu, krässus, elab toas, oskab sitsida ja reageerib nimele Tipsi. Tipsi tempe ja vallatusi – kui suurepäraselt ta naaberkorteri vanamuti kassi taga ajab – teavad peast kõik koeraomanikust vanainimese sõbranjed. Teinekord on Tipsi nii ära hellitatud, et sööb vaid tuunikala ja maksavorsti, lihtsat viinerit pakkudes võid hammustada saada. Sohvakoera ümber keerleb kogu tema perenaise elu. Koer on rahul, perenaine ka. Las siis olla nii.
Kenneli-koer. Kenneli-koer on tõukoer. Teda vaadates on lihtne märgata sellele tõule eeskujulikke tunnuseid. Tema perenaisel-peremehel on kindlasti kapis paber, kus kirjas, kelle kõigi käest peni suurepärase välimuse pärinud on. Väärika kenneli-koera sugupuu on teinekord täpsemini ja rohkem teada, kui tema pererahva oma. Kenneli-koera elamises on harilikult üks sein täis rosette ja vähemalt ühte puhvetiriiulit ehivad kõikvõimalikud karikad. Need on koer saanud näitustelt, kenneli-koer on palju reisinud. Sageli ongi kenneli-koera tähtsaim töö näitustel käimine ja nende vahel kutsikate muretsemine. Hea emase kenneli-koera kutsikad saavad endale omanikud juba ammu enne sündi. Tubli isase kenneli-koera juurde sõidetakse kutsikaid hankima Sõrvest, Soomest ja Saksast. Kenneli-koer sööb enamasti poest ostetud spetsiaalset koeratoitu, on pestud-kammitud ja külastab regulaarselt loomaarsti. Iseäranis siis, kui loom on haigestunud ajal, mil järjekordse näituseni on jäänud ainult mõned päevad. Kenneli-koeral on tihti tema tõuga paratamatult kaasas käivad konkreetsed tõved ja allergiad – pika ja ühesuunalise aretustöö vili. Kui kenneli-koer nii vanaks saab, et kutsikaid temalt enam loota pole, üritavad koerapidajad sageli temast lahti saada, nii juhtubki, et kenneli-koer veedab oma vanaduspõlve hoopis mõnes teises peres, eemal karikatest ja rosettidest.

Perekoer. Perekoer võetakse majja, et äsja kokku kolinuil kellegi eest hoolitsemist oleks, et laps õpiks loomadega ringi käima, et vanaisal oleks, kellega hommikul välja minna, et vanaema saaks kellelegi salaja maiust jagada... et oleks rahu maa peal ja inimestel sest heameel. Perekoera puhul pole tõug see kõige tähtsam. Perekoer on ausa silmavaatega lahke loom, kes võib küll külaliste peale korra-kaks haugatada, külge aga naljalt ei puutu. Perekoer teab oma kohta majapidamises ja seda, kes on tema peremees. Vilunud perekoer taipab täpselt, millal tuleb olla eeskujulik peni ja millal võib endale väikese koeruse lubada. Perekoer poseerib enamiku perepiltide peal. Veel pikki aastaid pärast tema igavestele jahimaadele suundumist meenutatakse teda mõne naljaka looga. Perekoer on tuhandete lemmik. (Teinekord võib juhtuda, et perekoera kasvatamisest saab omanikule hasartlik hobi. Ei hooli siis peremees ajast, rahast ega ligimestest, talle loeb vaid tegelemine koeraga, et too oleks tark – teeks seda, mida peremees ootab – ja muidu eluga rahul. Selline koeraperemees võib peni kasvatamisega rohkem vaeva näha kui oma lihaste laste kantseldamisega.)

Dekoratiivkoer. Dekoratiivkoer on peenest tõust (ei meenuta tihti üldse koera), elab peenes peres, kannab peent nime, on sageli omanikule olulisem kui peenike pere, käib peente inimeste peentel kokkusaamistel ja nii paksus ajakirjas nagu Loodus pole paslik temast pikka juttu teha.

Telekoer. Telekoer elab mõnes seriaalis, kus ta on ilus, armas ja teeb suuri tegusid. Just tema eeskujul võetakse sageli majja loom, kellest saab natukese aja pärast perekoer.


Ise-tean-mis-teen-koer.
Ise-tean-mis-teen-koer on nooruses olnud mõnda teist tüüpi koer. Näiteks keti- või perekoer. Ühel hetkel on aga tema suhted peremehega sassi läinud ja peni on jäänud oma asjadega rohkem või vähem (enamasti siiski rohkem) omapäi. Ise-tean-mis-teen-koerast võib saada:
hulkurkoer – käib kaunis regulaarselt kodus söömas, väljapoole toidukordi jäävat aega sisustab aga hulkumisega, perenaise käsku ei pea tavaliselt millekski. Maal elavad hulkurkoerad võivad moodustada hundikarju matkivaid koosolemisi, sellised koerakarjad teevad metsaelukatele palju paha, jahimehed neid ei salli. Linnas hirmutavad niisama inimesi;
eluheidik-koer – teda võib näha inimese kaaskonnas, kes saatuse sunnil endale prügikastidest elatist otsib. Tihti on eluheidikust koera väljanägemine sarnane peremehe omaga;
teisel-ringil-koer – tema võetakse majja kodutute koerte varjupaigast. Uue elamise eest on ta inimestele surmani tänulik.



Rainer Kerge (SL Õhtuleht)
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?