2/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Koduloom
Oh seda koeraelu!

Loogikarida on jrgmine: inimene kodustas koera, koerast sai inimese parim sber, et inimesi on isesuguseid, on ka eri harjumuste ja kommetega koeri nagu kirjusid koeri. Vaadakem.

Ketikoer. Ketiga maja- vi kuurinurga klge kinni pandud koeri kohtab enamasti maal. Ketikoer on tavaliselt hundi-mtu peni, kelles on segunenud koerarahva parimate poegade veri. Ketikoera t on lihtne: lheneb majale vras, tuleb haukuda. Haukumise alal on ketikoer kva kpp, vilunud peni haugatustest on lihtne aru saada, kas majale ligineb vana sber vi kontvras. Vi tulevad hoopis kitsed unapuu alla ubinaid sma. Maja lheduses elunevad metsloomad teavad, et haukuja liikumisvabadus on piiratud ja ei tee koerakisast suurt vlja. Rebane, kurinahk, kib teinekord nimme ja naljaviluks ketikoeri rritamas patseerib jultunult ketiringist mne meetri kaugusel ja itsitab tigedale penile nkku. Ketikoer saab pererahvalt sgiks tummist jahuputru, kuhu leivakuubikud sisse ligatud, lisaks maandub tema kaussi kikvimalik kraam, mis majarahva laualt le jb, seatapmisele jrgnenud pevad on sgiorgia aeg. Kui ketikoer keti katki tmbab, jookseb ta teisi ketikoeri vaatama ja ajab kanu taga. Ketikoer on hea tervisega tubli loom, elab harilikult krge vanuseni.

Tkoer. Tpiline tkoer on koolitatud kedagi taga ajama. Niteks kurjategijat, piiririkkujat, uppujat, narkootikumivedajat, aga ka lihtsalt jnest vi rebast. Vana targa jahimehe vana tark koer on ks nnelikumaid loomi maamuna peal. Ninaesine on tubli, peremehel on aega ja tahtmist temaga metsas kia ning seal vib teisi loomi taga ajada lbu, mis harilikult koertele keelatud. Ja mida Sina tegid? ksib tubli tagaajamist teinud jahikoer ktilt, kui see pole etteaetud uluki suunas pauku teinud, vi veel hullem on mda lasknud. Ei ole ilmas etteheitvamat pilku.

Kui jahikoer jahib, siis teenistuskoerad mngivad jahti. No mida muud, kui jahtimise matkimine, on ppused piirivalvekoerale. Ka narkokoer peab omamoodi jahti, tema ktib maiust, mille annab talle peremees, kui ta on les leidnud teatud moodi lhnava eseme. leilmne uimastikaubandus on narkokoerale jalga tsta. Mis aga ei sega tal usinasti selle vastu videlda.

Sohvakoer. Vanainimese- ehk sohvakoer on eaka (nais)kodaniku lemmiklaps. Harilikult on ta pisemat kasvu, krssus, elab toas, oskab sitsida ja reageerib nimele Tipsi. Tipsi tempe ja vallatusi kui suurepraselt ta naaberkorteri vanamuti kassi taga ajab teavad peast kik koeraomanikust vanainimese sbranjed. Teinekord on Tipsi nii ra hellitatud, et sb vaid tuunikala ja maksavorsti, lihtsat viinerit pakkudes vid hammustada saada. Sohvakoera mber keerleb kogu tema perenaise elu. Koer on rahul, perenaine ka. Las siis olla nii.
Kenneli-koer. Kenneli-koer on tukoer. Teda vaadates on lihtne mrgata sellele tule eeskujulikke tunnuseid. Tema perenaisel-peremehel on kindlasti kapis paber, kus kirjas, kelle kigi kest peni suureprase vlimuse prinud on. Vrika kenneli-koera sugupuu on teinekord tpsemini ja rohkem teada, kui tema pererahva oma. Kenneli-koera elamises on harilikult ks sein tis rosette ja vhemalt hte puhvetiriiulit ehivad kikvimalikud karikad. Need on koer saanud nitustelt, kenneli-koer on palju reisinud. Sageli ongi kenneli-koera thtsaim t nitustel kimine ja nende vahel kutsikate muretsemine. Hea emase kenneli-koera kutsikad saavad endale omanikud juba ammu enne sndi. Tubli isase kenneli-koera juurde sidetakse kutsikaid hankima Srvest, Soomest ja Saksast. Kenneli-koer sb enamasti poest ostetud spetsiaalset koeratoitu, on pestud-kammitud ja klastab regulaarselt loomaarsti. Iseranis siis, kui loom on haigestunud ajal, mil jrjekordse nituseni on jnud ainult mned pevad. Kenneli-koeral on tihti tema tuga paratamatult kaasas kivad konkreetsed tved ja allergiad pika ja hesuunalise aretust vili. Kui kenneli-koer nii vanaks saab, et kutsikaid temalt enam loota pole, ritavad koerapidajad sageli temast lahti saada, nii juhtubki, et kenneli-koer veedab oma vanadusplve hoopis mnes teises peres, eemal karikatest ja rosettidest.

Perekoer. Perekoer vetakse majja, et sja kokku kolinuil kellegi eest hoolitsemist oleks, et laps piks loomadega ringi kima, et vanaisal oleks, kellega hommikul vlja minna, et vanaema saaks kellelegi salaja maiust jagada... et oleks rahu maa peal ja inimestel sest heameel. Perekoera puhul pole tug see kige thtsam. Perekoer on ausa silmavaatega lahke loom, kes vib kll klaliste peale korra-kaks haugatada, klge aga naljalt ei puutu. Perekoer teab oma kohta majapidamises ja seda, kes on tema peremees. Vilunud perekoer taipab tpselt, millal tuleb olla eeskujulik peni ja millal vib endale vikese koeruse lubada. Perekoer poseerib enamiku perepiltide peal. Veel pikki aastaid prast tema igavestele jahimaadele suundumist meenutatakse teda mne naljaka looga. Perekoer on tuhandete lemmik. (Teinekord vib juhtuda, et perekoera kasvatamisest saab omanikule hasartlik hobi. Ei hooli siis peremees ajast, rahast ega ligimestest, talle loeb vaid tegelemine koeraga, et too oleks tark teeks seda, mida peremees ootab ja muidu eluga rahul. Selline koeraperemees vib peni kasvatamisega rohkem vaeva nha kui oma lihaste laste kantseldamisega.)

Dekoratiivkoer. Dekoratiivkoer on peenest tust (ei meenuta tihti ldse koera), elab peenes peres, kannab peent nime, on sageli omanikule olulisem kui peenike pere, kib peente inimeste peentel kokkusaamistel ja nii paksus ajakirjas nagu Loodus pole paslik temast pikka juttu teha.

Telekoer. Telekoer elab mnes seriaalis, kus ta on ilus, armas ja teeb suuri tegusid. Just tema eeskujul vetakse sageli majja loom, kellest saab natukese aja prast perekoer.


Ise-tean-mis-teen-koer.
Ise-tean-mis-teen-koer on nooruses olnud mnda teist tpi koer. Niteks keti- vi perekoer. hel hetkel on aga tema suhted peremehega sassi linud ja peni on jnud oma asjadega rohkem vi vhem (enamasti siiski rohkem) omapi. Ise-tean-mis-teen-koerast vib saada:
hulkurkoer kib kaunis regulaarselt kodus smas, vljapoole toidukordi jvat aega sisustab aga hulkumisega, perenaise ksku ei pea tavaliselt millekski. Maal elavad hulkurkoerad vivad moodustada hundikarju matkivaid koosolemisi, sellised koerakarjad teevad metsaelukatele palju paha, jahimehed neid ei salli. Linnas hirmutavad niisama inimesi;
eluheidik-koer teda vib nha inimese kaaskonnas, kes saatuse sunnil endale prgikastidest elatist otsib. Tihti on eluheidikust koera vljangemine sarnane peremehe omaga;
teisel-ringil-koer tema vetakse majja kodutute koerte varjupaigast. Uue elamise eest on ta inimestele surmani tnulik.



Rainer Kerge (SL htuleht)
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet