Mitte asjata ei nimetata Alutaguse kanti Eestimaa Siberiks. Siinses ümbruses on igipõliselt laiunud hõreda asustusega alad, kus palju soid ja okasmetsi. Mitmete biogeograafide meelest on Alutaguse metsadel teiste Eesti metsadega võrreldes täiesti omaette positsioon. Kui muid Eesti metsi arvestavad nad osaks Euroopa segametsade vööndist, siis Alutaguse metsa-alasid peavad nad ühtekuuluvaks Euraasia okasmetsade vööndiga. See hiiglaslik vöönd saab alguse Alutaguse mailt ja ulatub välja põhja ja ida poole kuni Siberini.

Tänaseni on Alutaguse ümbruses säilinud põlismetsi, millesarnaseid ei leidu kusagil mujal Eestis. Suurem osa nendest asuvad Ida-Virumaa looduskaitsealadel. Kaitsealadest suurimad on Agusalu maastikukaitseala, Puhatu looduskaitseala, Muraka looduskaitseala ja Sirtsi maastikukaitseala. Enamasti jäävad kõige ürgsema ilmega põlismetsad raskesti ligipääsetavatele soosaartele. Poruni laialehist metsa Narva jõe lähistel pean Eesti kõigist põlismetsadest üheks elamuslikumaks. Siia kohale jõuda pole lihtne. Kuid vaated, mis silmale avanevad, kaaluvad nähtud vaeva üles. Esmapilgul võib Poruni mets tekitada seoseid vana mõisapargiga. Niivõrd võimsad on suhteliselt hõredalt kasvavate üksikute puude tüved ja nõnda palju on siin erinevaid puuliike. Läbisegi on kasvamas näha vägevaid pärnasid, saari, tammesid ja haabasid. Kuigi asjatundmatu silm võib kogu seda vaadet pidada samasuguseks nagu inimese kätega rajatud, kuid siis sajandiks hooletusse jäetud pargis, on siin ometi tegemist puhtalt looduse loominguga.
Alutaguse on rikas ka omanäoliste põlispuude poolest. Olgu järgnevalt tutvustatud neist mõnda, mis jäävad paikade lähistele, mida läbib rattaretke marsruut.

Kuremäe pühatamm asub Illuka vallas Kuremäe kloostri juures. Puu tüve ümbermõõt rinnakõrguselt on 4,17 meetrit ja kõrgus 17 meetrit. Puu on kuivanud, kuid püsib trossidega toestatult. Kuremäe õigeusu kloostri ametliku versiooni kohaselt olla tamme juures ilmutanud end Jumalaema. Ilmutuse ajel otsustatud Kuremäele rajada klooster. Rahvasuust on puu kohta üles kirjutatud mitmeid pärimusi. Ühe järgi olnud Kuremägi kunagi nõiamägi, teise järgi hiis. Praegu on tamme lähistel tihti näha õigeusklikke palverändureid. Vana kombe kohaselt teevad nad tamme ümber päripäeva tiiru ja löövad risti ette. Kloostri värava sisepoolel tasub üles otsida huvitav maaling. Seal kujutatakse stseeni, kus püha Jumalaema end karjustele tamme lähistel ilmutab.

Katase kadakas asub Alajõe vallas Katase külas Lütteri pere lähistel, otse maantee ääres. Puu tüve ümbermõõt 0,5 meetri kõrguselt on 67 sentimeetrit ja kõrgus 9 meetrit. Puu võra on kauni püramiidja kujuga. Kohalik rahvas tunneb puud hästi ja peab seda küla uhkuseks.

Tammiku hiietammed asuvad Jõhvi vallas Pauliku külas Jõhvi linna piiril. Tammesid on kokku 8. Jämedaima puu tüve ümbermõõt rinnakõrguselt on 4,59 meetrit ja kõrgus 14 meetrit. Puu õõnsuses võib näha põlemisjälgi. Pärimuse järgi asus siin hiiepaik. Puud asuvad otse kaevanduse aherainemägede naabruses. Eestis ei ole mujal hiiepaika, kus vanad pühapuud ja tänapäevane troostitu tööstusmaastik nii dramaatiliselt omavahel põimuksid.

Kuru mänd kasvab Iisaku vallas Kuru külas. Puu asub endise algkooli ja poe taga, Peipsi järvest vaevalt 200 meetri kaugusel. Männi tüve ümbermõõt on 3 meetrit ja kõrgus 8 meetrit. Puul on kordumatu kuju. Esimesed paar meetrit puu tüvi otsekui roomab maapinna ligidal, siis kaardub ülespoole. Puu vanus on 370 aastat. Kuidas mänd sellise kuju on omandanud, võib seletada mitmeti. Võib-olla on tüve kõveraks painutanud Peipsilt puhunud tormituuled ja talvine lumekoorem. Mändi peetakse Peipsi järve põhjaranniku sümbolpuuks.

Uuetoa saunakask asub Ida-Virumaal Raadna külas, Uuetoa talu õuel. Puu kõrguseks on 19 meetrit ja tüve ümbermõõduks rinnakõrguselt 3,37 meetrit. Kasele annavad erakordse välimuse tüsedad pahad harunemiskohal. Puu on uue sauna valmimise auks pannud kasvama 1834. aastal tolleaegne talu peremees Juhan Kangur. Saunast pole praeguseks enam alles varemeidki. Aga kask elab. Metsade ja soode vahele peitunud Raadna küla jäi Teise maailmasõja järel peaaegu inimtühjaks. Metsade ja soode taha peitunud küla tasub vaatama tulla mitte ainult eriskummalise kase pärast. Kogu vana küla koos kunagiste karjamaade, aedade ja taluteedega jätab meeldejääva mulje.