2/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

rattaretke eri
Alutagust asustavad kik Eesti kotkaliigid

Kalakotka noorlind
Alutaguse kanti on peetud ammustest aegadest knnumaaks, kus inimesel on raske oma tavapraseid ambitsioone teostada ning metsloomadel seetttu hea ja rahulik elada. Viimastel aastakmnetel on inimese tegutsemisjud olnud siiski knnumaa looduse vest le tnapevase Alutaguse juurde kuuluvad sadade hektarite suurused aherainemed, elektrijaamade tuhavljad ja elutud leelisejrved. Rattaretk neid kohti ei lbi, aga nad on olemas...

Knnumaa ja kotkas. Alutaguse piirid pole vga tpselt vlja kujunenud, selles kirjutises ksitletakse Alutagusena Sirtsi ja Tudusoo ning Narva je vahelist ala Lne- ja Ida-Virumaal. Alutaguse knnumaa on tnaseks mneti kokku kuivanud. Ehedamal kujul saame knnumaa hngu tunda vaid suurtel Sirtsi, Tudusoo, Muraka, Agusalu ja Puhatu kaitsealadel. Seal leiavad endale elamisvimalusi ka kotkad.
Kotkapaari eluruum ei ole ainult pesapuu, vaid mrksa suurem ala, mida kaitstakse konkurentide eest ja kus ainult oma perega jahti peetakse. Kaljukotka- ehk laanekotkapaare mahub reeglina suurematele soomassiividelegi vaid ks. Viksemate soode puhul hivatakse neid mitu he paari poolt. Suvisel ajal, kui kaljukotkastel poeg pesas on, otsitakse saaki lhematelt aladelt siis on ka toiduvalik suurem, talvel aga lennatakse rohkem ringi siis vib saagi kohapeal ra sa, ei pea seda pessa tassima. Oma territooriumil hoiavad kaljukotkad silma peal terve aasta ning pesa kohendavad juba jaanuaris, et mrtsi esimesel poolel muneda ja hauduma hakata. Alutagusel elab vhemalt seitse paari kaljukotkaid. Nende pesapaigad on inimasustusest vimalikult kaugel ja Alutaguse on seda vimalust kaljukotkastele pakkunud aastatuhandete jooksul. Eestis elab kokku 4550 paari kaljukotkaid, ja ega siia oluliselt rohkem mahugi.

Meie suurim kotkas merikotkas on Alutagusel pesitsenud aastakmneid kahe paarina. See oli nii ka 1970. aasta paiku, kui merikotkas oli kogu Euroopas keskkonnamrkide kasutamise tttu vljasuremise rel. Alutaguse merikotkaste toit oli tenoliselt siis vhem saastatud, kui Lnemere res elavatel liigikaaslastel. Eestis tervikuna on merikotka arvukus tusnud viimastel aastatel kenasti, aga Alutagusel ilmselt pole rohkematele merikotkapaaridele ruumi. Merikotkad rndavad karmidel talvedel pesitsuspaikadest soodsamatesse kohtadesse, kas luna vi lne poole jvaba vee rde. Kui Narva jgi on jvaba, siis merikotkad talveks ra ei lenda. Nemadki peavad veebruari lpuks tagasi tulema ja mrtsi keskel haudumist alustama, et pesitsemisega enne sgist hakkama saada. Eestis pesitseb praegu ligikaudu 120 paari merikotkaid ja nende arvukus ilmselt veel tuseb.

Tehispesad aitavad kalakotkal ellu jda. Meie vikseim kalakotkas on Puhatu soostiku kige iseloomulikumaks kotkaks. See-eest on ta vga osav lendaja ja kalastaja. Rattaretkel osalejad vivad neid nha Narva je kohal lendamas vi kui veab, siis ka kala jrele sukeldumas. Pesitsusajal kivad saagijahil reeglina vaid isalinnud, emad hauvad pesal vi kaitsevad pesapoegi. See on hdavajalik, sest kalakotka pesa asub metsa krgeima puu ladval ja meenutab selle tttu valge-toonekure pesa. Pesa on tiesti avatud, kuid isegi kaljukotkad ei sanda minna kalakotkast segama. Praegu pesitseb Alutagusel kokku vhemalt 12 paari kalakotkaid ja 78 paari saavad oma phisaagi Narva jest. Kalakotkastel on raske leida piisavalt vanu pesapuid, mille latva oma pesa ehitada. Kehvematelt puudelt kukuvad need tugeva tuulega alla, sageli koos munade vi poegadega. Seetttu on kotkamehed ehitanud allakukkunud pesade asemele tehispesi, mida kalakotkad on edukalt kasutanud juba 15 aastat. Tnu tehispesadele oli 1990-ndatel Eesti kalakotkaste pesitsusedukus maailma krgeim. Eestis pesitseb 4550 paari kalakotkaid.

Madukotkas ehitab igal aastal uue pesa. Alutaguse on olnud elupaigaks meie kige vikesearvulisemale kotkaliigile madukotkale. Tema pesi pole kll viimastel aastatel leitud, aga kohatakse seda heleda alapoolega kotkast pea igal suvel. Madukotkale jb meie roomajate hulk pisut kesiseks ja ka suvi lhikeseks, et siin edukalt hakkama saada. Tenoliselt ei pesitse ta Eestis igal aastal ning erinevalt teistest kotkastest ehitab igal aastal uue pesa, kuhu muneb vaid he muna.

Kaks konnakotka liiki, suur- ja vike- konnakotkas on nii sarnased, et neid viks ksitleda siin lihtsalt konnakotkastena. Konnakotkad on kohastunud elama inimese krval ja nad pesitsevad niitudega piirnevates metsades. Saaki pavad jeluhtadel vi heinamaadel. Phisaagiks on uruhiired ja muud nrilised selle poolest sarnanevad nad hiireviuga. Et Eesti asub konnakotkaste levila phjapiiril, siis Alutagusel elab neid, vrreldes Luna-Eestiga, vhe. Parimad kohad konnakotkastele Alutagusel on Oonurme mbruses. Suur-konnakotkaid pesitseb Eestis 2030 paari ja viksemat suguvenda tervelt 500600 paari vaatamata sellele, et temagi kasvatab korraga les le vaid he poja.
Alutagusel elavad kik Eesti kotkaliigid. Neist mnda on rattaretkel suur tenosus ka nha, kui jb mahti pilku teelt krvale prata.



Urmas Sellis
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet