2/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Meie kalad Euroopa Liidu kaitse all

Euroopa Liidu looduskaitse ei phine ksnes konkreetsete liikide kaitsel, vaid ka ohustatud liikide elupaikade kaitsel. Selleks, et tagada haruldaste vi ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade turvamist, on loomisel leeuroopaline loodushoiualade vrgustik Natura 2000. Vhesed inimesed teavad, et ka mitmete veeloomade kaitseks tuleb luua hoiuala.

Eesti siseveekogudes elab 40 kalaliiki ja kolm srsuud, meres on liike rohkem. heksa Eesti vetes elava kala- ja srsuuliigi elupaiku tuleb Natura raames kaitsta. Kusjuures need liigid ise ei pruugi meil sugugi ohustatud olla.
Ihtoloog Rein Jrveklg tleb, et kaitstes niteks je- ja ojasilmu nende elupaikade kaudu, me kaitseme tegelikult kogu kalastikku, sest needsamad kiirevoolulised kruusase phjaga ligud, mis sobivad silmudele koelmuks, on vajalikud pooltele jgedes elavatele kaladele kude- ja elualadena. Ometi tohib meil jesilmu sgisel isegi pda.

Merisutt, Petromyzon marinus
Klass srsuud, selts silmulised, sugukond silmlased
Merisutt on parasiitkala, kes klammerdub suuremate kalade klge, et imeda nende verd ja pehmeid kudesid. Lnemeres on merisutt siiski eksiklaline, teada on veidi le 20 leiu, enamik neist Liivi lahest, mned ka phjarannikult. Paljunemise kohta Eesti jgedes kindlaid andmeid pole, kuigi aeg-ajalt on ksikuid isendeid Prnu jest ptud.

Jesilm, Lampetra fluviatilis
Klass srsuud, selts silmulised, sugukond silmlased
Eestis sna tavaline siirdeliik, arvukaim Soome ja Prnu lahes.
Jesilm sarnaneb vikse angerjaga. Suuava mbritsevas imilehtris on sarvhambad, mille abil silm imeb ennast mne teise kala klge, et lasta selle sisemusel hea maitsta. Kuderndele asudes need hambad nristuvad, seedekulgla mandub ja silm lpetab toitumise. Prast kudemist enamik silmudest sureb.
Suurema osa elust veedab silm vastse ehk liivasonglasena. See periood kestab 45 aastat, jrgneb kuni kolm aastat elu silmuna meres. Suurim Eestist ptud jesilm kaalus 190 g ja oli 45,2 sentimeetrit pikk. Jesilmu ohustab peamiselt vooluvete tkestamine paisudega, sest silm tunneb tungi naasta kudema samasse kohta, kus ta ise koorus. Kui takistus on ees, jb sellel silmul kudemata. Mnevrra ohtlik on silmule ka koelmute kattumine pehmete setetega (elupaiga hvimine).
Koeb aprillis-mais ligi 50 merre suubuvas jes-ojas suhteliselt kiirevoolulistes liivase-kruusase vi kruusase phjaga kohtades. Suurimad kudejed on Narva ja Prnu. Rnne kudemispaikadesse algab juba hilissuvel ja kestab kevadeni. Sgisese rnde ajal lubatakse ka pda.

Ojasilm, Lampetra planeri

Klass srsuud, selts silmulised, sugukond silmlased
Ojasilm sarnaneb kehakujult jesilmuga, kuid on viksem. Eestis on ojasilm laialt levinud. Koeb mais-juunis suhteliselt kiirevoolulistes liivase-kruusase vi kruusase phjaga kohtades. Ojasilm kasvab 1016 sentimeetri pikkuseks, samas tema vastne vib moonde alguses olla isegi 18 sentimeetri pikkune.
Kuigi ojasilm on EL Loodusdirektiivi teise lisa liik, on Eestile tehtud erand ja siinsete ojasilmude kaitseks Natura-alasid ei looda.


Tugjas, Aspius aspius

Klass luukalad, selts karpkalalised, sugukond karpkalalased
Tugjas on kige suurem Eestis looduslikult esinev karplane. Tugja leviku phjapiir on Luna-Soomes, seega elavad meil Eestis nii-elda phja-tugjad. Enamik sugulasi elab tal jupp maad luna pool. Ihtoloog Meelis Tambetsi snul ei tunne tugjas Eestis end vga hsti, sest temperatuur ei ole tema jaoks piisavalt krge. Eelistab natukene soojemat, aga saab siin hakkama, tleb Tambets.
Tugjale meeldib elada suuremates veekogudes, eks ta ju ise ole ka pris paras purakas. Suurim Eestis registreeritud kala oli 5,7-kilone.
Tugjas elab peamiselt Peipsi jrves ja Vrtsjrves ning neisse suubuvates ja vljuvates jgedes, eriti Narva jes. Talle meeldivad sellised ssteemid, kus on suuremad jrved ja suuremad jed nende vahel, selgitab Tambets, ning selles mttes Emajgi koos Vrtsjrve ja Peipsiga on talle vga paslik. Tugjat on saadud ka Kasari je suudme lhedalt, vikestesse n- forellijgedesse ta ei kipu.
Tugjat on karpkalast suhteliselt lihtne selle jrgi eristada, et karpkalal on suu nurgas poised, tugjal mitte. Tugja suu on laseisune alalug konksjas, lalual slk.

Tugjas koeb aprillis, sltuvalt kevadest kas kuu keskel vi lpus. Kmmekonna pevaga kooruvad viljastatud marjast viksed tugjad. Sugukpsuse saavutamiseks peab tugjas kasvama umbes poolemeetriseks. Kige ohtlikumad on tugjale esimesed aastad, kui temast vib saada rvkala khutis, paari-kolme aastaga paisub ta aga rvkaladele liiga suureks suutieks. Muide, tugjas on ise ka rvkala, kes sb meeleldi niteks viidikaid.
Tambetsi vitel teatakse tugjate elust ja vajadustest Eestis suhteliselt vhe. Ei teata ka seda, kas oleks vaja ehitada kunstlikke koelmuid. Teada on, et Suur Emajgi on aastate jooksul psinud suhteliselt muutumatuna, ka Vikses Emajes on sobivaid kudekohti, kuigi jgi on kohati kilomeetrite kaupa kunstlikku sngi suunatud. lejnud t liigi kaitse korraldamisel seisab alles ees.

Vingerjas, Misgurnus fossilis
Klass luukalad, selts karpkalalised, sugukond hinklased
Mudaseid umbseid veekogusid armastav vingerjas on peidulise ise eluviisiga phjakala. Angerjataolise kehaga vingerjad toituvad surussklaste ja teiste putukate vastsetest ja elavad hulgakesi koos. Vingerjal on viis paari poiseid, mis aitavad tal toitu mittetoidust eristada. Eestis on vingerja leviku phjapiir. Viimase paari aastaga on senised napid andmed vingerja leviku kohta Eestis oluliselt tienenud, just seoses Natura-alade vljaselgitamisega. Ihtoloog Jaak Tambetsi snul vib vita, et vingerjas on Eesti idaosas vrdlemisi laialt levinud, vhem arvukalt esineb teda ka Lne- ja Edela-Eestis. Saartel vingerjas teadaolevalt puudub.
Vingerja sooltoru tagumine osa ei seedi toitu, vaid aitab kalal hingata. Kala neelab veepinnale tustes hku ja surub selle mda sooltoru edasi.
Vingerjas kasvab umbes paarikmne sentimeetri pikkuseks ja kaalub 100 grammi ringis.

Hink, Cobitis taenia
Klass luukalad, selts karpkalalised, sugukond hinklased
Selgeveelistes ja madalates jrvedes ning aeglase vooluga jgedes elab pikliku kehakujuga kahvatukollase-pruunilaigulise vrvusega kalake hink. ise eluviisi ja erakliku loomuga hink vib oma vrvust muuta vastavalt veekogu phja vrvusele. Poolenisti pinnasesse kaevuv hink laseb suust lbi suurel hulgal liiva ja kdunevaid taimejnuseid, eraldades sellest massist sgiks klblikud osakesed pisivhilised ja putukavastsed. Hingul on suu juures kolm paari vikesi poiseid.

Emased saavad sugukpseks 34-aastasena, isased mnevrra varem. Koeb juunis madala veega taimestikurikastes kohtades. Aeglase kasvuga kala, kes arvatavalt viks kasvada kuni 14 cm pikkuseks ja 60 g raskuseks.
Eestis on hink vrdlemisi laialt levinud, seda nii vooluvetes, jrvedes kui ka rannikumeres. Eesti Loodushoiu Keskuse andmetel on sisevetes hingu asustustihedus kige krgem Narva jes ja Emajes.

Vldas, Cottus gobio
Klass luukalad, selts meripuugilised, sugukond vldaslased
Vldas esineb Euroopas Grnimaa ja Skandinaavia phjaosast kuni Itaalia lunaosani. Eestis on vldast leitud 77 jest, ojast ja jrvest. Samas on vldase levik kigis Mandri-Eesti vesikondades lnklik ning igas vesikonnas leidub jestikke ja veessteeme, kus ta puudub.
Tegelikult on vldas Eestis esindatud kahe koloogiliselt ja mtmetelt erineva vormina. Viksem riimveevorm eluneb Lnemere rannikuvetes ega sisene jgedesse. Mageveevorm on suurem.
ise eluviisiga vldas vajab eluks kruusast-kivist phja ja jahedat hapnikurikast vett. Vldas on paikse eluviisiga phjakala ja vrdlemisi vikese levimisvimega, seega osutuvad ebasoodsate elutingimustega jeligud talle tihti levila laiendamisel letamatuks takistuseks.

Oma iseloomuliku vlimuse tttu (suur pea, silmad krgel pealael) kutsutakse vldast ka hrjapks ja jrvekuradiks. Suurim Eestis ptud vldas oli 13 sentimeetrit.

Lhi, Salmo salar
Klass luukalad, selts lhelised, sugukond lhilased
Lhi on merest jkke kudema tulev siirdekala. Noorkalad veedavad oma esimesed eluaastad jes. Sellel eluperioodil on neile iseloomulik phjaeluviis. Elupaigana eelistavad nad kivise vi liivase phjaga, vhese taimestiku ning jaheda ja hapnikurikka veega jelike. Prast 23 jes veedetud aastat siirdub lhi merre. Tagasi oma snnijkke prduvad nad kudema umbes 46-aastastena (emased). Kudemine algab novembris, kui veetemperatuur langeb alla 6 C. Lhe koelmukohti iseloomustab kruusane phi, mdukas voolukiirus (le 0,5 m/s) ja sgavus vahemikus 0,52 meetrit. Emane otsib kudealal sobiva koha, kaevab tugevate sabalkidega paari meetri pikkuse 1030 sentimeetri sgavuse ovaalse pesalohu, heidab sinna marja, mille juuresolevad isased viljastavad. Seejrel katab emane pesalohu kruusaga ja liigub lesvoolu kaevama uut pesalohku. Prast kudemist lhe enamasti sureb.

Minevikus oli Eesti thtsaimaks lhejeks Narva jgi. Prast Narva hdroelektrijaama tammi ehitamist lhe enam oma looduslikule koelmule ei pse. Samasugune lugu on ka teiste Phja-Eesti lhejgedega, kus kalade kudernnet segavad inimese ehitatud tammid. Siiski on phjarannikul teada kmmekond jge, kus lhi koeb. Tenoliselt juab ta mda Koiva jge ka Vaidava ja Peetri jkke Luna-Eestis.
Jes elades sb lhe vikseid limuseid, putukavastseid ja teisi selgrootuid. Meres elades on phitoiduks aga kalad (valdavalt kilu ja rim). Jkke kudema tulnud lhe ei toitu.



Riho Vstrik (Tasakaal)
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet