2/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Ilusad klalised muutusid kurjaks

Sosnovski ja hiidkaruputke Eestisse tuleku lugu sarnaneb udusfilmi stsenaariumiga. Aastakmneid tagasi olid iluaiapidajad nus kas vi naabri tagant natuke nppama, et htki vgevat taime oma lapikesele saada. Nd peetakse neid putki ebameeldivateks vrasteks kiiresti levivad taimed on ohtlikud ka inimesele. Enam ei piisa vaid aiapidajate vitlusest, putkede hvitamisel hakkab abi pakkuma ka riik.

Eelmisel aastal kaardistati karuputke vrliikide kasvukohad ja registreeriti kolooniate suurused. See asjade seis, mis on, pole kiita ning kui midagi ette ei vetaks, muutuks aga ha hullemaks, tleb keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna spetsialist Lilika Kis. Sel aastal veel eelarves nende putkede hvitamiseks eraldi raha pole, kuid tulevaks kevadeks loodame eelarvesse vastavad summad planeerida.
Proovitrjet on tehtud juba Tartu- ja Viljandimaal, sel aastal vetakse ette ka tkike Plvamaad. Putked on praegu kige enam levinud Lne- ja Luna-Eestis. Kisi snul tuleb esmalt ksile vtta kriitilised alad, kus putked on vga vimsalt levinud.

Moodne taim.
Algselt kasvasid tlikad karuputked vaid Kaukaasia jgede res ja metsalagendikel. 1950-ndatel lksid need aga Nukogude Liidus moodi kui silotaimed ning neid kasvatati kolhooside-sovhooside pldudel Karjalast Sahhalini oblastini. Sosnovski karuputke kui head silotaime nidati 1960. aastal uhkelt ka Karjalas komandeeringus olnud Eesti botaanikutele. Veidi hiljem said Tartu botaanikud postiga kingituseks juba paki seemneid. Need pandi maha katseaeda; esialgsest kavast viia see uhke taim kasvama Pedja je luhale, nneks siiski loobuti. Katseks tellisid putkede seemneid ka mitmete majandite agronoomid. See oli otsustav avalk.
Tasapisi toodi karuputke vrliike sisse ka dekoratiivtaimena le 3 meetri krge, laiade lehtede ja jmeda varrega taimed nevad ju igavesti uhked vlja. Nii meenutab ks Muhu mees, kuidas ta Krimmist karuputke seemned kaasa ti ja maha pani. Mne aja prast ksis eksootilise vlimusega taime endale juba ka naaber, kes saadud seemned stis pllule puistas. Seda pldu praegu kasutada ei saa muud peale putke sinna kasvama ei mahu. Vimas putk trjub teised liigid enda kasvualalt vlja. Isegi vsa ei suuda vahele sekkuda.
Valusad armid kehal. Praegu kohtab neid taimi paraku pea kikjal Eestis jgede ja ojade kallastel, maantee- ja raudteeservades, asulate rtes ja prgipaikades. Kuigi tulnukatest karuputked on siin olnud juba aastakmneid, judis oht tavakodanike teadvusse mned aastad tagasi plahvatuslik levik hakkas kaasa tooma rohkelt ohvreid. Meedias ilmusid okeerivad fotod kuumal suvepeval palja lakehaga Sosnovski putke niitma linud meestest, kes sellele tle ka lapsed kaasa kutsusid. Samal ajal, kui isad niitsid, otsustasid poisid jmedast varrest nn sljepritse teha. Ilus suvepev lppes piinadega.
Krvetada vib saada igaks, kes taimest mda jalutab karuputk vib seda teha ka lbi riiete. Kokkupuude taime mahlaga vib inimesel esile kutsuda aga tugeva ekseemilaadse lbe, mis sarnaneb suurte pletusvillidega. Villid kipuvad mdanema ja nendest jvad pikaks ajaks inetud pigmenteerunud armid. Pikesepaiste vimendab lbe gedust veelgi. Kui taimemahla on sattunud nahale, tuleb seda kohta kiiresti vee ja seebiga pesta ning hoida pikese eest.

Praegu trjeks ige aeg. Prandkoosluste Kaitse hinguga mullu suvel putki hvitamas kinud Bert Holmi hinnangul on maaomanikud nende taimede ohtlikkusest ja hvitamise vajadusest juba sna teadlikud. Mdudes tuldi juttu tegema ja hingu liikmete ettevtmist kiitma. Me kasutasime juurte lbilikamise meetodit. Vikse ja kergesti ligipsetava koloonia puhul soovitan seda parimana ka maalapikese omanikule. Sel suvel tegeleme trjetga uuesti, vaid aastast poleks kasu.
Kige igem aeg putkede hvitamiseks on just kevade algus, sest siis on taimed vikesed ja rnad, seetttu on ka nende trje kergem. Putkest ei saa enamasti he ropsuga lahti vra vlja ajamisega tuleb tegelda mitu aastat jrjest. Kui taimi on vhe, ei pruugi nendega vitlemine olla vga suur t. Ent kui see jb tegemata, on mne aasta prast mrksa keerukam. Enamasti on kige tmahukam esimene aasta, edasi on jrk-jrgult lihtsam. Trje on thus, kui seda korrata 23 korda suve jooksul. Kindlasti tuleb meeles pidada, et putke vastu vitlusse minnes kanda kindaid ja veekindlaid kaitseriideid ning kaitsta nahka ja silmi.
Lilika Kisi snul saab trjealast nu ksida kohalikust keskkonnateenistusest vi valla keskkonnaspetsialistide kest. Teenistustes peaksid olema ka infovoldikud, mis putke hvitama petavad. Infovoldikut saab lugeda ka netist aadressilt www.envir.ee/looduskaitse/karuputk.html.



Malle Pajula
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet