2/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Atacama krb jtab ookeani rannal janusse


Tnis Saadre
Kummaline on hetk, mil esmakordselt mrkame, et pike teeb tavatuid trikke. Tuseb paremalt, et siis le taevavlvi vasakule veereda. Teoreetiliselt on ju kik selge, aga kui seda esmakordselt mrkad, ajab kll naeru peale. Oleme judnud Tiili, teisele poole maakera, kus aastaajad ja pike phjapoolkeralase jaoks risti vastupidi kituvad.

Prast pikka lennureisi juame pealinna Santiago hilissgisesse. Eestis puhkeb itsev mai, neile thistab see kevadkuu sgist. Vljas valitseb meie mistes suvesoojus, ainult et vahtrad on juba leni punakollased. Ja lehed ha langevad ja langevad... Tiili on kontrastide maa. Selle phja-lunasuunaline ulatus on tohutu: le 4300 kilomeetri, ja kui kraadide keeles rkida, siis ligi 40 kraadi pikk phjapiiril algab Tshiili ca 18. laiuskraadil, Tulemaa lunatipus juab see 56. laiuskraadini.

Seda on ligikaudu sama palju maad kui Norra phjapiirilt Sahara krbe sdamesse. Ja eks siin ole ka esindatud vastavad kliimavtmed nagu laiuskraadidele kohane, ainult et meie poolt vaadatuna peegelpildis. Lunaosas laskuvad mgedest jliustikud, phjaosas valitseb elutu krb. Ja nende rmuste vahele jvad nii metsa- kui stepivnd ning muidugi ka vahemerelise kliimaga alad. Samal ajal on Tiili retult kitsas, moodustades keskmiselt 180 km laiuse riba, Vrdluseks, Eesti laius on ca 300 km kujutage ette, et venitate Eestist poole kitsamat maariba Aafrika sdameni. Kummalise kujuga maa, kas pole? Tshiilis aitavad seda riba kaitsta looduslikud piirid mis surutud Andide lumiste harjade ja Vaikse ookeani vahele.

San Pedro de Aracama praegune kirikuhoone
Tnis Saadre
Siinset rmiselt omaprast ja mitmepalgelist loodust vib imetleda pea igal sammul, eriti aga siia loodud paljudes rahvusparkides. Ometi kuulub neist maailma kuumemate turismipiirkondade hulka vaid kolm Tiili Antarktika, Lihavttesaar ja Atacama soolatasandik. Esialgu oli meil plaanis klastada ka Santiagost luna poole jvat jrvede piirkonda, kuid sealse sgise tunnusjooneks olevad rngad vihmad muutsid meie meelt ja nii leiamegi end teel Atacama krbe sdamesse, San Pedro de Atacamasse.
Atacama elanikele saabub vesi kaugelt. Atacama krb vtab enda alla ligi 1500 km pikkuse maariba, pea kogu Tiili phjaosa. Seda on ju tublisti rohkem kui Tallinnast Moskvasse. Oma 400 000 km2 pindalaga mahub ta selgelt maailma esikmnesse. Atacama krb kuulub nn rannikukrbete hulka, mille teke on otseselt seotud subtroopiliste antitsklonite esinemisega. Nib otse mistusevastane, et lausa ookeani rannal vib janusse surra. Ometi on see nii. Vaiksel ookeanil on nendel laiuskraadidel psiv krgrhkkond ning sealt lhtuvad tuuled toovad endaga kaasa kuiva ja sooja hu. Idast kaitseb Atacama krbet Atlandi ookeanilt lhtuva niiskuse eest Andide krgmestik, kus kik pilved end lume nol thjendavad. Oli aeg, kus joogivett veeti rannikulinnadesse aurikutega ning he lahendusena magestati merevesi. Tnapeval tuuakse suurem osa vajaminevast veest otse Andide nlvadelt vimsate torujuhtmetega.

Lisaks Atacama krbele on maailmas veel vaid kaks samavrd pikka ja kitsast krberiba, mlemad samuti rannikukrbed Namiibias ja California poolsaarel.


Soolatasandikel on nhtavus erakordne.
Atacama krbet on nnistatud tohutute maavaradega salpeetri, vase, kullaga. Vga iseloomulikuks on talle ka rohkete soolatasandike ehk soolakute esinemine. Soolakud on alad, kus maapind on kaetud mitmesuguste soolade kihiga. Need on tekkinud nii soolajrvede kuivamisel kui ka phjavee aurustumisel, mille kigus settivad vlja varem lahustunud ainete soolad. Atacama suurim on tohutu ulatusega Atacama soolatasandik e soolak. See on igast kljest mgedega piiratud 3000 ruutkilomeetri suurune lamendunud ngu, mis jb Andide ja Domeiko aheliku vahele. Seda peetakse ka maailma kige kuivemaks paigaks. Siin, krbe sdames, on kohti, kus pole sadanud nii kaua, kustpeale inimene ilmavaatlusi kirja pannud on. Andidest alguse saavad San Pedro ja mned viksemad jekesed jvad siin mgede vahel lksu ega leia vljavooluteed. Nii sumbuvadki nad krbeliiva, pannes sellega aluse krbe suurimale soolakule. Siin on ladestunud maailma suurimad liitiumi varud, aga ka tohutud kogused potast ja booraksit, mida kasutatakse keemiatstuses.

Kuna hk on tiesti kuiv, siis on ka nhtavus erakordne. Auto poolt leskergitatud tolmusammas on nhtav juba 30 km kauguselt. Mekljelt vaadates on kogu soolatasandik nagu peo peal. Kohati on valge soolakate nhtaval, kohati liivakivide keskel peidus. Igalt poolt on ta ristatud mgedega, millel troonivad vulkaanikoonused.

Iidsest klakesest on saanud turismikeskus. San Pedro de Atacama on siinsete alade iidne keskus olnud le aegade. Esmaasukad judsid siia juba 11 000 a tagasi. Atcamenose kultuuri krgaeg saabus 12. sajandil ning leidis oma lpu inkade ke lbi 15. sajandi alul. Lks veel sajand ning esimese Hispaania vallutajana astus siia Diego de Almagro jalg. Kla praegune hoonestus prineb vallutustejrgsest ajast. Kuna ehituskivi lhikonnas puudub, on siinseks ehitusmaterjaliks mudatellised. Kla suurim itseng jb nd juba sajanditagusesse aega, mil ta oli oluliseks transiidipunktiks Argentina ja Vaikse ookeani sadamate vahel. Ndseks on temast aga saanud teline turismi magnet, mille teenindamisega on seotud pea kogu sealne elanikkond. Lugematud hotellikesed, kohvikud, baarid vikeste kitsaste tnavate res. Rohkelt on ka pisikesi turismifirmasid, kes korraldavad peamiselt poolepevaseid ekskursioone lhimbrusse. Vimalik on osa saada ka 3-pevastest reisidest, mille kigus klastatakse naabermaa Boliivia kauneid krgplatoo alasid.

Kuumaveebassein 4 kilomeetri krgusel. Esimene retk viib meid Tatio geisrite juurde. Prast paaritunnist situ juame krgplatoole (Altiplano). Paremal krguvad vulkaanide koonusjad tipud, ees seletab silm aga juba aurusambaid. Vljas ootab meid Altiplano jine hk krgust on siin 4300 meetrit. Juba on nha esimesi koidukiiri noolimas vastasasuva vulkaani tippu. Koidueelses hmaruses jtavad need geisrid ja fumaroolid oma aurujugadega kige mstilisema mulje. Esimeste koidukiirte ajal see efekt isegi veel suureneb, kui aga valgus on vallutanud kogu lahingutandri, on lummus kadunud. Valgus on selle leni neelanud. Selle termaalvlja teke ja psimine on tnu vlgu kohe siinsamas paiknevatele vulkaanidele. Maa sisemuses kuumutatud vesi ja aur on kllastunud paljudest elementidest, millest siis geisrite ja fumaroolide rde settivad eelkige ehedast vvlist, aga ka teistest mineraalidest rised, koonused, minivulkaanide lehtrid. Kuumavee tiigikeste kallastel kasvavad rabavalt erksates toonides samblad ja rohttaimed. Igal pool mberringi midagi podiseb vi keeb, hes mulksuvas tiigikeses keedame mune pikniku tarvis. Soovijad saavad aga end lbustada looduslikus soojaveebasseinis.


Looduskaitseala silitab stendavad soolakristallid.
Retk Chaxa jrvele on loojanguelamuseks lavastatud. Teel kohtame mitmesuguseid krbetpe nii liiva-, savi- kui kivikrbet. Paiguti llatab krb meid tiheda soolalembese taimestikuga. Juba hulk maad enne jrveni judmist muutub maapind laudtasaseks ja soolakirmeliseks, taimestik puudub aga sootumaks. Oleme judmas soolaku sdamesse, Chaxa soolajrvele. Kogu jrve mbritsev vli on kaetud suurte stendavate soolakristallidega. Kui igaks kasutaks siin kimiseks oma rada, leiaks kogu see stendav muinasjutt kiire lpplahenduse. Seetttu vibki siinsel looduskaitsealal liikuda vaid thistatud radasid pidi. Jrvekese madalas vees knnivad graatsilised flamingod oma ntketel jalgadel. Mis maitsega toidulaud neile selles kibesoolases vees kaetud on, annab vaid oletada. Ka siin on kogu silmapiir kolmest kljest mbritsetud mgedega, millel troonivad arvukad vulkaanikoonused. Ning loojang on siin loomulikult samuti vrvikllane. Kik taevas leekima lvad vrvitoonid peegelduvad jrvepinnal ning pintseldavad le ka lppematu soolalagendiku. on laskumas Atacama kohale.



Tnis Saadre
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet