2/2004



Roheliste Rattaretke"Kuidas elad, Virumaa?"eelinfo

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Otepää?" 2005 - järelkaja

Rattaretke "Kuidas elad, Soome 2002?" pildid

Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

artiklid
Kuidas tlikaid karuputki hvitada

Inimene, kelle eramaal on paar putke, ei peaks ked rpes istuma ja ootama, et riik tuleb neid hvitama. Eeldame, et oma aiamaal teeb seda igaks ise, loodab Lilika Kis. Varakevad on putke hvitamiseks just parim aeg. Iga viivitatud aasta teeb vitluse aina raskemaks. Allpool toome paar juhist, kuidas ttust tulnuktaimest vabaneda.

Juurte lbilikamine vi vljakaevamine
Sobilik viksemate kolooniate puhul ning ohutuim viis jekallastel kasvavate kolooniate trjumiseks. Alustada tuleks varakevadel, kui taimed pole vga suured ja oht pletusi saada on viksem. Taim kaevatakse vlja vi ligatakse terava labidaga lbi tema juur. Seejrel jetakse taim kuivama vi hvitatakse. Kindlasti tuleb ra korjata ja hvitada isikud. Prast juure lbilikamist konkreetne taim hukkub, kuid trjet tuleb samal aastal ning mnel jrgneval korrata, et vltida seemnetest trkavate uute taimede ellujmist ja viljumist. Prast viljumist pole antud metoodikat mtet rakendada, sest see vib seemnete levikut soodustada.

NiitmineTaimi niidetakse esmakordselt siis, kui nad on umbes poole meetri krgused. Niitmist korratakse samal aastal, sest juurtest vivad areneda krvalvsud, millel omakorda hiljem valmida seemned. Teine vimalus on viivitada niitmisega itsemise alguseni, selleks ajaks on taimed kulutanud palju energiat kasvamisele ning prast niitmist sageli surevad. isikud tuleks kokku korjata ja hvitada ning niidetud taimi mne aja prast kontrollida. Niitmisele peaks igal juhul jrgnema juurte lbilikamine vi veelkordne niitmine, kuni seda putke enam sellel maa-alal ei kasva. Mittesstemaatilisest niitmisest karuputkede trjumisel tulu ei tuse, selline niitmine annab peamiselt hekordse kosmeetilise efekti.

Mrgiga hvitamine
Putke vib hvitada taimemrkidega. Kasutatakse mitteselektiivseid mrke, st selliseid, mis tapavad kik taimed. Seetttu tuleb seda meetodit kasutades vga ettevaatlik olla. Skandinaavia maades on see vimaliku keskkonnareostuse tttu keelatud.
Kui taimed kasvavad majavaremetes vi kivihunnikutes, kus nende juurestikule on raske ligi pseda, vib maaomanik mrki kasutada. Kindlasti on see aga ohtlik aladel, kus karuputk levib piki je kallast. Enne mrgi kasutamist oleks soovitav asjatundjaga nu pidada ige koguse ja kasutusviisi le.

isikute rakorjamine
isikuid ra korjates peatatakse taimede edasine levik. Soovitav on isikud pletada, kindlasti ei tohi neid panna kompostihunnikusse.



Loodus
29/10/2012
18/10/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
20/09/2012
Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet