2/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Kas kilpjalg klbab sa?

Kilpjalg on Eesti metsade tavaline taim. Seda snajala sugulast, kes kuulub omaette taimeperekonda, leidub niteks mnedes meie mnnikutes lausa massiliselt. Umbes plvekrguseks, vahel ka vni kasvavat kilpjalga on snajalgadest kerge eristada omaprase kolmeks haruneva varre jrgi.

Juba le kmne aasta tagasi hakkas mind painama ksimus, miks sama taime peetakse mnel maal ohtlikult mrgiseks ja teisal taas hrgutavaks salatitaimeks. Eestikeelses ja muus Euroopa taimeteaduslikus kirjanduses mainitakse enamasti, et kilpjalg on toiduna ohtlik mitte ainult inimesele, vaid isegi koduloomadele. Aga niteks Jaapanis, kus see liik on sama tavaline kui Eestis, on kilpjalasalat olnud sajandeid traditsiooniline igapevane toidulisa. Ainuksi Tokyos tarvitatakse kilpjalasalatit praegusel ajal igal aastal rohkem kui 300 tonni. Jaapanlastele meeldib see salat sedavrd, et kilpjalga ostetakse igal aastal suurtes kogustes sisse Venemaa Kaug-Idast. Venemaa mnedele Kaug-Ida piirkondadele on kilpjala varumine ja mk Jaapanisse oluliseks majandustegevuseks.

he phjendusena, miks ikkagi jaapanlased pole juba ammu kilpjala mrgitusse surnud, olen lugenud jrgmist videt. Kuigi Euroopas ja Aasias on tegemist sama kilpjala liigiga, vivad selle teisendid ksteisest vga kaugetes piirkondades olla erineva keemilise koostisega. See vib olla tsi. Kuid minu jaoks siiski mitte veenev. Isiklikud otsingud ja katsetused on viinud teistsuguste mteteni.
Kui reisisin omal ajal Venemaa Kaug-Ida taigas, sain teada, kuidas seal kilpjala salatiks toorainet kogutakse. Taime varsi varutakse vaid kahe ndala jooksul kevadisel ajal. Siis, kui kilpjala varred on alles trganud ja spiraalselt keerdus nagu kellavedrud. Hiljuti Jaapanis reisides sain selgeks ka selle, kuidas jaapanlased kogutud kilpjala varsi edasi menetlevad. Nad keedavad neid 20 minutit soodavees. Siis on salat smiseks valmis.
Sraste teadmiste varal olen valmistanud kilpjalasalatit ka Eestis. Olen kogenud, milline vahe on murda kilpjala vart kevadel vi suvel. Kevadel murdub osaliselt kokkurullunud lehtedega vars haprana ning mahlast nretades. Kesksuvel on ta jik ja kuiv, nii et varre murdmiseks tuleb tublisti vaeva nha. Edasi olen srmepikkused varrejupid ladunud purki ja iga vartekihi vahele raputanud soola. Purk tis, panen varred vajutise alla. Umbes nii talitavad ka kilpjala kogujad Ussuurimaal.
Ndala-paari prast on vartest vlja imbunud nii ohtralt mahla, et nad lausa upuvad mahla sisse. Nd olen neid menetlenud jaapani moodi, see thendab varsi ligi pool tundi kupatanud.

Kilpjalga korja kevadel.
Usun, et saladus, miks sel viisil valmistatud kilpjalasalat ohutu ja koguni hrgutav roog vib olla, peitub nimelt tema kogumise iges ajas ning sellele jrgnevas menetlemise viisis. Tarkust, et paljud taimed, mis suvel sdavad pole, on kevadel suureprased toidutaimed, tunti igupoolest laialt ka eesti primuskultuuris. Melgem kas vi igahele tuttava naadi peale. Vanarahvas tles, et kui naat on vljas, siis on nlg maalt kadunud. See thendas, et noortest naadivartest teati saavat suureprast kevadesuppi. Kuid sama hsti teati ka seda, et suvine naadileht ei klba inimtoiduks mingil juhul. Arvan, et ka kilpjala varte keetmine enne smist vib omada olulist thtsust. Umbes nii, nagu teatud seeneliikide kupatamine, et neid sgiklblikuks muuta.

Kui oled maailmas laiemalt ringi liikunud ning kokku puutunud eri maade toitumistraditsioonidega, hakkad aina selgemini ngema, kui tugevalt vib olla sama taime vi seene sdavaks pidamine seotud iga maa kommete ja harjumustega. Ei taha selle jutuga ahvatleda lugejat kohe kilpjalasalatit proovima asuda. Aga oma isikliku kilpjalasalati kavatsen kindlasti valmis teha ka tnavu kevadel



Hendrik Relve
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet