2/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Isa, poeg ja mrrapk

Kalavarude seisukohast kige paremini kontrollitavaks pgiviisiks peetakse mrrapki, sest silib vimalus alamdulisi ja keelatud liike jrve tagasi lasta. Lmmijrve kalurid on kogemusi isalt pojale edasi andes pgioskusi hoidnud sajandeid.

Veebruarihommik Mehikoormas. Peipsi ja Pihkva jrve hendava Lmmijrve-rsetel kalameestel on mrdade vettelaskmise aeg. Autodekaravan peatub paari kilomeetri kaugusel sadamast, kohas, kus jrvel laiust kigest 2,8 kilomeetrit ja pniste sissepanemisel tuleb arvestada piki jrve kulgeva riigipiiriga. Mniteist meest hargnevad jl ning asuvad vilunult toimetama. Asjatundmatu silm erilist korrapra selles tegevuses ei mrka, ometi on mne aja prast selge, et iga mees teab tpselt, mida talt oodatakse.

Siin on igahel oma t, kinnitab O Latikas juhataja Margus Narusing. Kigepealt mdetakse mrrakombinatsioon lahti ja joonistatakse j peale, siis lhevad mehed minema. Tulevad teised mehed, likavad kik selle valmis, lhevad ra. Tuleb mees, kes ajab kik nrid j alla, lheb minema ja siis nood mehed, kes mtsid selle asja, nood mehed tulevad tagasi ja panevad mrrad sisse.
Kuna paadist mrdu panna ei saa, paigaldatakse mrrad aastas ks kord talvel vette, sgisel vetakse vlja. Siin mees kandis latti, mille peale mrrad jvad psima, lati kaal on 5060 kilo, phjendab Margus. Kik latid tuleb ksitsi 3 meetrit sisse la, paadist seda teha ei saa. Tsi, sgisel vetakse needsamad latid kll paadiga vlja, aga siis kasutatakse spetsiaalseid kaalupuid.
J oli jaanuaris kigest 30 sentimeetri paksune, seetttu alustati pniste paigutamist tavaprasest mni ndal varem. ige pk algab alles kevadel ja kestab kuni novembrikuuni.
Kuidas kavalam olla kui kala. Voldemar Narusing alustas kaluritd 16-aastaselt 1946. aasta 1. jaanuaril. Selle aja jooksul on vahetunud kolm meeskonda ning poeg Margusest on saanud kohalike kalurite juhataja.
See on kik suguvsade vrk, tleb Voldemar, ne, seal on naabrimees pojaga.
Naabrimehe poeg Vladimir Rov hakkas kaluriks prast sjavge, mineval sgisel sai juba 15 aastat. Tarkust ikka kogud siia, nitab Vladimir srmega teadmiste salvestamise kohta. Siukest likooli ei ole, kike peab ise ppima. Kid ja otsid, kuidas kavalam olla kui kala.
Mrd on ks kaval asi koonusjas mrrasuu juhib kala ha edasi, kuni ta ujub vikse ava kaudu mrrakotti. Tagasi prdumiseks peab suures kotis otsima selle vikese avause les. Enamik kalu seda ei suuda. Mrrapgi phimtted on samad, mis aastakmneid, tenoliselt sajandeid tagasi.
Vladimir ppis tarkusi oma vanaisalt ja isalt. Vanaisa suri kolme aasta eest, kuid Vladimir hellitab lootust, et kui kskord tema pojast saab kalamees, on taas pgil kolm plvkonda.
Esialgu noored, kes tulevad, teevad fsilist td, mis oskusi ei nua, selgitab Voldemar ranget tjaotust. Vanemad mehed valmistavad pniseid, see nuab oskusi, nooremad mehed pivad aegamda. Jrve peal teevad fsilist td, ega mina vana mees neid teibaid enam sisse ei jua panna, minu vhm on selle koha pealt vljas.Mrd on Peipsi kalapnistest kige sstvam. O Latika mehed pavad peaaegu eranditult mrdadega, ksnes talvel pannakse ka vahel vrgud vette. Tartumaa keskkonnateenistuse jahindus- ja kalandusspetsialist Aimar Rakko peab mrda Peipsi kalapgi pnistest kige sstvamaks.
Mrras kala ei hukku, ta jb kotti kinni, vib seal vabalt ujuda ning on vimalik kik keelatud liigid ja alamdulised kalad tagasi vette lasta.
Ka Margus Narusing kiidab mrra omadusi: Mrd ei ole mingi mutnik vi traal, millega tmmatakse, ta on passiivne pgivahend. Silmad on neil hredad 50 millimeetrit. Ei ole ohtu, et vike koha siia sisse lheks.
Kokku kasutab O Latikas 260 mrda, 52 pannakse Mehikoorma alla. Sihikul on suur soomkala. Meie peenkala ei pa, rgib Margus. Siin on lbivoolav vesi ja vee vool on nii kva, et peenkala mrdu on praktiliselt vimatu panna.
Vool on nii vimas, et murrab 15 cm lbimduga kaselatid pooleks nigu makaronid.

Mrras kuni pool tonni kala. ks mrd vib parematel pevadel pda kuni pool tonni kala. Aga vib ka titsa thjaks jda. Kevadel on meeste snul kala rohkem. Kui on pgikeelu aeg, keeratakse mrrakotid keerdu paremaid pevi ootama.
Kalade arvukus kigub aastatega tuntavalt. Praegu on Peipsis ja Lmmijrves koha, aga ei ole eriti srge, mida Vene ajal hoolega kuivatati ja Ukrainassegi mdi. Ka ahvenat on praegu vhe.
Kige rohkem annab see tunda koha puhul, kikumised toimuvad 34-aastaste lainetena, selgitab Aimar Rakko. Kui on nrk plvkond, siis 34 aasta prast polegi midagi pda.
Latikas kasvab pgiklbulikuks 78 aastaga, rvkalad kiiremini, koha niteks 4 aastaga.

Mehikoormas kib kogu elu kalapgi mber. Samas pole tnapeval sugugi lihtne saada kaluriks. Selleks, et sind kampa vetaks, peavad ldjuhul endal pnised olemas olema. Need aga maksavad kmneid tuhandeid kroone. Ja kus on garantii, et kulutus ennast ra tasub?
Mnikord torm lhub kogu t ra ja ongi moos, kirjeldab Voldemar Narusing musta stsenaariumi, mis paraku vib vabalt reaalsuseks osutuda.



Riho Vstrik (Tasakaal)
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet