2/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

rattaretke eri
Alutaguse plised puud ja metsad on kordumatud

Mitte asjata ei nimetata Alutaguse kanti Eestimaa Siberiks. Siinses mbruses on igipliselt laiunud hreda asustusega alad, kus palju soid ja okasmetsi. Mitmete biogeograafide meelest on Alutaguse metsadel teiste Eesti metsadega vrreldes tiesti omaette positsioon. Kui muid Eesti metsi arvestavad nad osaks Euroopa segametsade vndist, siis Alutaguse metsa-alasid peavad nad htekuuluvaks Euraasia okasmetsade vndiga. See hiiglaslik vnd saab alguse Alutaguse mailt ja ulatub vlja phja ja ida poole kuni Siberini.

Tnaseni on Alutaguse mbruses silinud plismetsi, millesarnaseid ei leidu kusagil mujal Eestis. Suurem osa nendest asuvad Ida-Virumaa looduskaitsealadel. Kaitsealadest suurimad on Agusalu maastikukaitseala, Puhatu looduskaitseala, Muraka looduskaitseala ja Sirtsi maastikukaitseala. Enamasti jvad kige rgsema ilmega plismetsad raskesti ligipsetavatele soosaartele. Poruni laialehist metsa Narva je lhistel pean Eesti kigist plismetsadest heks elamuslikumaks. Siia kohale juda pole lihtne. Kuid vaated, mis silmale avanevad, kaaluvad nhtud vaeva les. Esmapilgul vib Poruni mets tekitada seoseid vana misapargiga. Niivrd vimsad on suhteliselt hredalt kasvavate ksikute puude tved ja nnda palju on siin erinevaid puuliike. Lbisegi on kasvamas nha vgevaid prnasid, saari, tammesid ja haabasid. Kuigi asjatundmatu silm vib kogu seda vaadet pidada samasuguseks nagu inimese ktega rajatud, kuid siis sajandiks hooletusse jetud pargis, on siin ometi tegemist puhtalt looduse loominguga.
Alutaguse on rikas ka omanoliste plispuude poolest. Olgu jrgnevalt tutvustatud neist mnda, mis jvad paikade lhistele, mida lbib rattaretke marsruut.

Kureme phatamm asub Illuka vallas Kureme kloostri juures. Puu tve mbermt rinnakrguselt on 4,17 meetrit ja krgus 17 meetrit. Puu on kuivanud, kuid psib trossidega toestatult. Kureme igeusu kloostri ametliku versiooni kohaselt olla tamme juures ilmutanud end Jumalaema. Ilmutuse ajel otsustatud Kuremele rajada klooster. Rahvasuust on puu kohta les kirjutatud mitmeid primusi. he jrgi olnud Kuremgi kunagi niamgi, teise jrgi hiis. Praegu on tamme lhistel tihti nha igeusklikke palverndureid. Vana kombe kohaselt teevad nad tamme mber pripeva tiiru ja lvad risti ette. Kloostri vrava sisepoolel tasub les otsida huvitav maaling. Seal kujutatakse stseeni, kus pha Jumalaema end karjustele tamme lhistel ilmutab.

Katase kadakas asub Alaje vallas Katase klas Ltteri pere lhistel, otse maantee res. Puu tve mbermt 0,5 meetri krguselt on 67 sentimeetrit ja krgus 9 meetrit. Puu vra on kauni pramiidja kujuga. Kohalik rahvas tunneb puud hsti ja peab seda kla uhkuseks.

Tammiku hiietammed asuvad Jhvi vallas Pauliku klas Jhvi linna piiril. Tammesid on kokku 8. Jmedaima puu tve mbermt rinnakrguselt on 4,59 meetrit ja krgus 14 meetrit. Puu nsuses vib nha plemisjlgi. Primuse jrgi asus siin hiiepaik. Puud asuvad otse kaevanduse aherainemgede naabruses. Eestis ei ole mujal hiiepaika, kus vanad phapuud ja tnapevane troostitu tstusmaastik nii dramaatiliselt omavahel pimuksid.

Kuru mnd kasvab Iisaku vallas Kuru klas. Puu asub endise algkooli ja poe taga, Peipsi jrvest vaevalt 200 meetri kaugusel. Mnni tve mbermt on 3 meetrit ja krgus 8 meetrit. Puul on kordumatu kuju. Esimesed paar meetrit puu tvi otsekui roomab maapinna ligidal, siis kaardub lespoole. Puu vanus on 370 aastat. Kuidas mnd sellise kuju on omandanud, vib seletada mitmeti. Vib-olla on tve kveraks painutanud Peipsilt puhunud tormituuled ja talvine lumekoorem. Mndi peetakse Peipsi jrve phjaranniku smbolpuuks.

Uuetoa saunakask asub Ida-Virumaal Raadna klas, Uuetoa talu uel. Puu krguseks on 19 meetrit ja tve mbermduks rinnakrguselt 3,37 meetrit. Kasele annavad erakordse vlimuse tsedad pahad harunemiskohal. Puu on uue sauna valmimise auks pannud kasvama 1834. aastal tolleaegne talu peremees Juhan Kangur. Saunast pole praeguseks enam alles varemeidki. Aga kask elab. Metsade ja soode vahele peitunud Raadna kla ji Teise maailmasja jrel peaaegu inimthjaks. Metsade ja soode taha peitunud kla tasub vaatama tulla mitte ainult eriskummalise kase prast. Kogu vana kla koos kunagiste karjamaade, aedade ja taluteedega jtab meeldejva mulje.



Hendrik Relve
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet